Eeltoodu alusel taganes 17.05.2006 hageja ühepoolse avaldusega kinkelepingust. Avalduse ärakirja edastas kostjale notar Ene Nuka. Kostja ei ilmunud hageja lepingust taganemise avalduses pakutud ajal 2 kinnistute omandite kinkijale üleandmiseks asjaõiguslepingu sõlmimisele. Pärast lepingust taganemise avalduse saamist lõpetas kostja hagejaga vahetu suhtlemise, kuid esitas kirju, nõudes xxx kinnistu mõttelise osa võõrandamist. Hageja leiab, et kostja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust. Seoses sellega taganes hageja kinkelepingust. Seega on pooltevaheline leping lõppenud. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub
§-de 186 lg 1; 188 lg 2; 267 p 1; 268 lg 1 alusel tunnistada kinnistu nr xxx ja kinnistu nr xxx 20.10.2004 sõlmitud kinkelepingud lõppenuks. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Maja ehitati kostja raha eest. Maja ehitamise osas olid erinevad seisukohad. Maja ehitati ikkagi edasi ja hageja sai sinna sisse kolida. Ukselukkude vahetamisega takistas hageja kostjal vara kasutamist. Kingisaaja jäme tänamatus on tõendamata. Hageja väited on paljasõnalised. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kinnisasja kinke- ja asjaõiguslepinguga 20.10.2004 loeb kohus tuvastatuks, et hageja kinkis kostjale ½ mõttelist osa kinnistust asukohaga xxx, registriosa nr xxx. Kinnisasja kinke- ja asjaõiguslepinguga 20.10.2004 loeb kohus tuvastatuks, et hageja kinkis kostjale kinnistu asukohaga xxx, registriosa nr xxx. Notariaalselt tõestatud avaldusega 17.05.2006 loeb kohus tuvastatuks, et hageja taganes eelpoolnimetatud lepingutest põhjusel, et V H on oma käitumisega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust.
lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel.
p 1 sätestab, et kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.
lg 1 sätestab, et kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates asjast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma. Hageja väidab hagiavalduses, et 2006.a kevadel seoses elamu ehitustöödega tekkisid poolte vahel erimeelsused, kostja solvas sõnadega hagejat ja ähvardas vägivallaga. Kostja nõudis korduvalt hagejalt majast lahkumist, ähvardades majast väljatõstmisega. Kostja nõudis hagejalt raha. Tunnistaja O R ütlustest nähtub, et esimene riid poolte vahel oli garaaži katuse lõhkumise pärast. Katusele pandi kile peale ja see seisis nii pikalt ja vesi hakkas läbi imbuma. Poolte vaheline läbisaamine ei olnud enam hea, nad olid tigedad teineteise peale. Solvamist tunnistaja ei ole 3 kuulnud. Kõnetoon ei olnud enam nende vahel sõbralik. Kostja ütles hagejale, et viimane on tööline ja kostja ajab ehitamise asja. Sauna vundamendi tegemisel tekkis poolte vahel lahkarvamus vundamendi ja saunaahju aluse väljaarvestamises. Kostja ütles hagejale, et tema teab, kuidas ta teeb. Õhkkond oli terav. Kostja ei arvestanud hageja soovidega. Tunnistaja M T ütlustest nähtub, et peale kinkelepingute tegemist oli hageja kostja jaoks tööjõud. Pooltel olid erimeelsused. Hageja arvamusega ei arvestatud. Kostja ei pidanud hagejat peremeheks. Katuse ehitamise juures olid pooled erinevatel seisukohtadel ning kostja lubas hagejale „vastu tatti“ panna, kui ta veel õiendab. Kostja ütles hagejale, et maja läheb müüki ja hageja ostku omale uus kodu. Kohus leiab, et hageja poolt toodud tüli tekkimise põhjused: garaažikatuse ehitamine, saunaahju aluse väljaarvestamine, erimeelsused selles osas, kes on tööline, kes on peremees, ähvardus lüüa „vastu tatti“, on seotud elamu ehitamisega. Kuid samas kostja andis hagejale maja ehitamiseks 300 000.- kr ning seetõttu 2004.a jõuludeks sai hageja kõrvalhoonest majja kolida. 2005.a sai maja värvitud, voodrilauad löödi seina. Kostja andis hagejale 2005.a kütte ostmiseks 7000.- kr. Kostja maksis hagejale siseuksed kinni, andes hagejale 25 000.- kr laenu tagasimaksmiseks. Tunnistaja K K ütlustest nähtub, et kostja lahendas ära linnavalitsusega tee probleemi, kuna poolte krundile avalik läbipääs puudus. Kostja töötas pooltele kuuluval krundil 2005.a. Kõik pahandused poolte vahel on seotud elamu ehitamisega, s.o valdkond milles ikka on erimeelsused ja viimaste lahendamisel öeldakse ka halvasti, samas reaalselt ähvardusi täide kunagi ei viida. Ka kostja ei ole hageja kallal füüsilist vägivalda kunagi kasutanud. Maja müümise idee tekkis siis, kui hageja vahetas elamu ukseluku ära ja ütles kostjale, et viimasel sinna asja enam ei ole. Samas on elamut ehitatud kostja rahaliste vahendite eest, tänu, millele hageja sai elamusse kolida. Kostja ise töötas 2005.a krundil, andes sellega oma tööpanuse elamu ehitamisel. Kostja aitas lahendada tee küsimuse. Vaidlused ja vägivallaga ähvardamine toimusid töö tegemise ajal, s.o ehitati ja parendati pooltele kuuluvat vara. Erimeelsusi elamu ehitamisel ja vaidluste käigus öeldud ähvardusi ei pea kohus jämedaks tänamatuks hageja suhtes. Kohus ei loe 20.10.2004 hageja ja kostja vahel sõlmitud kinkelepinguid lõppenuks, kuna kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et oleksid täidetud kinkelepingust taganemise eeldused
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.