← Eesti

2-06-13367/10

Obsah (7)§ 86§ 82§ 66§ 68§ 50§ 59§ 49

2-06-13367 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2007.a, Tallinn

) § 82 alusel, tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamine

§ 86

p 6 alusel, mõista välja töötasu 09.02.2006, 10.02.2006 ja 13.02.2006 tööpäevade eest ja mõista välja

§ 82alusel töölepingu lõpetamisel ette nähtud kahe kuu keskmine palk.

Tööinspektsiooni Harjumaa ja Tallinna Inspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas 25.04.2006 otsusega nr 9.03-02/354-006 avalduse osaliselt ja tühistas avaldajale 10.02.2006 käskkirjaga nr 027 distsiplinaarkaristusena määratud noomituse, tunnistas töölepingu lõpetamise

§ 86

p 6 alusel ebaseaduslikuks ja luges töölepingu lõppenuks

§ 82lg 1 alusel alates 13.02.2006 ning mõistis välja Amphenol Conne

Xus OÜ-lt avaldaja kasuks hüvitise

§ 82lg 2 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses.

Nõude 09.02.200613.02.2006 töötasu väljamõistmiseks jättis töövaidluskomisjon rahuldamata. 2. Hageja töötas kostja juures 09.10.2003 töölepingu nr 984 alusel monteerijana. Avalduse kohaselt sai hageja 07.02.2006 kostjalt teatise, et alates 09.02.2006-31.08.2006 on seoses tööseisakuga hageja töökohaks AS-i Elcoteq tehas Peterburi teel. 08.02.2006 esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks

§ 82alusel.

09.02.2006-13.02.2006 tuli hageja tööle endisele töökohale kostja juurde, 10.02.2006 määras kostja käskkirjaga nr 027 hagejale distsiplinaarkaristusena noomituse Elcoteqi mitteilmumise eest. 13.02.2006 teatas kostja hagejale, et ei lõpeta temaga töölepingut

§ 82alusel.

14.02.2006 sai hageja kätte käskkirjad nr 032 distsiplinaarkorras karistamise kohta ja nr 035 distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise kohta

§ 86p 6 alusel.

3. Kostja korraldus hageja üleviimiseks teise tööandja juurde teisele tööle ja teiste töötingimustega oli ebaseaduslik, kuna tegemist ei olnud tööseisakuga

§ 66

mõttes, vaid töömahtude ajutise vähenemisega, mida reguleerib

§ 68. Seega on kostja määratud karistused 10.02.2006 ja 13.02.2006 ebaseaduslikud.

Keeldudes hagejale alates 09.02.2006 töö andmisest, rikkus kostja kohustust anda hagejale lepingus ettenähtud tööd. Hageja palus avalduse rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited

  1. Kostja palus individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 4 alusel töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi vaadata hagimenetluse korras osas, milles töötaja avaldus rahuldati.
  2. Kostja hagi ei tunnistanud. 2006.a alguses tekkis kostjal tööseisak tellimuste ajutisest vähenemisest ning juhindudes

§-st 66, suunas kostja hageja ajutiselt teisele töötegemise kohale Tallinnasse Peterburi teele Elcoteqi tehasesse alates 09.02.2006. Keeldudes käskkirja täitmisest rikkus hageja

§ 50p-des 1 ja 3 sätestatud töötaja kohustusi ja pani toime distsiplinaarsüüteo.

Kostja määras hagejale 10.02.2006 käskkirjaga nr 027 ja nr 032 karistuseks noomitused. 13.02.2006 tööandja määratud töötegemise kohta ilmumata jätmisega rikkus hageja

§ 50

p-des 1 ja 3 sätestatud töötaja kohustusi, millega pani toime distsiplinaarsüüteo ja mille eest kostja määras talle 13.02.2006 käskkirjaga nr 035 karistuseks töölepingu lõpetamise, mis tehti samal päeval hagejale teatavaks, samuti tehti kanne tööraamatusse ja töölepingusse ning tööraamat ja leping anti üle hagejale. 6. Tegemist oli tööseisakuga

§ 66

lg 1 mõttes, kuna tellimused langesid ajutiselt ära.

§ 66

lg 2 lubab tööandjal töötaja üle viia ükskõik millisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust. Hageja üleviimine teisele töötegemise kohale ei toonud kaasa suuremat materiaalset vastutust ega olnud vastunäidustatud hageja tervisele. Kuna hageja ei läinud teisele töötegemise kohale 2

(6)Peterburi teele Elcoteqi tehase territooriumile, kus oleksid selgunud tema tööülesanded, töögraafik jms, ei saa ta väita, et tal tulnuks seal teha teistsugust tööd või õhtusel-öisel ajal vms. Kuna kostja ei rikkunud töölepingu tingimusi, puudus hagejal alus nõuda töölepingu lõpetamist

§ 82alusel.

Maakohtu otsuse põhjendused 7. Harju Maakohus rahuldas Svetlana Tretiyakova hagi Tööinspektsiooni Harjumaa ja Tallinna Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 25.04.2006 otsuse vaidlustatud osas. Kohus tühistas Svetlana Tretiyakovale distsiplinaarkaristusena 10.02.2006 määratud noomituse. Kohus tunnistas töölepingu lõpetamine

§ 86

p 6 alusel ebaseaduslikuks ja luges töölepingu lõppenuks 13.02.2006

§ 82lg 1 alusel. Kohus mõistis Amphenol Conne

Xus OÜ-lt Svetlana Tretiyakova kasuks välja hüvituse kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 9072,16 krooni, millest kuuluvad tasumisele riiklikud maksud. Kohus määras, et hagimenetluse kulud kannab kostja. 8. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 09.10.2003 töölepingu nr 984, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle monteerijana ning leping lõpetati 14.02.2006

§ 86

p 6 alusel; et 07.02.2006 tehti hagejale teatavaks 06.02.2006 kostja teatis selle kohta, et seoses töömahu vähenemisega suunatakse hageja alates 09.02.2006 teisele töötegemise kohale Peterburi teele AS-i Elcoteq tehase territooriumile; et 08.02.2006 teatas hageja kostjale mittenõustumisest tema üleviimiseks teisele töökohale ning tegi kostajale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks

§ 82

lg 1 alusel; et 09.02.2006-13.02.2006 tuli hageja tööle oma tavapärasesse töökohta kostja juurde Läänemere teel, kuid seal tal tööd teha ei võimaldatud; et 10.02.2006 käskkirjadega nr 027 ja 032 määras kostja hagejale distsiplinaarkaristuseks noomituse; et 13.02.2006 lõpetas hageja kostjaga töölepingu

§ 86p 6 alusel.

09.10.2003 töölepingu nr 984 p-s 5.1 leppisid pooled kokku, et tööd tehakse Amphenol Eesti OÜ tehases Tallinnas. 9. Vaidlus on selles, kas kostjal oli seoses töömahu ajutise vähenemisega tekkinud tööseisak

§ 66

mõttes ning kas tal oli

§ 66

sätteid kohaldades õigus töötaja üle viia teisele töötamiskohale tehasesse Elcoteq ilma töötaja nõusolekuta. 10. 13.01.2006 käskkirjast nr 014 nähtub, et selle andmise aluseks oli asjaolu, et tööandja oli konkurentsi tõttu kaotanud tellimusi ja seoses sellega vähenes 2006.a esimesel poolaastal tunduvalt tööjõu vajadus. Vältimaks sundpuhkusele saatmist suunati töötajad teisele tööle samadel tingimustel Tallinna piires. Tööandja kohaldas

§ 66sätteid.

11. 06.02.2006 teatest tulenevalt pidi hageja töötamiskohaks olema 09.02.2006-31.08.2006 tehas Elcoteq Peterburi maanteel Tallinnas. Käskkirjast ega teatest ei nähtu edaspidi tehtava töö laad, keerukusaste, tööaeg ega asjaolu, kas hageja jätkab töötamist kostja või AS-i Elcoteq alluvuses. Seega muutis kostja töötaja nõusolekuta töölepingus kokkulepitud töötamiskohta, mis on üleviimine teisele tööle. 12.

§ 59

lg 5 kohaselt on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel, v.a §-des 61-66 ette nähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. 13. Tööseisakuks

§ 66

järgi on olukord, kus töötaja ei saa teha töölepingujärgset tööd, kuna puuduvad töö tegemiseks vajalikud tingimused, vahendid, materjalid vms vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Seega puudub võimalus senise töö jätkamiseks kuni vastavate asjaolude kõrvaldamiseni. Kuigi nimetatud säte ei sisalda töö seiskumise põhjuste ammendavat loetelu, ei ole tööseisakuks töömahu või tellimuste vähenemine, mida reguleeritakse iseseisva töölepingu muutmise alusena

§-s 68 ja mis annab tööandjale tööinspektori nõusolekul õiguse kokkuleppel töötajaga rakendada osalist tööaega või saata töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele, kui selline olukord on ajutine. 3

(6)14. Tööandjal ei olnud käskkirja nr 014 andes õigust juhinduda

§-st 66 ja hageja üleviimiseks oli vajalik tema nõusolek.

§ 49

p 1 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning selle kohustuse rikkumisel on töötajal õigus taotleda töölepingu lõpetamist

§ 82alusel.

Hagejal oli antud olukorras õigus taotleda töölepingu lõpetamist

§ 82alusel.

15. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks muuhulgas

§-des 48 ja 50 nimetatud kohustuste töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Keeldudes täitmast tööandja korraldust asuda alates 09.02.2006 tööle teisele töötamiskohale tehases Elcoteq, ei rikkunud hageja

§ 50

p-des 1 ja 3 sätestatud kohustusi, kuna töötaja töökohaks oli kokku lepitud Amphenol Eesti OÜ tehas ning tema üleviimiseks töökohale tehasesse Elcoteq oli tööandjal vaja töötaja nõusolekut. Seega olid tööandja korraldused ja töötajale määratud karistused ebaseaduslikud ning kuuluvad tühistamisele. 16. ITLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Kirjalikest tõenditest nähtuvalt oli hageja viimaseks tööpäevaks 13.02.2006.

§ 82

lg 2 kohaselt maksab tööandja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel sama paragrahvi lõike 1 alusel töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Puudub vaidlus, et hageja kahe kuu keskmine palk oli 9072,16 krooni.

  1. Kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse osas, milles töötaja avaldus rahuldati. Seega jõustus töövaidluskomisjoni otsus p 5 osas, milles jäeti avaldaja töötasu nõue ajavahemiku 09.02.2006-13.02.2006 eest rahuldamata. Töövaidluskomisjon ei teinud otsust töötajale käskkirjaga nr 032 10.02.2006 määratud distsiplinaarkaristuse osas, mistõttu kohus seda kostja taotlust lahendada ei saanud. Apellatsioonkaebuse põhjendused
  2. Amphenol ConneXus OÜ palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja jätta hagi uue otsusega rahuldamata.
  3. Kohus tegi vale järelduse, et teisele töötamiskohale üleviimine on teisele tööle üleviimine. Vastavalt

§ 59

lg-le 3 ei ole töötaja paigutamine teisele töötamiskohale samas asulas üleviimine teisele tööle. Kohus kohaldas valesti

§ 59

, järeldades, et 13.01.2006 käskkirjaga 014 ja 06.02.2006 teatisega viidi töötaja üle teisele tööle. 20. Kohus kohaldas valesti

§ 66ja 68.

Tööseisaku mõiste sisustamisel ei anna

§ 66

lg 1 töö seiskumise ammendavat loetelu, tööseisak on töö seiskumine ka muude asjaolude tõttu. Oluline on, et muud asjaolud tooksid kaasa töö seiskumine. Tellimuste äralangemine võib olla asjaoluks, mis toob kaasa töö seiskumise. 21. Apellant ei nõustunud kohtu seisukohaga, et kuivõrd

§ 68

reguleerib olukorda, kus tellimuste vähenemisel on tööandjal õigus kehtestada osaline tööaeg või saata tööandjad osaliselt tasustavale puhkusele, siis välistab see automaatselt võimaluse tellimuste vähenemise korral kohaldada

§ 66

sätteid, rakendades töötajaid teisel tööl.

§ 68

kohaldamine on tööandja õigus teatud tingimuste olemasolul (tellimuste vähenemine, tööinspektori nõusolek, töötaja nõusolek), kuid see ei ole tööandjale ainuvõimalik lahendus.

§ 68

rakendamine toob töötajale kaasa oluliselt halvema olukorra, kui

§ 66

rakendamine – tööandja peab säilitama töötajale keskmise palga, § 68 kohaldamisel mitte. Kui tellimuste vähenemine toob kaasa töö seiskumise, on tööandjal võimalus valida, kas taotleda

§ 68

rakendamist, st töötajate osaliselt tasustatavale puhkusele saatmist või juhul, kui on töötajaid võimalik rakendada muul tööl, võib tööandja kohaldada

§ 66ning suunata töötajaid tööseisaku ajaks 4

(6)teisele tööle samas asulas, säilitades töötajale vähemalt keskmise palga. 22. Kostja ettevõttes oli töö seiskunud, st tegemist oli tööseisakuga

§ 66

lg 1 tähenduses ja kostjal oli õigus suunata hageja teisele töö tegemise kohale samas asulas, lähtudes

§ 66lgst 3.

Hageja oli kohustatud sellist tööandja korraldust täitma. Kuivõrd hageja ei täitnud tööandja korraldust asuda töökohale Peterburi mnt-l, rikkus hageja

§ 50

p-des 1 ja 3 sätestatud kohustusi ning temale 10.02.2006 käskkirjaga nr 027 määratud distsiplinaarkaristus – noomitus, oli seaduslik. Teisele töö tegemise kohale üleviimine tööseisaku olukorras ei andnud hagejale alust lõpetada tööleping

§ 82lg 1 alusel.

Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Svetlana Tretiyakova ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
  2. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada maakohtu otsuse lõppjäreldusi hagi rahuldamise ja selle ulatuse osas. Põhjenduste osas tuleb arvestada ka ringkonnakohtu otsuses märgitut. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  3. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas kostjal oli seoses töömahu ajutise vähenemisega tekkinud tööseisak

§ 66

mõttes ning kas tal oli

§ 66

sätteid kohaldades õigus viia töötaja üle teisele töötamiskohale tehasesse Elcoteq ilma töötaja sellekohase nõusolekuta. Sisuliselt on vaidlus ka selles, kas kostja 13.01.2006.a käskkirja nr 014 sisuks oli – koosmõjus kostja poolt hagejale 07.02.2006.a edastatud teatisega nr 522 – paigutada töötaja teisele töötamiskohale või viia töötaja üle teisele tööle. 26. Iseenesest on õige apellandi seisukoht, et töötaja teisele töötamiskohale paigutamine ja töötaja teisele tööle üleviimine on erineva sisuga mõisted. Paigutamine teisele töötamiskohale tähendab, et muutub üksnes töötaja faktiline asukoht (nt allüksuse või töölõigu tasandil), kuid ei muutu töötaja senised tööfunktsioonid ega töölepingu ülejäänud tingimused. Ringkonnakohtu arvates on teisele töötamiskohale paigutamisena

§ 59

lg 3 mõttes käsitatav üksnes töötaja ümberpaigutamine töölepingus kindlaksmääratud töötamiskoha piires. Tööandja võimalused töötaja teisele töötamiskohale paigutamiseks sõltuvad seega sellest, missuguse täpsusastmega (nt kas üksnes kohaliku omavalitsusüksuse või asula tasandil või kindlal aadressil asuvate ruumide täpsusega) on töölepingus töö tegemise asukoht kindlaks määratud. Pooltevahelise töölepingu p 5.1 kohaselt oli töö tegemise asukohaks Amphenol Eesti OÜ tehas, asukohaga Tallinn. Nähtuvalt 06.02.2006.a teatisest nr 522, mille hageja sai kätte 07.02.2006.a, suunati hageja ajutiselt tööle Tallinnas Peterburi teel asuvasse Elcoteqi tehasesse. Seega ei olnud tegemist töötaja nõusolekuta lubatava teisele töötamiskohale ümberpaigutamisega

§ 59lg 3 mõttes.

27. Töötaja teisele tööle üleviimisena on

§ 59

lg 2 kohaselt käsitatav muudatuste tegemine töölepingus kindlaksmääratud töö laadis või töö keerukusastmes, s.o tööfunktsioonides, eelkõige tehtava töö sisus. Töötaja paigutamist teisele töötamiskohale sama asula piires ei loeta

§ 59lg 3 kohaselt teisele tööle üleviimiseks.

Ühtlasi ei kujuta

§ 59

lg 3 järgi töötaja teisele töötamiskohale paigutamine endast töölepingu muutmist, kuna ümberpaigutamine saab toimuda töölepingus kokkulepitud töötamiskoha piires. Tööandja seadusest tulenev õigus viia töötaja ilma viimase nõusolekuta üle teisele tööle (st muuta tema tööfunktsioone) hõlmab seega ka õigust paigutada töötaja teisele töötamiskohale kokkulepitud töötamiskoha piires. Kolleegiumi arvates võimaldab

§ 66

lõikes 2 sätestatu, mille kohaselt võib tööandja tööseisaku ajaks viia töötaja üle ükskõik millisele tööle samas asulas, tööandjal lisaks tööfunktsioonide ajutisele muutmisele väljuda töötaja ümberpaigutamisel ka töölepingus 5

(6)kokkulepitud töötamiskoha piirest. Tööseisakut tuleb käsitada erandolukorrana ning kuivõrd selleks puhuks on tööandjale seadusega antud õigus töölepingu sisu ühepoolselt muuta töötaja tööfunktsioonide osas, ei ole alust tõlgendada nimetatud sätet kitsendavalt faktilise töö tegemise asukoha osas, piirates seda üksnes töölepingus kokkulepituga. 28. Ringkonnakohus ei nõustu siiski apellandi seisukohaga, nagu võimaldaks

§ 66

lg 2 sõnastus „ükskõik millisele tööle samas asulas“ tööandjal suunata töötaja tööle teisele ettevõtjale kuuluvasse ettevõttesse. TsÜS § 3 kohaselt tuleb seaduse sätet tõlgendada koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduses sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kolleegiumi arvates tuleneb

§-st 66 koosmõjus teiste

4. peatüki („Töölepingu muutmine“) sätetega, et üleviimine teisele tööle samas asulas on lubatud üksnes tööandja enda koosseisu kuuluvate organisatsiooniliste üksuste piires. Nimelt reguleeritakse töötaja ajutist üleviimist teise ettevõttesse, asutusse või muusse organisatsiooni erisätteks olevas

§-s 67, mis näeb niisuguse üleviimise võimaluse ette üksnes erilistes olukordades – loodusõnnetuse ennetamiseks, selle tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks või haiguste leviku tõkestamiseks, ning sedagi üksnes riigivalitsemisorgani otsuse alusel.

§-de 66 ja 67 koosmõjus tõlgendamine ei võimalda kolleegiumi arvates asuda seisukohale, et töötaja ajutine üleviimine teise ettevõtja organisatsiooniüksusesse oleks

§ 66lg 2 kohaselt lubatud ka tööseisaku korral.

29. Eeltoodust tulenevalt ei olnud tööandjal (kostjal) õigust suunata hagejat

§ 66lg 2 alusel tööle AS-i Elcoteq tehasesse Peterburi teel.

Seetõttu ei ole asja lahendamisel määrava tähendusega küsimus, kas tööandjal tekkinud tellimuste mahu ajutist vähenemist saab

66 lg 1 tähenduses käsitada tööseisakuna. Ringkonnakohus nõustub selles osas siiski apellandi seisukohaga, mille kohaselt

§ 68

regulatsioon osalise tööaja rakendamise või osaliselt tasustatava puhkuse andmise kohta töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel ei välista, et tööseisak võib tekkida ka tellimuste mahu vähenemise tagajärjel. Samas ei ole igasugune tellimuste või töömahu vähenemine veel käsitatav tööseisakuna. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostjal tööseisaku esinemine 2006.a I poolaastal asjas piisavat tõendamist leidnud. Ainsa sellekohase tõendina on esitatud

  1. jaanuari 2006.a käskkiri nr 014, milles tööandja märgib, et on kaotanud mitmete toodete tellimusi konkurentidele; sellest tulenevalt on võrreldes
  2. aastaga tunduvalt vähenenud tööjõu vajadus ja tööd ei jätku umbes 150 töötajale. Esitatu ei ole piisav tuvastamaks, et tellimused vähenesid sellise piirini, mis tõi kaasa tööseisaku

§ 66lg 1 tähenduses. 30. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid Ts

MS § 654 lg 6 alusel.

  1. Pooled taotlesid menetluskulude vastaspoole kanda jätmist. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, nähes ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest vastavalt TsMS §-le
  2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kostja esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta kostja (apellandi) kanda. A. Tänav M. Seppik K. Kullerkupp 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.