) § 82 alusel, tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamine
p 6 alusel, mõista välja töötasu 09.02.2006, 10.02.2006 ja 13.02.2006 tööpäevade eest ja mõista välja
Tööinspektsiooni Harjumaa ja Tallinna Inspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas 25.04.2006 otsusega nr 9.03-02/354-006 avalduse osaliselt ja tühistas avaldajale 10.02.2006 käskkirjaga nr 027 distsiplinaarkaristusena määratud noomituse, tunnistas töölepingu lõpetamise
p 6 alusel ebaseaduslikuks ja luges töölepingu lõppenuks
Xus OÜ-lt avaldaja kasuks hüvitise
Nõude 09.02.200613.02.2006 töötasu väljamõistmiseks jättis töövaidluskomisjon rahuldamata. 2. Hageja töötas kostja juures 09.10.2003 töölepingu nr 984 alusel monteerijana. Avalduse kohaselt sai hageja 07.02.2006 kostjalt teatise, et alates 09.02.2006-31.08.2006 on seoses tööseisakuga hageja töökohaks AS-i Elcoteq tehas Peterburi teel. 08.02.2006 esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks
09.02.2006-13.02.2006 tuli hageja tööle endisele töökohale kostja juurde, 10.02.2006 määras kostja käskkirjaga nr 027 hagejale distsiplinaarkaristusena noomituse Elcoteqi mitteilmumise eest. 13.02.2006 teatas kostja hagejale, et ei lõpeta temaga töölepingut
14.02.2006 sai hageja kätte käskkirjad nr 032 distsiplinaarkorras karistamise kohta ja nr 035 distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise kohta
3. Kostja korraldus hageja üleviimiseks teise tööandja juurde teisele tööle ja teiste töötingimustega oli ebaseaduslik, kuna tegemist ei olnud tööseisakuga
mõttes, vaid töömahtude ajutise vähenemisega, mida reguleerib
Keeldudes hagejale alates 09.02.2006 töö andmisest, rikkus kostja kohustust anda hagejale lepingus ettenähtud tööd. Hageja palus avalduse rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
§-st 66, suunas kostja hageja ajutiselt teisele töötegemise kohale Tallinnasse Peterburi teele Elcoteqi tehasesse alates 09.02.2006. Keeldudes käskkirja täitmisest rikkus hageja
Kostja määras hagejale 10.02.2006 käskkirjaga nr 027 ja nr 032 karistuseks noomitused. 13.02.2006 tööandja määratud töötegemise kohta ilmumata jätmisega rikkus hageja
p-des 1 ja 3 sätestatud töötaja kohustusi, millega pani toime distsiplinaarsüüteo ja mille eest kostja määras talle 13.02.2006 käskkirjaga nr 035 karistuseks töölepingu lõpetamise, mis tehti samal päeval hagejale teatavaks, samuti tehti kanne tööraamatusse ja töölepingusse ning tööraamat ja leping anti üle hagejale. 6. Tegemist oli tööseisakuga
lg 1 mõttes, kuna tellimused langesid ajutiselt ära.
lg 2 lubab tööandjal töötaja üle viia ükskõik millisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust. Hageja üleviimine teisele töötegemise kohale ei toonud kaasa suuremat materiaalset vastutust ega olnud vastunäidustatud hageja tervisele. Kuna hageja ei läinud teisele töötegemise kohale 2
Maakohtu otsuse põhjendused 7. Harju Maakohus rahuldas Svetlana Tretiyakova hagi Tööinspektsiooni Harjumaa ja Tallinna Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 25.04.2006 otsuse vaidlustatud osas. Kohus tühistas Svetlana Tretiyakovale distsiplinaarkaristusena 10.02.2006 määratud noomituse. Kohus tunnistas töölepingu lõpetamine
p 6 alusel ebaseaduslikuks ja luges töölepingu lõppenuks 13.02.2006
Xus OÜ-lt Svetlana Tretiyakova kasuks välja hüvituse kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 9072,16 krooni, millest kuuluvad tasumisele riiklikud maksud. Kohus määras, et hagimenetluse kulud kannab kostja. 8. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 09.10.2003 töölepingu nr 984, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle monteerijana ning leping lõpetati 14.02.2006
p 6 alusel; et 07.02.2006 tehti hagejale teatavaks 06.02.2006 kostja teatis selle kohta, et seoses töömahu vähenemisega suunatakse hageja alates 09.02.2006 teisele töötegemise kohale Peterburi teele AS-i Elcoteq tehase territooriumile; et 08.02.2006 teatas hageja kostjale mittenõustumisest tema üleviimiseks teisele töökohale ning tegi kostajale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks
lg 1 alusel; et 09.02.2006-13.02.2006 tuli hageja tööle oma tavapärasesse töökohta kostja juurde Läänemere teel, kuid seal tal tööd teha ei võimaldatud; et 10.02.2006 käskkirjadega nr 027 ja 032 määras kostja hagejale distsiplinaarkaristuseks noomituse; et 13.02.2006 lõpetas hageja kostjaga töölepingu
09.10.2003 töölepingu nr 984 p-s 5.1 leppisid pooled kokku, et tööd tehakse Amphenol Eesti OÜ tehases Tallinnas. 9. Vaidlus on selles, kas kostjal oli seoses töömahu ajutise vähenemisega tekkinud tööseisak
mõttes ning kas tal oli
sätteid kohaldades õigus töötaja üle viia teisele töötamiskohale tehasesse Elcoteq ilma töötaja nõusolekuta. 10. 13.01.2006 käskkirjast nr 014 nähtub, et selle andmise aluseks oli asjaolu, et tööandja oli konkurentsi tõttu kaotanud tellimusi ja seoses sellega vähenes 2006.a esimesel poolaastal tunduvalt tööjõu vajadus. Vältimaks sundpuhkusele saatmist suunati töötajad teisele tööle samadel tingimustel Tallinna piires. Tööandja kohaldas
11. 06.02.2006 teatest tulenevalt pidi hageja töötamiskohaks olema 09.02.2006-31.08.2006 tehas Elcoteq Peterburi maanteel Tallinnas. Käskkirjast ega teatest ei nähtu edaspidi tehtava töö laad, keerukusaste, tööaeg ega asjaolu, kas hageja jätkab töötamist kostja või AS-i Elcoteq alluvuses. Seega muutis kostja töötaja nõusolekuta töölepingus kokkulepitud töötamiskohta, mis on üleviimine teisele tööle. 12.
lg 5 kohaselt on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel, v.a §-des 61-66 ette nähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. 13. Tööseisakuks
järgi on olukord, kus töötaja ei saa teha töölepingujärgset tööd, kuna puuduvad töö tegemiseks vajalikud tingimused, vahendid, materjalid vms vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Seega puudub võimalus senise töö jätkamiseks kuni vastavate asjaolude kõrvaldamiseni. Kuigi nimetatud säte ei sisalda töö seiskumise põhjuste ammendavat loetelu, ei ole tööseisakuks töömahu või tellimuste vähenemine, mida reguleeritakse iseseisva töölepingu muutmise alusena
§-s 68 ja mis annab tööandjale tööinspektori nõusolekul õiguse kokkuleppel töötajaga rakendada osalist tööaega või saata töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele, kui selline olukord on ajutine. 3
§-st 66 ja hageja üleviimiseks oli vajalik tema nõusolek.
p 1 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning selle kohustuse rikkumisel on töötajal õigus taotleda töölepingu lõpetamist
Hagejal oli antud olukorras õigus taotleda töölepingu lõpetamist
15. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks muuhulgas
§-des 48 ja 50 nimetatud kohustuste töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Keeldudes täitmast tööandja korraldust asuda alates 09.02.2006 tööle teisele töötamiskohale tehases Elcoteq, ei rikkunud hageja
p-des 1 ja 3 sätestatud kohustusi, kuna töötaja töökohaks oli kokku lepitud Amphenol Eesti OÜ tehas ning tema üleviimiseks töökohale tehasesse Elcoteq oli tööandjal vaja töötaja nõusolekut. Seega olid tööandja korraldused ja töötajale määratud karistused ebaseaduslikud ning kuuluvad tühistamisele. 16. ITLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Kirjalikest tõenditest nähtuvalt oli hageja viimaseks tööpäevaks 13.02.2006.
lg 2 kohaselt maksab tööandja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel sama paragrahvi lõike 1 alusel töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Puudub vaidlus, et hageja kahe kuu keskmine palk oli 9072,16 krooni.
lg-le 3 ei ole töötaja paigutamine teisele töötamiskohale samas asulas üleviimine teisele tööle. Kohus kohaldas valesti
, järeldades, et 13.01.2006 käskkirjaga 014 ja 06.02.2006 teatisega viidi töötaja üle teisele tööle. 20. Kohus kohaldas valesti
Tööseisaku mõiste sisustamisel ei anna
lg 1 töö seiskumise ammendavat loetelu, tööseisak on töö seiskumine ka muude asjaolude tõttu. Oluline on, et muud asjaolud tooksid kaasa töö seiskumine. Tellimuste äralangemine võib olla asjaoluks, mis toob kaasa töö seiskumise. 21. Apellant ei nõustunud kohtu seisukohaga, et kuivõrd
reguleerib olukorda, kus tellimuste vähenemisel on tööandjal õigus kehtestada osaline tööaeg või saata tööandjad osaliselt tasustavale puhkusele, siis välistab see automaatselt võimaluse tellimuste vähenemise korral kohaldada
sätteid, rakendades töötajaid teisel tööl.
kohaldamine on tööandja õigus teatud tingimuste olemasolul (tellimuste vähenemine, tööinspektori nõusolek, töötaja nõusolek), kuid see ei ole tööandjale ainuvõimalik lahendus.
rakendamine toob töötajale kaasa oluliselt halvema olukorra, kui
rakendamine – tööandja peab säilitama töötajale keskmise palga, § 68 kohaldamisel mitte. Kui tellimuste vähenemine toob kaasa töö seiskumise, on tööandjal võimalus valida, kas taotleda
rakendamist, st töötajate osaliselt tasustatavale puhkusele saatmist või juhul, kui on töötajaid võimalik rakendada muul tööl, võib tööandja kohaldada
lg 1 tähenduses ja kostjal oli õigus suunata hageja teisele töö tegemise kohale samas asulas, lähtudes
Hageja oli kohustatud sellist tööandja korraldust täitma. Kuivõrd hageja ei täitnud tööandja korraldust asuda töökohale Peterburi mnt-l, rikkus hageja
p-des 1 ja 3 sätestatud kohustusi ning temale 10.02.2006 käskkirjaga nr 027 määratud distsiplinaarkaristus – noomitus, oli seaduslik. Teisele töö tegemise kohale üleviimine tööseisaku olukorras ei andnud hagejale alust lõpetada tööleping
Vastus apellatsioonkaebusele
mõttes ning kas tal oli
sätteid kohaldades õigus viia töötaja üle teisele töötamiskohale tehasesse Elcoteq ilma töötaja sellekohase nõusolekuta. Sisuliselt on vaidlus ka selles, kas kostja 13.01.2006.a käskkirja nr 014 sisuks oli – koosmõjus kostja poolt hagejale 07.02.2006.a edastatud teatisega nr 522 – paigutada töötaja teisele töötamiskohale või viia töötaja üle teisele tööle. 26. Iseenesest on õige apellandi seisukoht, et töötaja teisele töötamiskohale paigutamine ja töötaja teisele tööle üleviimine on erineva sisuga mõisted. Paigutamine teisele töötamiskohale tähendab, et muutub üksnes töötaja faktiline asukoht (nt allüksuse või töölõigu tasandil), kuid ei muutu töötaja senised tööfunktsioonid ega töölepingu ülejäänud tingimused. Ringkonnakohtu arvates on teisele töötamiskohale paigutamisena
lg 3 mõttes käsitatav üksnes töötaja ümberpaigutamine töölepingus kindlaksmääratud töötamiskoha piires. Tööandja võimalused töötaja teisele töötamiskohale paigutamiseks sõltuvad seega sellest, missuguse täpsusastmega (nt kas üksnes kohaliku omavalitsusüksuse või asula tasandil või kindlal aadressil asuvate ruumide täpsusega) on töölepingus töö tegemise asukoht kindlaks määratud. Pooltevahelise töölepingu p 5.1 kohaselt oli töö tegemise asukohaks Amphenol Eesti OÜ tehas, asukohaga Tallinn. Nähtuvalt 06.02.2006.a teatisest nr 522, mille hageja sai kätte 07.02.2006.a, suunati hageja ajutiselt tööle Tallinnas Peterburi teel asuvasse Elcoteqi tehasesse. Seega ei olnud tegemist töötaja nõusolekuta lubatava teisele töötamiskohale ümberpaigutamisega
27. Töötaja teisele tööle üleviimisena on
lg 2 kohaselt käsitatav muudatuste tegemine töölepingus kindlaksmääratud töö laadis või töö keerukusastmes, s.o tööfunktsioonides, eelkõige tehtava töö sisus. Töötaja paigutamist teisele töötamiskohale sama asula piires ei loeta
Ühtlasi ei kujuta
lg 3 järgi töötaja teisele töötamiskohale paigutamine endast töölepingu muutmist, kuna ümberpaigutamine saab toimuda töölepingus kokkulepitud töötamiskoha piires. Tööandja seadusest tulenev õigus viia töötaja ilma viimase nõusolekuta üle teisele tööle (st muuta tema tööfunktsioone) hõlmab seega ka õigust paigutada töötaja teisele töötamiskohale kokkulepitud töötamiskoha piires. Kolleegiumi arvates võimaldab
lõikes 2 sätestatu, mille kohaselt võib tööandja tööseisaku ajaks viia töötaja üle ükskõik millisele tööle samas asulas, tööandjal lisaks tööfunktsioonide ajutisele muutmisele väljuda töötaja ümberpaigutamisel ka töölepingus 5
lg 2 sõnastus „ükskõik millisele tööle samas asulas“ tööandjal suunata töötaja tööle teisele ettevõtjale kuuluvasse ettevõttesse. TsÜS § 3 kohaselt tuleb seaduse sätet tõlgendada koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduses sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kolleegiumi arvates tuleneb
§-st 66 koosmõjus teiste
4. peatüki („Töölepingu muutmine“) sätetega, et üleviimine teisele tööle samas asulas on lubatud üksnes tööandja enda koosseisu kuuluvate organisatsiooniliste üksuste piires. Nimelt reguleeritakse töötaja ajutist üleviimist teise ettevõttesse, asutusse või muusse organisatsiooni erisätteks olevas
§-s 67, mis näeb niisuguse üleviimise võimaluse ette üksnes erilistes olukordades – loodusõnnetuse ennetamiseks, selle tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks või haiguste leviku tõkestamiseks, ning sedagi üksnes riigivalitsemisorgani otsuse alusel.
§-de 66 ja 67 koosmõjus tõlgendamine ei võimalda kolleegiumi arvates asuda seisukohale, et töötaja ajutine üleviimine teise ettevõtja organisatsiooniüksusesse oleks
29. Eeltoodust tulenevalt ei olnud tööandjal (kostjal) õigust suunata hagejat
Seetõttu ei ole asja lahendamisel määrava tähendusega küsimus, kas tööandjal tekkinud tellimuste mahu ajutist vähenemist saab
66 lg 1 tähenduses käsitada tööseisakuna. Ringkonnakohus nõustub selles osas siiski apellandi seisukohaga, mille kohaselt
regulatsioon osalise tööaja rakendamise või osaliselt tasustatava puhkuse andmise kohta töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel ei välista, et tööseisak võib tekkida ka tellimuste mahu vähenemise tagajärjel. Samas ei ole igasugune tellimuste või töömahu vähenemine veel käsitatav tööseisakuna. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostjal tööseisaku esinemine 2006.a I poolaastal asjas piisavat tõendamist leidnud. Ainsa sellekohase tõendina on esitatud
MS § 654 lg 6 alusel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.