← Eesti

2-06-33986/4

Obsah (5)§ 444§ 173§ 168§ 35§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. september 2007.a, kell 14.00 Narva kohtumaja kant

) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on õiguslikult põhjendatud PKS § 61 lg 6 p 3 ja 71 ning kuulub rahuldamisele. Narva Linnakohus 12.04.2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2-376/04 tunnistas A K sünniaktis isa M K kohta tehtud kanne ebaõigeks. Seega on tuvastatud, et M K ei ole A K, kelle ülalpidamiseks mõisteti välja elatis, isa. Järelikult on põhjendatud lõpetada Narva Linnakohtu 16.01.2004 otsusega nr 2-1004/03 väljamõistetud elatise maksmist ning vabastada M K elatise võlgnevuse maksmisest. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuni 01.01.2006.a kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 35 lg 1 p 1 järgi täitemenetlus lõpetatakse sissenõudja kirjalikul loobumisel oma nõudest ja muudel TMS § 35 lõikes 1 nimetatud alustel.

§ 35

lg 1 p 5 kohaselt menetluse saab lõpetada võlgniku poolt sellise 2 lahendi esitamisel, millega on sissenõudjalt võlgniku kasuks välja mõistetud summa ja see on võrdne või suurem võlgnikult sissenõudmisele kuuluvast summast. Käesolevas asjas ei ole tegemist

§ 35lg 1 p 5 nimetatud lahendiga.

Viru Maakohtu 12.04.2005.a kohtuotsus jõustus 23.04.2005.a ning S K pidi pöörduma kohtutäituri poole elatise sissenõudmise täitemenetluse lõpetamiseks. Kostja sõnul tema ema käis kohtutäituri juures ja kirjutas avalduse. S K isiklikult ei ole kirjutanud kohtutäiturile avaldust täitemenetluse lõpetamiseks. Ilma sissenõudja kirjaliku avalduseta ei saa kohtutäitur menetlust lõpetada. Seega sissenõudja tegevusetus põhjustas M K poolt hagi esitamiste. Kohus leiab, et on põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 440 lg 1 ja 3, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 630 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 7. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.