← Eesti

2-07-11679/4

Obsah (5)§ 158§ 142§ 146§ 113§ 9

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-07-11679 01. oktoober 2007, Narva Kohtuasi Aktsiaselts (AS) EMT hagi E.G

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

§ 158

lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Rahalise kohustuse osalise täitmisega tunnistab kostja nõuet hageja ees. Kostja väidab oma vastuses, et käesoleval ajal puudub tal võlg AS EMT ees. Kostja on tasunud hageja nõudest 3446,30 krooni, mille kohta esitas hageja kohtule 05.04.2007 ka taotluse hagi hinna vähendamiseks. Seega väide, et võlg AS EMT ees puudub, ei ole asjakohane, kuna kostja ei ole täies ulatuses võlgnevust tasunud. 3

(7)Tsiviilasi nr 2-07-11679 Kostja lisas hagiavalduse vastusele võla maksmist tõendavad väljatrükid. 15.11.2006, 16.12.2006, 09.01.2007,12.02.2007 ning 17.03.2007 makstud summad on hageja kostja võlasummast enne hagiavalduse esitamist juba maha arvestanud. 24.09.2006 ning 03.10.2006 on kostja tasunud hageja ees võlga veel kokku 100,00 krooni ulatuses, mida hageja hagiavalduses toodud võlasummast maha arvestanud ei ole. Käesolevaga vähendab hageja hagi hinda veel 100,00 krooni võrra. Kostja ei ole tuginenud ühelegi seadusesättele, millel põhineb tema taotlus jätta hagi läbivaatamata. Hageja on seisukohal, et alust hagi läbivaatamata jätmiseks ei esine. Lähtuvalt eeltoodust jääb hageja oma nõude juurde ning palub kohtul kostjalt välja mõista viivis summas 3125,96 krooni ning esitada menetluskulude jaotus. KOSTJA ARVAMUS HAGEJA SEISUKOHA KOHTA Kostja esitas kohtule oma arvamuse hageja seisukoha kohta (tl 61-62), mille kohaselt kostja ei toeta hagi summale 3125,96 krooni ning palub hagi jätta rahuldamata, palub kõik kohtukulud nõuda välja hagejalt. Tänase päeva seisuga on võlg summas 3796,30 krooni, mis oli EMT poolt välja nõutud, on kostja poolt täielikult tasutud. Kostjast mitteolenevatel põhjustel ta ei saanud võlanõuet õigeaegselt kätte, mille tagajärjel ei saanud ka õigeaegselt tasuda nõutud summat. AS EMT aga jätkab viivise tasumise nõudmist, mis on lubamatu, kuna kostjal on võlg täielikult tasutud. Samuti oli lepingu sõlmimisel AS'ga EMT leping koostatud keeles, mida kostja ei valda, seega oli rikutud tema õigusi vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seduse (edaspidi

) § 90. Samuti jättis AS EMT kostjale

§-de 86, 87, 92, 138 ja 139 kohaselt teatamata vastavalt hea usu põhimõttele asjaoludest, viivise arvestamisest. Lähtuvalt ülaltoodust palub kostja tühistada tehing tema ja EMT vahel. Nõudes viivist, EMT kavatseb alusetult rikastuda kostja arvel, mis on lubamatu.

§-de 143, 150 ja 151 kohaselt palub kostja võtta arvesse, et hagi esitamise aegumistähtaeg on möödunud. HAGEJA TÄIENDAV SEISUKOHT Hageja täiendava seisukoha kohaselt (tl 70-71) kostja ei ole andnud oma täiendavas vastuses hagile sisulist põhjendust, miks tuleks hagiavaldus rahuldamata jätta. Kostja viited erinevatele tsiviilseadustiku üldosa seaduse normidele ei oma antud asjas kaalu. Hageja on oma eelnevas seisukohas selgitanud võlanõude teket ja olemust. Kostja on viivitanud arvete tasumisega tarbitud teleteenuse eest ning juhindudes hageja ning kostja vahel sõlmitud Lepingu lahutamatuks osaks olevate üldtingimuste punktist 7.7. kohustub kostja tasuma viivitusintressi 0,5% tasumata summalt, iga maksmisega viivitatud päeva eest. Pidades silmas hea usu ning mõistlikkuse põhimõtet nõuab hageja viiviseid põhinõudest väiksemas ulatuses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05). Hageja kinnitab jätkuvalt, et alates 01.07.2002.a kehtima hakanud

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

§ 158

lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Rahalise kohustuse osalise täitmisega tunnistab 4

(7)Tsiviilasi nr 2-07-11679 kostja nõuet hageja ees. Kostja on eelnevalt lisanud hagiavaldusele antud vastuses põhivõlgnevuse tasumist tõendavavad väljatrükid. Lähtuvalt eeltoodust jääb hageja oma nõude juurde viivitusintressides summas 3125,96 krooni. ASJA KOHTULIK MENETLUS Viru Maakohus tegi 13. augustil 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 alusel lihtmenetluses. Kohus andis pooltele aega täiendavate avalduste, taotluste ja seisukohtade, sealhulgas ärakuulamise soovi esitamiseks. Pooled ei ole täiendavalt midagi esitanud, sealhulgas soovi ärakuulamise kohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • et pooled sõlmisid 20.09.2000.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust (tl 9) • et hageja esitas kostjale arved (tl 11-13) • et hageja on kohtuvälises menetluses 15.06.2001 saatnud kostjale võlanõude (tl 10), milles teavitas viimast tasumata arvetest summas 3796,30 ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks kuni 05.07.2001 • et 28.08.2006 teatisega kostjale anti võimaluse tasuma võlgnevust summas 3796,30 krooni kuni 11.09.2006 (tl 38) • et kostja tasus hagejale ajavahemikul 24.09.2006 – 17.03.2007 kokku 350 krooni iga kuu 50 krooni kaupa (tl-d 44-50) ja 03.04.2007 tasus 3446,30 krooni (tl 43). Kuna kostja esitas taotluse hageja nõudele aegumise kohaldamisest ja selle taotluse rahuldamine välistab hagi rahuldamist, käsitleb kohus otsuses esialgselt selle küsimuse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi

) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Vastavalt alates 01.07.2002 kehtima hakanud

§ 142

lg 1 õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 146lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Kuni 01.07.2002 kehtinud

redaktsiooni § 113 lg-st 1 tulenevalt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne

  1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
  2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
  3. juulit
  4. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
  5. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
  6. juulist 2002; lg 3 kohaselt kui enne
  7. juulit 5

(7)Tsiviilasi nr 2-07-11679 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust. Vastavalt kohtule esitatud 15.06.2001 AS EMT võlanõudele (tl 10) selle nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 06.07.2001 ja enne 01.07.2002 kehtinud

§ 113lg 1 kohaselt aeguks see nõue 06.07.2011.a.

Vastavalt alates 01.07.2002 kehtima hakanud

§ 146

lg 1 ja Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 aeguks see nõue alates 01.07.2005. Antud juhul

§ 9lg 3 kohaldamisele ei kuulu, kuna aegumistähtaeg ei lõpeks 01.07.2005 seisuga.

Ülaltoodu alusel tuleks lähtuda

§ 146lg-s 1 sätestatud aegumistähtajast ehk 3 aastat.

Kuid

§ 146

lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus leiab, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult, seega on kostja taotlus aegumise kohaldamisest põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Oma allkirjadega liitumislepingul (tl 9) kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks osaks oleva EMT NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirju kasutamise eeskirju (tl 1421). Kostja kohustused on loetletud Eeskirjade peatükis IV. Eeskirja alapunkti 4.1.1 kohaselt kohustus kostja täitma osapoolte vahel sõlmitud lepingut ja eeskirja. Vastavalt eeskirjade alapunkti 4.1.2 kohus kostja tasuma õigeaegselt ja regulaarselt esitatud arved. Eeskirjade alapunkti 4.1.4 järgi peaks kostja viivitamatult kirjalikult informeerima EMT-d oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste juriidiliste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete äramärkimisega, abonendi kasutuses oleva mobiiltelefoni või GSM-kaardi kaotsiminekust/vargusest, muudest asjaoludest, mis võivad takistada või teha võimatuks lepingu ja eeskirja nõuetekohase täitmise. Eeskirjade alapunkti 4.2 teisest lausest tulenevalt juhul, kui abonent ei ole teatanud EMT-le kirjalikult lepingus fikseeritud kontaktandmete või teiste juriidiliste rekvisiitide muutustest, siis loetakse abonendi poolt antud andmete järgi EMT poolt edastatud teave, saadetud arved, võlanõuded, jm abonendi poolt kättesaaduks. Kohus ei arvesta kostja väitega, et ta ei saanud lepingutekstist aru, kuna see on koostatud eesti keeles, mida ta ei valda. Kohus leiab, et kostja, sõlmides lepingu teadmisega, et ta ei saa selle tekstist aru, võttis sellega endale riski, et temal tuleb lepingust tulenevad maksed koos viivistega tagastada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja ei olnud teadlik lepingu sisust. Kostja ei reageerinud hageja nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus kuni 24.09.2006. Kohus ei arvesta ka kostja väitega, et ta ei olnud teadlik võlgnevusest, kuna telefoni kasutas J.P. EMT NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja alapunkt 4.3sätestab, et kui kostja on edastanud või võimaldanud kasutada oma NMT 450-tüüpi mobiiltelefoni või GSM-kaarti ajutiselt kolmandal isikul, jääb ta vastutavaks nii mobiiltelefoniside nõuetekohase kasutamise kui ka arvete õigeaegse tasumise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendid selle kohta, et kostja teatas hagejale asjaolust, et tegelikult mobiiltelefoni kasutab teine isik (Eeskirjade alapunkt 4.1.4), seega on kostja tahtlikult rikkus oma kohustusi hageja ees. Kohtule jääb arusaamatuks kostja väide, et ta sai teada võlanõude summast alles 2007.a aprillis ja tasus võlgnevuse summas 3796,30 krooni otsekohe täies ulatuses. Kostja poolt esitatud maksekorralduste kohaselt (tl-d 43-50) hakkas ta tasuma võlgnevuse A.J arvelt 50 krooni kaupa alles 24.09.2006, kuid 28.08.2006 teatises (tl 38) oli antud tähtaeg 11.09.2006. Kostja alles 6

(7)Tsiviilasi nr 2-07-11679 03.04.2007 tasus 3446,30 krooni (tl 43), kuid selleks ajaks hageja on juba pöördunud kohtusse hagiga kostja vastu. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega selle vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) sätted. Vastavalt TsK § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu või seaduse sätetele ning TsK § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. TsK § 222 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. Sama seaduse § 190 lg 1 järgi kohustiste täitmist võidakse vastavalt seadusele või lepingule tagada viivisega. TsK § 191 lg 1 kohaselt viiviseks loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Vastavalt TsK § 233 lg 1 nõuetekohaselt teostatud täitmine lõpetab kohustise. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja lepingust tulenevat summade tagastamise kohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole. Kostja tasus oma võlgnevuse täies ulatuses alles 03.04.2007, seega ei täitnud tähtaegselt lepingu tingimusi, seega tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis. Viivise arvestusele kostja ei vaielnud vastu ja ei palunud ennast vabastada viiviste tasumisest või neid vähendada. Hagi on tõendatud ka tsiviilasja muude kirjalike tõenditega. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab E.G, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632. Tamara Šabarova Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.