§-de 311 lg. 1, 312 lg. 1 ning 323 lg. 1 alusel ning palus kostjal samast kuupäevast eluruum vabastada. Ülesütlemisavalduses sisaldus ka informatsioon sellest, et kostja võib üürilepingu ülesütlemise vaidlustada üürikomisjonis või kohtus 30 päeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kostja LS on ülesütlemisavalduse kätte saanud ning seda vaidlustanud ei ole. Kostja eluruumi valdust hagejale üle andnud ei ole. Eeltoodut aluseks võttes palub hageja kohtul lisaks taotlusele tunnustada tema omandiõigust vaidlusaluse korteriomandi suhtes, nõuda kostjate ebaseaduslikust valdusest välja korteriomand asukohaga XXX asuvas elamus, mille reaalosaks on korter nr. XXX. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited hagile Kostja LS tunnistas kohtuistungil hagi ja võttis selle õigeks ning kinnitas antud asjaolu oma allkirjaga ka kohtuistungi protokollis. Kostjate vastuhagi aluseks olevad asjaolud Kostjad esitasid 11.04.2006.a. asjas vastuhagi summas 376 968 krooni. Vastuhagi kohaselt elab vastuhageja vaidlusaluses eluruumis alates XXX maikuust. Kuna korter oli halvas seisukorras, alustas vastuhageja selles remonttöid, mis kestavad siiani. Vastuhageja tellimusel oli E OÜ poolt antud eksperdiarvamus, mille kohaselt moodustab remonditööde maksumus kokku 346 968 krooni. Teostatud remonttööd on eluruumi lahutamatuks osaks ning selle pärast palub vastuhageja (kostja) hagejalt välja mõista tema kasuks remonttöödele kantud kulutused. Lisaks eeltoodule tasus vastuhageja hageja isale käsiraha lepingu alusel ettemaksu 30 000 krooni. Kuna oma olemuselt oli selle lepingu puhul tegemist kinnisvara ostu-müügi eellepinguga, siis vastavalt
Antud juhtumil toob notariaalse vormi järgimata jätmine kaasa TsÜS § 83 järgi tehingu tühisuse ning tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Kohtuistungil vastuhageja vähendas oma varalist nõuet AP vastu ja palus kohtul temalt välja mõista kokku 273 232 krooni. Kohtukulud palus vastuhageja jätta AP kanda. Hageja seisukoht vastuhagi suhtes Hageja tunnistas vastuhagi ning andis hagi õigeksvõtu kohta kohtuistungi protokolli oma allkirja. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et nii põhi – kui vastuhagi hagi kuuluvad rahuldamisele. TsMS § 440 lg. 1 kohaselt kui kostja võtab tema vastu esitatud hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seonduvalt asjaoluga, et kostja võttis õigeks põhihagi ning hageja võttis õigeks kostja vastuhagi, leiab kohus, et poolte hagi õigeksvõtt on põhjendatud see tuleb vastu võtta. TsMS § 444 lg. 1 kohaselt märgitakse hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses üksnes selle õiguslik põhjendus. AÕS § 80 lg. 1 sätte kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning samas lg. 2 sätestatu kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
§ XXX6 lg. 1 sätte kohaselt kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist.
1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna ostumüügieellepingu puhul oli tegemist tehinguga, mille vorminõuded olid täitmata TsÜS §-i 83 lg. 1 järgi ja mõttes, kuulub selle lepingu järgi saadu üleandjale tagastamisele. Kõike ülaltoodut aluseks võttes ja juhindudes asjaolust, et pooled on vastastikku teineteise nõuded asjas menetluse käigus omaks võtnud ning kohus on hagi õigeksvõtud ka vastu võtnud, leiab kohus, et põhihagi ja vastuhagi on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb rahuldada täies ulatuses. Asja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg. 4 sättest lähtuvast mõistlikkuse põhimõttest jätta poolte endi kanda, aluseks võttes asjaolu, et pooltel olid teineteise suhtes vastastikused nõuded ning nendega kaasnevad menetluskulud riigilõivuna, ekspertiisikuludena ning õigusabile. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 26.10.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.