Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või üleandmisega. ndmisega. Kaja tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu ülea esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Otsus loetakse
lg.5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 06.03.2004.a. sõlmitud kompleksleping nr. 210, mille 1 alusel kostja M.N ostis Kontori ja Kooli A&O kauplusest arvutikomplekti maksumusega 10 900 krooni, tasudes koheselt 1 100 krooni. Ülejäänud osa krediteeris hageja summas 13 054 krooni intressiga 16% põhisummalt aastas ja tagasimakse lõpptähtajaga 10.03.2006.a. Laenulepingu kohaselt täitmise tagamiseks sõlmiti käendusleping M.P ’aga. Kostjad kohustusid laenu põhiosa makseid ja intresse tasuma iga kuu 10-ndaks kuupäevaks, kuid pole laenu tasunud. Laenuleping on hageja poolt lõpetatud alates 08.09.2006.a. ning kostjaid on sellest teavitatud. Seisuga 27.11.2006.a. moodustab laenulepingust tulenev võlgnevus 61 603 krooni ja 73 senti, millest laen koos intressiga 10824 krooni ja 61 senti ning viivised 50 779 krooni ja 12 senti. Hageja peab mõistlikuks viiviseks 8 000 krooni ja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 18 824 krooni ja 61 senti võlgnevuse katteks, 1 000 krooni tasutud riigilõivu katteks ning jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Hagi on esitatud TSK §-de 162, 173, 190, 191, 206, 207, 272 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid kompleksleping, teatised, võlgnevuse arvestus, riigilõivu tasumise dokument. II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 04.12.2006.a. saatis kostjatele hageja esitatud aadressil allkirja vastu hagimaterjali ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama tähtajaga 05.01.2007.a. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. 10.01.2007.a. kohus määras kostjatele kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks 12.02.2007.a. ja saatis hagimaterjali samal aadressil kohtukordnikuga. Hagimaterjali üle anda ei õnnestunud, kuna kostjad viibivad Soomes. Kohus määras vastuse esitamise uueks tähtajaks 01.03.2007.a. ja saatis hagimaterjali kostjatele ka rahvastikuregistris oleval sideaadressil Soome Vabariiki. Hagimaterjal tagastati. Kohus kohustas hagejat esitama kostjate kohta andmed, mis võimaldaksid kostjatele hagimaterjal üle anda. 02.05.2007.a. kohus rahuldas hageja taotluse menetlusdokumendi kostjatele avaldamiseks Ametlike Teadaannete kaudu, määras kostjatele kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks 25.06.2007.a. ning hoiatas ühtlasi kostjaid kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgede eest. Kostjad kohtule vastanud ei ole. Haginõue on avaldatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.05.2007.a.
5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva. Seda tähtaega on järgitud. Seega tuleb nõue ja hoiatus lugeda kostjatele teadaolevaiks. Kohus leidis, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tervikuna solidaarselt mõlema kostja vastu summas 18 824 krooni ja 61 senti. Kohustus tuleneb ostu-müügilepingust. VÕS § 208 lg. 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 145 lg. 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lg. 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. 2
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. Riigilõivuseaduse § 1942 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni.
2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjatele on avaldatud haginõue ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjatelt väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2 kohaselt kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101, 113, 207, 272 sätteid ning juhindus
1 ja lg. 3, § 415 lg. 2, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 08. novembril 2007.a Nooremreferent I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.