Obsah (5)

§ 396§ 30§ 80§ 113§ 94

2-06-18058 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2007.a, Tallinn Tsiviilasj

) § 113 lg-s 1 nimetatud määras) ajavahemiku 07.07.2005-20.02.2007.a eest. Hageja arvutuste kohaselt on kostja (20.02.2007.a seisuga) kohustuse täitmisega kokku viivitanud 593 päeva. Lähtudes intressimäärast 10,5% aastas, on viivisenõude suuruseks seega 8306 krooni. 4. Esitatud nõuete õigusliku alusena on hageja lisaks ülalosundatud sättele tuginenud

§-le 94 ja § 101 lg p-le

1. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja hagi ei tunnista.
2. Kohtule
3. jaanuaril 2007.a esitatud kirjalikus vastuses leiab kostja, et hageja poolt nimetatud võlakiri (sõlmitud 07.07.2004.a) on õigustühine, kuna väidetavat laenusummat ei ole OÜ xxx xxx käest kunagi saanud. Võlakirja käendaja xxx küll pakkus kostjale laenu, kuid kokkuvõttes ei jõudnud pooled kokkuleppele saadavalt laenult makstava intressi osas. Kostja väitel sooviti antava laenu eest saada intressi 4% kuus (s.o 48% aastas), kostjat oleks aga rahuldanud intress määraga 4% aastas. Kostja märgib samuti, et hagejal ei ole esitada tõendit väidetava laenusumma üleandmise-vastuvõtmise kohta. Seega ei ole laenu andmine tõendatud. Samas kostja möönab, et võlakiri on allkirjastatud OÜ xxx juhatuse liikme xxx poolt. Kostja on kirjalikus vastuses avaldanud nõusolekut asja lahendamisega kirjalikus menetluses. MENETLUSE KÄIK 2
5. septembril 2007.a toimunud kohtuistungile (ega ka
6. mail 2007.a toimunud eelistungile) kostja ei ilmunud. Mõlema istungi toimumise ajast ning kohast oli kostja teadlik. Kohtukutsed on kätte toimetatud kostja juhatuse liikmele xxx vastavalt
7. märtsil 2007.a ja
8. mail 2007.a. Istungile ilmumata jätmise põhjustest kostja kohut teavitanud ei ole.
9. septembri 2007.a kohtuistungil palus hageja lahendada asi sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Kohus pidas võimalikuks hageja taotluse rahuldada. Hageja jäi kohtuistungil varasemalt esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana üle xxx. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
11. Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas ja millises ulatuses on kostjal
12. juulil 2004.a sõlmitud võlakirjast (vt toimik, lk 25) tulenevalt täitmata kohustusi hageja ees. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohtu hinnangul on kõnealuse võlakirjana pealkirjastatud dokumendi näol tegemist laenulepinguga

§ 396

lg 1 tähenduses, s.t mitte võlatunnistusega

§ 30lg 1 või § 369 lg 2 mõistes.

Vastavalt

§ 396

lg-s 1 sisalduvale määratlusele kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Võlatunnistus on aga

§ 30

lg-st 1 lähtudes seevastu leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.

§ 396

lg 2 järgi võib isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Käesoleval juhul on võlakirjana pealkirjastatud dokumendist nähtuvalt kostja xxx isikus kohustunud võtma laenu hageja käest ning kohustunud summa tagasi maksma 7. juulil 2005.a. Lisaks xxx laenu käendanud laenu tagasimaksmist. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist võlgniku kinnitusega (konstateeringu vormis) teatava kohustuse olemasolu kohta, vaid fikseeritud on konkreetsete laenusummade üleandmise ja tagastamise kohustused. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatum lähtuda asja lahendamisel

22. peatükis sisalduvast laenulepingu regulatsioonist. Õiguslik kvalifikatsioon omab tähtsust eeskätt tõendamiskoormise aspektist. Lähtudes

§ 396

lg-s 1 sätestatust, sõltub kostja tagasimaksmiskohustuse tekkimine laenusumma eelnevast üleandmisest hageja poolt kostjale. Kuivõrd kostja on eitanud laenusumma reaalset üleandmist, lasub selle asjaolu tõendamisekoormis TsMS § 230 lg-st 1 lähtuvalt hagejal. Seevastu kui vaadelda

1. juulil 2004.a sõlmitud võlakirja võlatunnistusena, peaks senist kohtupraktikat arvestades võlgnik (kostja) tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või et kohustus on lõppenud (vt nt: Riigikohtu
2. aprilli 2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06 (p 13-15)).
3. Kohus leiab, et
4. juuli 2004.a võlakirjas nimetatud laenusummade üleandmine kostjale on asja menetluse käigus tuvastamist leidnud. Laenu saamist summas 79000 krooni on kostja seadusjärgne esindaja xxx sisuliselt kinnitanud
5. novembril 2005.a koostatud seletuskirjas (vt toimik, lk 40). Samuti on tunnistaja xxxkohtule antud ütlustes kinnitanud, et ta nägi vahetult (hagis märgitud) rahasummade üleandmist OÜ xxx kontoris ning et raha üleandmine toimus samaaegselt võlakirja koostamisega (vt toimik, lk 57). Kostja vastupidist tõendada pole suutnud. Kohus märgib, et ülalnimetatud xxx koostatud seletuskirjas sisalduvad selgitused ka võla tasumise kohta. Samas ei ole kostja käesoleva tsiviilasja menetluse käigus tuginenud sellele, et kostja on sõlmitud võlakirjast tulenevad kohustused täitnud. Kostja on väitnud, et hagiavalduses märgitud kohustust pole tekkinud. Lisaks juhib kohus tähelepanu

§ 80

lg-le 1, mille järgi 3 saab täitmist kolmandale isikule lugeda kohustuse kohaseks täitmiseks üksnes juhul kui pooled on selles kokku leppinud või see tuleneb võlasuhte olemusest. Seega on kostjal tekkinud

1. juulil 2004.a sõlmitud võlakirja (laenulepingu) alusel täitmata 79107 krooni suuruse laenusumma tagasimaksmise kohustus.
2. Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ka hageja poolt esitatud viivisenõue. Nõude rahuldamisel lähtub kohus järgmistest õiguslikest kaalulustest. Poolte vahel sõlmitud võlakirjas viivitusintressi (s.h intressimäära) osas kokkulepped puuduvad. Seega tuleb juhinduda

§ 113

lg-st 1, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga
3. juuli 2005.a teatisele oli viidatud intressimääraks enne
4. juulit 2005.a 2 % ning vastavalt Eesti Panga
5. detsembri 2005.a ja
6. juuni 2006.a teatistele oli intressimääraks enne
7. jaanuari 2006.a 2,25 % ning enne
8. juulit 2006.a 2,75%. Vastavalt
9. detsembri 2006.a Eesti Panga teatisele oli põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
10. jaanuari 2007.a oli 3,5 %.
11. juuli 2007.a teatise kohaselt oli kõnealuse intressimäära suuruseks enne
12. juulit 2007.a 4 %.

§ 113

lg-s 1 sätestatust lähtudes tuleb seadusjärgseks viivisemääraks ajavahemikus alates

1. juulist 2005.a kuni
2. detsembrini 2005.a lugeda seega 9,25% aastas ning
3. jaanuarist 2006.a kuni
4. juunini 2006.a 9,75% aastas,
5. juulist 2006.a kuni
6. detsembrini 2006.a 10,5% aastas ning alates
7. jaanuarist 2007.a 11% aastas.
9. juulil 2004.a sõlmitud võlakirjast (laenulepingust) tulenevalt pidi kostja laenusumma tagasi maksma
10. juulil 2005.a. Kohustuse täitmisega on kostja seega viivituses alates
11. juulist 2005.a. 2005.a oli kostja kohustuse täitmisega kokku viivituses 177 päeva, ühe päeva viivise suurus summalt 79107 krooni oli ülaltoodust lähtudes 20,05 krooni (s.o 79107 kr x 9,25% : 365). Viivisenõude suurus perioodi 08.07.2005-31.12.2005 eest on seega kokku 3548,85 krooni (s.o 177 x 20,05 kr). Perioodi 01.01.2006-30.06.2006 jääb 181 kalendripäeva. Ühe päeva viivise suurus summalt 79107 krooni kõnealusel ajavahemikul oli 21,13 krooni (s.o 79107 kr x 9,75% : 365) ning viivisenõue kokku seega 3824,53 krooni (s.o 181 x 21,13 kr). Ajavahemikus 01.07.2006-31.12.2006 on 184 kalendripäeva. Päeva viivise suurus summalt 79107 krooni vastaval perioodil oli 22,76 krooni (s.o 79107 kr x 10,5% : 365) ning viivisenõue kokku seega 4187,84 krooni (s.o 184 x 22,76 kr).
12. aasta osas on hageja esitanud viivisenõude 51 kalendripäeva eest (01.01.2007-20.02.2007). Ühe päeva viivise suurus summalt 79107 krooni nimetatud perioodil on 23,84 krooni (s.o 79107 kr x 11% : 365), mis teeb viivisenõudeks kokku 1215,84 krooni (s.o 51 x 23,84 kr). Kokku oleks hagejal ajavahemiku 08.07.2005-20.02.2007 õigus nõuda kohtu hinnangul kostjalt viivist 12777,06 krooni (s.o 3548,85 kr + 3824,53 kr + 4187,84 kr + 1215,84 kr). Viivisenõude rahuldamisel lähtub kohus vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 siiski hageja nõudest ning mõistab viivise välja 8306 krooni ulatuses. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 79107 krooni ning viivitusintressi (viivise) perioodi eest alates
13. juulist 2005.a kuni
14. veebruarini 2007.a kogusummas 8306 krooni.
15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle 4 kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik 5