p 6 alusel 4 võlasuhe võib tekkida ka muust seadusest tulenevast alusest.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuete kohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Olukorras, kus alumise korteri nr 23 elanik peab pidevalt kannatama korteris oleva niiskuse käes (tl 23), mille tekkimine on põhjuslikus seoses - selle üle ei ole ka vaidlust - pikemat aega püsinud ja St. P elava kostja korteris nr 28 oleva avariilise olukorra mõjudega, on tuvastatud, et kostja hooletu suhtumise tagajärjel kannatavad ühistu liikmed ja kostja seadis ohtu kogu ühistu liikmete vara. KOS § 11 lg 3 järgi korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
lg 2 järgi kui asjaajamise eesmärk on soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumine, vastutab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisel tekitatud kahju eest üksnes tahtluse või rakse hooletuse korral. Kostja ei ole selles osas esitanud ka vastuhagi, et temale oleks tekitatud kahju, samas ka kohus ei leia, et hageja oleks kahju põhistanud. Käesolevaga leiab kohus, kuna antud avariiline olukord oli juba pikemat aega kestnud ja kostjat oli teavitatud sellest, kostja ei võtnud aga midagi ette, oli ühistu pädev, tema otsused ja tegevus põhjendatud ning õigustatud antud möödapääsmatus seisus viivitamatult olukorda sekkumiseks suuremate kahjude vältimiseks. Kostja väide, et käterätiku kuivati oleks saanud ka väiksema summa eest paigaldada, ei ole põhjendatud, sest avariiolukorras tuli ühistul leida kiire ja tõhus vahend, et kindlustada ühistu liikmete heaolu ja nende perekondade vara säilimine. Üldteada olevaks asjaoluks on, et nn operatiivsed avariitööd on alati ka kulukamad, seetõttu oleks pidanud St. P elav kostja sellele ka varem mõtlema, kui ühistu temaga kontakti püüdis leida. Korteriühistu oma tegevusega ajas nii kostja enda kui ka kõikide teiste korteriühistu liikmete asja. Teise isiku asja ajamiseks on muu hulgas tema kohustuse täitmine
alusel, sh kahju hüvitamise kohustuse täitmine, mis võib seisneda kahjustatud asja kordategemises. Kuivõrd korteriühistu on aga õigustatud seisma ühistu liikmete eest, sh kostja eest, tegutses ta kui õigustatud käsundita asjaajaja
ja § 1023 lg 1 alustel, sest 1) hageja tegutses kõikide ühistuliikmetest korteriomanike soodustamise eesmärgil (
lg 2), kaasaarvatud kostja enda soodustamise eesmärgil, täites sealjuures ka korteriühistule seaduse ja põhikirjaga pandud kohustusi; 2) hageja ei olnud otseselt kohustatud seaduse või lepingu järgi teostama remonttööna rätikukuivataja paigaldamist kostja korteris, seda tehes täitis ta ära
ja KOS § 11 alustel kostja kohustuse teiste ühistuliikmete ees; 3) ühistuliikmetest korteriomanikud, olles ka probleemi lahendamise initsiaatorid, kiitsid heaks, et hageja vahetaks kostja korteris ära avariilise rätikukuivataja (
Antud töö vastas ühistuliikmetest korteriomanike huvidele ja nende avaldatud ja eeldatavale tahtele (
lg 1 p 2) ning see oli vajalik olulistes avalikes huvides (
Asjaolu, et kostja ei kiida heaks ühistu poolt paigaldatud käterätiku kuivatit, ei ole mõistlik ka seetõttu, et ühistu püüdis võtta ühendust kostjaga, et ta avariilise olukorra likvideeriks, kuid tulutult. Antud hageja poolt esitatud seisukohta kostja ka vaidlustanud ei ole. Kostja pani ise ühistu sellisesse olukorda, et ühistu pidi ise võtma vastu otsuse, mis oleks mõistlik ja kasulik 5 ka kostjale, tellides käterätiku kuivati paigaldamise firmalt.
lg 1 järgi käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks.
lg 1 järgi kui käsundita asjaajaja tegutses soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumise eesmärgil, võib ta soodustatult nõuda sellise ohu tõrjumisega seotud iseloomuliku riski tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Soodustatult ei või nõuda kahju hüvitamist, kui kahju peab hüvitama käsundita asjaajaja töö- või käsundiandja või sotsiaalvõi ravikindlustuse andja.
ÜS § 75 lg 1 ning muust eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ka viimases nõudes, leides, et KÜ Kreenholmi 37 oli õigustatud tellima kostjale antud käterätiku kuivati paigaldamise ja kostja S K on kohustatud tööde ja paigaldamise eest tasuma vastavalt ühistu poolt tasutud arvele firmast OÜ E E, s.o. 792.80 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Enne nimetatud kuupäeva kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Käesoleval juhul on hageja palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud 420 krooni suuruse riigilõivu (tl 2, 6). Kohus rahuldas hagi, seetõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu täies ulatuses, s.o summas 420 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 173 lg 1, 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. Kohtunik /allkiri/ Geete Lahi 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.