lg 3 võib maksuhaldur füüsilise isiku põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. Vastavalt rahandusministri 02.05.2002.a. määrusele nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord” § 5 esitab füüsiline isik taotluse maksuvõla kustutamiseks kui esinevad
Vastava avalduse T. Hankov maksuhaldurile ka esitas. Kaebuse esitaja kinnipidamisasutuses viibimise ajal ei olnud ta võrreldes teiste maksukohustuslastega võrdses olukorras, tal puudus võimalus tegeleda ettevõtlusega ning saada sellest tulu. Oleks ülimalt ebavõrdne maksustada võrdsetel alustel isikuid, kellest üks töötab ning teisel see võimalus puudub. Maksuvõla tasumine seaks kaebuse esitaja väga ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste maksumaksjatega. Maksuvabastuse eesmärgiks aga ei ole uue ebaõigluse tekitamine, vaid püüd taastada õiglus olukorras, mida seaduse koostajatel polnud võimalik ette näha. Eelpoolnimetatud seadusesätteid tulebki kasutada ebavõrdsuse likvideerimiseks, mitte uue tekitamiseks. Kaebuse esitajalt maksu sissenõudmine rikuks ka põhiseadusest tulenevat võrdse kohtlemise printsiipi. Kaebuse esitaja leidis, et tema õigusi on rikutud ega nõustunud maksuhalduri otsuses toodud järeldustega. 2 Sotsiaalmaksuseaduse § 2 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulult. Seega on sotsiaalmaksu objektiks mitte üksnes tulu, vaid ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku puhul ka tema ettevõtlus. Sellest tulenevalt eeldab sotsiaalmaksukohustus ettevõtlusega tegelemist. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud oma lahendis nr 3-3-1-37-01, et kui isik ei tegele ettevõtlusega, ei saa tema tegevus olla sotsiaalmaksu objektiks. Sama Riigikohtu lahend sätestab, et oluline ei ole kanne vastavas registris (füüsiliseks isikuks registreerimine), oluline pole ka see, kas isik on teatanud ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest. Oluline on maksustamisperioodil ettevõtlusest tulu saamine või maksumaksja reaalne majandustegevus, mis on suunatud tulu saamisele. Tulu puudumisel tuleb vaidluse korral tuvastada ettevõtlus kui reaalne majandustegevus, mille eesmärgiks oli tulu saamine. Kaebaja leidis, et osundatud Riigikohtu lahendis on välja toodud sotsiaalmaksuga maksustamise olulised põhimõtted ning Riigikohtu otsus on antud kohtuasja lahendamisel igati kohane. Maksu-ja Tolliameti vastuväited Vastustaja leidis, et Toomas Hankovi kaebuses esitatud nõuded ei ole põhjendatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt maksukorralduse seaduse (edaspidi
) § 137 lg 1 ja 3 ning § 138 lg 1 on menetlusosalisel, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, õigus 30 päeva jooksul, arvates haldusaktiga teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast, esitada vaie Maksu- ja Tolliametile ning taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist. Menetlusosaline võib vastavalt
lg 2 ja halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 9 lg 1 kohaselt pöörduda 30 päeva jooksul otse halduskohtu poole vaiet esitamata. Toomas Hankov esitas 10.11.2006 otsuse nr 13-1/1642 peale vaide 11.12.2006, mille ta 19.12.2006 kirjaliku avaldusega tagasi võttis.
Vaide tagasivõtmise teade esitatakse kirjalikult või suuliselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei takista vaide tagasivõtmine uue vaide esitamist vaide esitamise tähtaja jooksul, ehk 30 päeva jooksul.
lg 2 nimetatud tähtaja jooksul vastustajale täiendavat vaiet 10.11.2006 otsuse nr 13-1/1642 peale esitatud ei ole. Samuti ei ole kaebaja esitanud taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks 10.11.2006 otsuse nr 13-1/1642 tühistamise nõude osas. HKMS § 10 lg 4 sätestab, et kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Põhjusel, et kaebus 10.11.2006 otsuse nr 13-1/1642 osas ei ole esitatud õigeaegselt ning et Tartu Halduskohtusse esitatud 22.03.2007 kaebuses ning 14.05.2007 kaebuse täpsustustes tähtaja ennistamise taotlust esitatud pole, ei saa vastustaja lugeda kaebaja nõuet Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10.11.2006 otsuse nr 13-1/1642 tühistamiseks põhjendatuks. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 punkt 5 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas. Sama paragrahvi lõikes 5 märgitu kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 2¹ sätestatud kuumäära 12-kordselt summalt, välja 3 arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud juhul ning juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on kogu maksustamisperioodi kestel: 1) kantud äriregistrisse või registreeritud Maksuja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses või 2) kustutatud äriregistrist või teatanud Maksuja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele oma tegevuse lõpetamisest või 3) saanud riikliku pensioni saajaks. Vastavalt SMS § 2 lg 7, kui füüsilisest isikust ettevõtja eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riik, linn või vald ja tema ettevõtlusest saadud tulu on käesoleva seaduse §-s 2¹ sätestatud kuumäära 12-kordsest summast väiksem, võib tema ettevõtlusest saadud tulu alusel makstava sotsiaalmaksu summa olla nimetatud summalt arvutatud maksusummast väiksem tingimusel, et tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riigi, linna või valla poolt tema eest ja ettevõtlusest saadud tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne sellelt summalt arvutatud maksusummaga. Vastavalt SMS § 9 lg 3 p 1 on füüsilisest isikust ettevõtja kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena Maksu- ja Tolliameti pangakontole iga kvartali 15 kuupäevaks jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud summas, välja arvatud isik, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 5¹ sätestatud juhtudel. SMS § 9 lg 5 kohaselt makstakse avansilisi makseid proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Vastavalt SMS § 2 lõikele 8 maksab füüsilisest isikust ettevõtja, kes on vastavalt
-s sätestatule teatanud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele ettevõtluse peatamisest või ajutise või hooajalise ettevõtlusega tegelemise algus- ja lõppkuupäeva, sotsiaalmaksu proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga. Eeltoodust ilmneb selgelt, et oluline ei ole ettevõtlusega reaalne tegelemine, vaid FIE-na registreerimine maksukohustuslaste registris. Järelikult, kui isik ei ole teatanud oma elukohajärgsele maksuhaldurile oma tegevuse lõpetamisest või peatamisest, peab ta tasuma sotsiaalmaksu SMS-s ettenähtud suuruses, proportsionaalselt FIE-na registreeritud kuude arvuga. Kaebaja viide Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile nr 3-3-1-37-01 on kohatu, kuna nimetatud lahendis lähtus Riigikohtu halduskolleegium kuni 01.01.2001 kehtinud SMS-st, mis erineb oluliselt hetkel kehtivast SMS-st. Hetkel kehtiv SMS erinevalt varemkehtinust seob füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusega tegelemise otseselt füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerimisega. Kaebaja puhul ei ole alust kohaldada
lg 3, mille kohaselt võib riiklike maksude maksuhaldur füüsilise isiku põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Puudub alus väita, et nimetatud maksuvõla sissenõudmine on ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Kaebaja ettevõtlusalane tegevus on seiskunud tema enda õigusvastaste tegude ja nende tagajärjel kinnipidamisasutusse sattumise tõttu. Seega on tegemist täielikult vaide esitajast endast olenevate asjaoludega , mille puhul puudub alus tema maksuvõla kustutamiseks. Samuti on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et töötavaid ja mittetöötavaid füüsilisest isikust ettevõtjaid peaks sotsiaalmaksu avansiliste maksetega maksustama erinevalt. Tulenevalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-st 12 on kõik inimesed seaduste ees võrdsed, ning erandiks ei ole ka maksuseadused. 4 Kohtu otsus ja põhjendused Kohus lõpetab menetluse kaebuse taotluses tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10.11.2006 otsus nr 13-1/1642, kuna kaebus selles taotluses on esitatud tähtaja rikkumisega ning kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Muudes kaebuse taotlustes jätab kohus Toomas Hankovi kaebuse rahuldamata. I Kaebuse taotlus tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10.11.2006 otsus nr 13-1/1642. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10.11.2006 otsusega nr 13-1/1642 jäeti läbi vaatamata Toomas Hankovi poolt 20.10.2006 esitatud taotlus FIE sotsiaalmaksu võla kustutamiseks ( tl 19-20). Asja materjalidest nähtub, et Toomas Hankov esitas 10.11.2006 otsusele nr 13-1/1642 vaide (tl 21-22). 19.12.2006.a. esitatud kirjaliku avaldusega võttis ta vaide tagasi (tl 35).
lg 2 kohaselt võib maksukohustuslane või muu menetlusosaline vaidemenetluse igas staadiumis pöörduda asja lahendamiseks kohtusse. Kohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata. Haldusakti tühistamiseks kohtule kaebuse esitamisel tuleb järgida HKMS § 9 lg-s 1 või lg-s 3 sätestatud tähtaegu. Kui kohtueelset menetlust (vaidemenetlust) ei ole läbitud, tuleb HKMS § 9 lg 1 kohaselt pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Toomas Hankov esitas kohtule taotluse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10.11.2006.a. otsuse nr 13-1/1642 tühistamiseks 14.05.2007 (tl 17-18). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ta ei taotlenud. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskus esitas kohtule vastuse kaebusele 30.05.2007.a. Vastuses juhitakse tähelepanu sellele, et taotlus tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10.11.2006 otsus nr 13-1/1642 on esitatud tähtaja rikkumisega. Kohus tegi 22.06.2007 määruse, milles andis kaebuse esitajale ja vastustajale võimaluse esitada täiendavaid selgitusi, taotlusi ja dokumente kuni
lg 3 sätestab, et riiklike maksude maksuhaldur võib füüsilise isiku põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Maksuhalduril on õigus nõuda eelnimetatud asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul võib maksuhaldur teha otsuse 30 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates. Maksuvõla kustutamisele laieneb käesoleva seaduse § 111 lõikes 5 sätestatu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt sätestab maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korra rahandusminister määrusega. Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korra on rahandusminister kehtestanud 02.05.2002.a. määrusega nr 61. Vastavalt nimetatud korra § 5 lg-le 3, kui isik taotleb maksuvõla kustutamist maksuvõla sissenõudmise ebaõigluse tõttu, tuleb taotluses: 1) esitada asjaolud, mis seavad isiku konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, kui need asjaolud ei tulene seaduses teiste sarnaste maksukohustuslaste kohta sätestatust; 2) tõendada, et punktis 1 nimetatud asjaolude tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei ole võimalik neid kõrvaldada; 3) esitada kõik taotlejale teadaolevad faktid punktis 2 nimetatud asjaolude kohta, loetleda ammendavalt taotlusele lisatavad tõendid, samuti tõendid, mida ei ole võimalik esitada, kuid mida maksuhalduril on võimalik välja nõuda või kontrollida; 4) esitada andmed selle kohta, et taotleja on antud asjas toiminud vastavalt kehtivatele seadustele. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja puhul ei ole
Kaebuse esitaja ettevõtlusalane tegevus seiskus kinnipidamisasutusse sattumise tõttu. Maksuvõlga ei oleks tekkinud ja arvestatud maksuvõlg tuleks kustutada juhul, kui seadusest tulenevalt peatuks või lõpeks sotsiaalmaksu tasumise kohustus seoses füüsilisest isikust ettevõtja vahi alla võtmise ja kinnipidamisasutusse paigutamisega. Seadus sellist erijuhtu ei sätesta. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 punkt 5 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 2¹ sätestatud kuumäära 12-kordselt summalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud juhul ning juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on kogu maksustamisperioodi kestel: 1) kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses või 2) kustutatud äriregistrist või teatanud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele oma tegevuse lõpetamisest või 3) saanud riikliku pensioni saajaks. 6 Vastavalt SMS § 2 lõikele 8 maksab füüsilisest isikust ettevõtja, kes on vastavalt
-s sätestatule teatanud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele ettevõtluse peatamisest või ajutise või hooajalise ettevõtlusega tegelemise algus- ja lõppkuupäeva, sotsiaalmaksu proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga. Vastavalt SMS § 9 lg 3 p 1 on füüsilisest isikust ettevõtja kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena Maksu- ja Tolliameti pangakontole iga kvartali 15 kuupäevaks jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud summas, välja arvatud isik, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 5¹ sätestatud juhtudel. SMS § 9 lg 5 kohaselt makstakse avansilisi makseid proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Sama paragrahvi lõige 51 sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja, kes on vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule teatanud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele ettevõtluse peatamisest või ajutise või hooajalise ettevõtlusega tegelemise algus- ja lõppkuupäeva, maksab avansilisi makseid proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga. Seega seostab seadus sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustuse otsesõnu FIE-na registreerimisega maksukohustuslaste registris. Kui isik ei ole teatanud oma elukohajärgsele maksuhaldurile oma tegevuse lõpetamisest või peatamisest, peab ta tasuma sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud suuruses, proportsionaalselt FIE-na registreeritud kuude arvuga. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja viide Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile nr 3-3-137-01ei ole asjakohane, kuna nimetatud lahendis lähtus Riigikohtu halduskolleegium kuni 01.01.2001 kehtinud sotsiaalmaksuseadusest. Kehtiv sotsiaalmaksuseadus erinevalt varemkehtinust seob füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusega tegelemise otseselt füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerimisega. Kaebuse esitaja ei esitanud taotluses maksuhaldurile ega ka kohtule tõendeid selle kohta, et ta on antud asjas toiminud vastavalt kehtivatele seadustele (teatanud FIE-na tegutsemise peatamisest) või et tal olid sellekohaseks toimimiseks objektiivsed takistused. Toomas Hankov esitas maksuhaldurile üksnes Tartu Vangla tõendi nr 419 kinnipidamisasutuses viibimise kohta (tl 10). Fakte või tõendeid selle kohta, et kinnipidamisasutuses viibides olid tal objektiivsed takistused teatada maksuhaldurile oma tegevuse peatamisest või lõpetamisest füüsilisest isikust ettevõtjana, kaebaja esitanud ei ole. Seega puudub alus väita, et maksuvõla sissenõudmine on ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht, et tema suhtes on rikutud põhiseadusest tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet. Eeltoodud põhjendustel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus rahuldamata kaebuse taotlustes tühistada Maksu- ja Tolliameti 12.01.2007 otsus nr 13-1/10 ning kohustada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskust andma välja uus otsus, millega kustutataks Toomas Hankovi sotsiaalmaksu võlg perioodi 14.11.2005-22.09.2006 eest. Kaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Mai Saunanen kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.