← Eesti

2-05-5984/1

Obsah (5)§ 405§ 230§ 5§ 60§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2007.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-5984 (endine nr 2/228-8682/0

§ 405

lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 03.05.2007.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt nõude aluseks olevate arvete kordusväljatrükid, Nõude loovutamise lepingu nr NLXXXAO ning Mobiilside teenuse lepingu tingimused ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti vähendas hageja kostja vastu esitatud nõuet, loobudes mobiiltelefoni maksumuse nõudest summas 3540.00 krooni ning samas ulatuses ka viiviste nõudes. Kostjale on hagimaterjalid koos kohtumääruse ja hageja täiendavate dokumentidega edastatud 10.05.2007.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 06.12.1997.a. sõlmitud tähtajaline Q GSM Leping nr XXX mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 06.12.1997.a. Pakkumise nr XXX (T4 00227) alusel on kostja tasunud AS-ile R 2353.00 krooni, millest kuumaks Q60 on 345.00 krooni ja 1999.00 krooni mobiiltelefoni Siemens S4Power maksumus. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 04.03.1998.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 29.03.1998.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 06.04.1998.a. esitatud lõpparve nr XXX, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 1888.00 krooni ja kõneteenused summas 5505.33 krooni. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et 06.04.1998.a. lõpparve nr XXX on kostjale väljastatud ja et kostja on nimetatud arve reaalselt kätte saanud. 2

(3)Kohtule esitatud perioodil 08.12.1997.a. kuni 06.04.1998.a. väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükke, ei pea kohus usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arvetel on näidatud AS-i arveldusarved, kuhu kostja pidanuks väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest nähtuvalt on AS-i R ärinime kustutamiskanne tehtud 20.04.2001.a., seega ei saanud nimetatud perioodil AS R väljastada arveid tasumiskohustusega AS-ile. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kokku summas 3853.33 krooni. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 832.32 krooni ulatuses (3 % x 3853.33 krooni x 7,2 aastat). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4685.65 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud

§ 60

lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 420.00 krooni.

§ 61

lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50.00 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.