2-06-15127/2

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-06-15127 Eesti Liikluskindlustuse Fond versus Andres Lipand 2 372 krooni saamiseks Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Hageja Eesti Liikluskindlustuse Fond (aadress Mustamäe tee 44, 10621 Tallinn) Jüri Aava Hageja esindaja Kostja Andres Lipand (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused
2. Seoses menetluskuludega tsiviilasjas jätta läbi vaatamata hageja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
3. Toimetada määrus kätte hagejale. Selgitused
4. Selgitada: 3.1 TsMS § 660 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 TsMS § 661 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Tsiviilasjas on
5. septembril 2006 jõustunud kohtulahend, millega on jaotatud menetluskulud. Avaldus kohtukulude rahaliseks kindlaksmääramiseks on esitatud
6. juunil
7. Nimetatud avaldusega palub hageja määrata kindlaks menetluskulude rahaline jaotus. Hageja menetluskulu on riigilõiv summas 250 krooni. Kohtu põhjendused Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist, kuigi kohtute dokumendiregistrist oli näha lahendi jõustumise aeg. TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud tähtaeg avalduse (taotluse) esitamiseks on käsitletav menetlustähtajana ja nimetatud tähtaja kulgemahakkamine sõltub kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, mitte jõustumisest teadasaamisest. TsMS §-st 66 ja § 174 lg-st 1 tulenevalt ei saa menetlusosaline nõuda kulude kindlaksmääramist pärast seaduses sätestatud tähtaja möödalaskmist, sõltumata tähtaja möödalaskmise põhjustest, ilma et kohus oleks eelnevalt tähtaja ennistanud. Seega ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse üle otsustamisel oluline, mis põhjusel ei saanud hageja tagaseljaotsuse jõustumisest teada ja lasi mööda menetluskulude kindlaksmääramise nõudmise tähtaja, kuna hageja ei ole esitanud menetlustähtaja ennistamise avaldust. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Tähtaja ennistamise avaldus esitatakse samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. Tasutakse tähtaja ennistamise kautsjon. Üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Kohaldada tuleb asjas ka TsMS § 426 lg-t
8. Kalev Kuningas Kohtunik 2