Obsah (4)

§ 216§ 55§ 3§ 2161

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 06.07.2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-112 Haldusasi A.O. kaebus Kaitser

) §-le 216 lg 1. 1

§ 216

lg 1 kohaselt käesoleva seaduse jõustumisel kutseõppeasutuses, riiklikult akrediteeritud õppekava alusel rakenduskõrgkooli või ülikooli statsionaarses õppevormis kõrgharidust omandama asunud, samuti kõrghariduse omandanud kutsealune, kes pole täitnud ajateenistuskohustust, vabastatakse ajateenistuskohustuse täitmisest ning arvatakse reservi (RK s 11.12.2002 jõust.01.03.2003 - RT I 2002, 110, 656). Kehtiv Kaitseväeteenistuse seadus võeti vastu 14.03.2000 ning see jõustus 16.04.2000. Käesoleva kaebuse raames kaebuse esitaja taotleb enda vabastamist ajateenistuskohustuste täitmisest ning reservi arvamist

§ 216lg 1 alusel.

Antud kohtuvaidluse esemeks ei ole ajapikenduse saamine välisriigis kõrghariduse omandamiseks vastavalt

§-le

1. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID A.O. taotles enda ajateenistusse kutsumisest vabastamist seoses asjaoluga, et ta õppis (oli asunud omandama kõrgharidust)
2. aprillil
3. A.O. õppis Karlsruhe Ülikoolis 29.novembrist 1999 kuni oma üleminekuni 01.septembril 2000 Oldenburgi Ülikooli. Immatrikuleerimistõendite kohaselt õppis A.O. Karlsruhe Ülikoolis 2 semestrit alates 29.11.1999 kuni 19.03.2000 ja 20.03.2000 kuni 31.08.
4. Kaitseressursside Amet asus põhjendamatult seisukohale, et A.O. õppis Karlsruhe Ülikoolis vastavalt täiendkoolituse õppekavale. Selline seisukoht ei toetu A.O. immatrikuleerimistõenditele, nagu väidetakse vaidlustatavas otsuses. Samale seisukohale asus ka Kaitseväeteenistuse Komisjon, kes oma otsuses samuti ei põhjendanud, miks nad peavad A.O. läbitud kursusi mitte statsionaarseks õppevormiks, vaid täiendõppeks. Tegelikkuses õppis A.O. Ülikoolis oma erialal päevases vormis välismaalastele ettenähtud kursustel, mis kujutasid endast mitte täiendõpet, vaid põhiõpet (statsionaarne õppevorm). Kursustel võeti läbi ülikooli I õppeaasta programm ning kursuse läbimisel jätkasid tudengid õppimist ülikooli II kursusel. Seega kohaldus A.O. suhtes
5. aprillil 2000.a. jõustunud „Kaitseväeteenistuse seaduse“ § 216 lg 1, mille kohaselt nimetatud seaduse jõustumisel kutseõppeasutuses, riiklikult akrediteeritud õppekava alusel rakenduskõrgkooli või ülikooli statsionaarses õppevormis kõrgharidust omandama asunud, samuti kõrghariduse omandanud kutsealune, kes pole täitnud ajateenistuskohustust, vabastati ajateenistuskohustuse täitmisest ja arvati reservi. Ülaltoodust tulenevalt tuli A.O. vabastada ajateenistuskohustuse täitmisest ja arvata koheselt reservi. A.O. mittevabastamine ajateenistuskohustuse täitmisest ja tema reservi mittearvamine rikuvad A.O. Põhiseaduse § 29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning § 37 sätestatud õigust haridusele. A.O. omandab hetkel Saksamaal kõrgharidust. Tal on veel läbida viimase õppeaasta praktika ja lõpueksamid. Juhul, kui A.O.t ei vabastata ajateenistuskohustuse täitmisest, on ta kohustatud katkestama oma õpingud ja ilmuma ajateenistuskohustuse täitmiseks Eestisse. Olukorras, kus kehtiva seaduse alusel A.O. peaks vabastatama ajateenistuskohustuse täitmisest, rikub tema mittevabastamine A.O. põhiseaduslikke õigust valida vabalt tegevusalal ja takistab tal hariduse omandamist. A.O. taotles Kaitseressursside Ametile esitatud taotluses ja ka käesolevas kaebuses enda ajateenistusse kutsumisest vabastamist seoses asjaoluga, et ta õppis (oli asunud omandama kõrgharidust)
6. aprillil
7. A.O. leiab, et ta on õigustatud saama mitte ainult ajapikendust, vaid vabastatama 2 ajateenistuskohustuse täitmisest, mis võimaldaks tal vabalt tegutseda tema enda poolt valitud tegevusalal. A.O., kes ei olnud algselt teadlik ülalviidatud seadusesättest, pöördus esmalt Kaitseressursside Ameti poole taotlusega anda talle õpingute lõpuleviimiseni ajapikendust, kuid Kaitseressursside Amet keeldus seda talle võimaldamast, peale mida pöördus A.O. oma õiguste ja kohustuste väljaselgitamiseks advokaadi poole. A.O. ei taotle Kaitseressursside Ametilt ajapikenduse saamist, vaid ainult vabastamist ajateenistuskohustuse täitmisest Kaitseväeteenistuse seaduse § 216 lg 1 alusel. A.O. õpib käesoleval ajal Oldenburgi Kõrgemas Tehnikakoolis viimasel kursusel. Käesoleval ajal viibib A.O. õppeprogrammi kohasel merendus- ja ekspedeerimisalasel praktikal ja seejärel sooritab lõpueksamid. Seega on A.O. käesoleval ajal kõrgharidust omandamas. Kaebaja pool taotleb Kaitseressursside Ameti 28.08.2006 otsuse nr 9-4.10/7 tühistamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Kaebaja on kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks võetud kutsealusena arvele 29.09.
8. 29.09.1999 esitas A.O. avalduse ajapikenduse saamiseks, kuna ta omandas kõrgharidust Tallinna Pedagoogikaülikooli filoloogiateaduskonnas. Avaldusele oli lisatud Tallinna Pedagoogikaülikooli 03.09.
9. a tõend nr
10. Kaitseressursside Ameti andmetel eksmatrikuleeriti A.O. Tallinna Pedagoogikaülikoolist omal soovil 27.09.
11. Ajavahemikul 01.09.2000-01.07.
12. a on A.O. esitanud Põhja Riigikaitseosakonnale alljärgnevad dokumendid: Oldenburgi Rakenduskõrgkooli 15.07.
13. a tõend, Oldenburgi Rakenduskõrgkooli immatrikuleerimistõend (laekunud 19.01.
14. a), Oldenburgi Ülikooli immatrikuleerimistõend (laekunud 28.04.
15. a), Oldenburgi Rakenduskõrgkooli 06.07.
16. a tõend. Nimetatud tõenditest nähtub, et A.O. on ajavahemikul 01.09.200031.08.2005 õppinud Oldenburgi Rakenduskõrgkooli. A.O. esitas 06.12.
17. a Kaitseressursside Ametile taotluse ajapikenduse saamiseks. Oma avalduses selgitas kutsealune, et soovib ajapikendust, kuna õpib kõrgkoolis. Avaldusele tõendeid lisatud ei olnud, A.O. avalduse kohaselt oli ta tõendid esitanud alates
18. aastast.
19. aastal kehtinud ”Kaitseväeteenistuse seaduse” § 28 lõike 2 kohaselt anti kutsealusele ajapikendust kõrghariduse omandamiseks kõrgema õppeasutuse statsionaarses õppevormis. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt isikud, kes eksmatrikuleeriti kõrgemast õppeasutusest, kaotasid õiguse saada teistkordselt ajapikendust hariduse omandamise jätkamiseks, välja arvatud juhul, kui eksmatrikuleerimise põhjuseks oli õpingute jätkamine teises kõrgemas õppeasutuses Eestis või välismaal. 14.03.
20. aastal vastu võetud ja 16.04.
21. aastal jõustunud ”Kaitseväeteenistuse seaduse” (edaspidi

) § 216 lõike 1 kohaselt nimetatud seaduse jõustumisel kutseõppeasutuses, riiklikult akrediteeritud õppekava alusel rakenduskõrgkooli või ülikooli statsionaarses õppevormis kõrgharidust omandama asunud, samuti kõrghariduse omandanud kutsealune, kes pole täitnud ajateenistuskohustust, vabastati ajateenistuskohustuse täitmisest ning arvati reservi. Kaitseressursside Ameti andmetel oli A.O. omandanud keskhariduse

1. aastal ning asus Tallinna Pedagoogikaülikooli filoloogiateaduskonnas kõrgharidust omandama
2. aastal. A.O. eksmatrikuleeriti nimetatud ülikoolist 27.09.
3. a. A.O. on esitanud tõendi, mille kohaselt ta asus Oldenburg`i Rakenduskõrgkoolis kõrgharidust omandama 01.09.
4. a. Seega Kaitseressursside Ameti valduses ajapikenduse taotluse lahendamise hetkel olevate tõendite kohaselt oli A.O. immatrikuleeritud Tallinna Pedagoogikaülikooli kuni 27.09.
5. a ning Oldenburgi Rakenduskõrgkooli 01.09.2000-01.07.
6. Kuna kutsealune
7. aastal eksmatrikuleeriti Tallinna Pedagoogikaülikoolist omal soovil ning mitte õpingute jätkamiseks 3 teises kõrgemas õppeasutuses, lõppes A.O. ajapikendus Tallinna Pedagoogikaülikoolist eksmatrikuleerimise hetkel. Samuti ei omandanud A.O. 16.04.2000.a (uue ”Kaitseväeteenistuse seaduse” jõustumise hetkel) kõrgharidust, mistõttu ei vabastatud A.O.´t ajateenistuskohustuse täitmisest. Ajapikenduse taotluse menetlemisel kehtinud

redaktsiooni § 51 lõike 3 kohaselt oli kutsealusel, kes oli asunud omandama kõrgharidust positiivselt akrediteeritud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis ning kes oli täitnud

§ 55

lg 1¹ tingimused, õigus valida sobiv aeg ajateenistusse asumiseks hiljemalt kolme aasta jooksul, arvates õppeasutusse vastuvõtmisest.

§ 55

lg 1 kohaselt oli kutsealusel õigus ajapikendusele kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta 15. septembrini.

§ 55

lg 11 kohaselt teatas kutsealune pärast

§ 55

lõikes 1 nimetatud õppeasutusse vastuvõtmist Kaitseressursside Ametile kirjalikult hiljemalt 15. septembriks kalendriaasta, millal ta hiljemalt kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest alates soovib asuda ajateenistuskohustuse täitmisele. Seega, ei olnud A.O.´l õigust ajapikendusele ka kehtiva seaduse redaktsiooni alusel. Kaitseressursside Ameti 23.12.2005. a otsusega nr 9-4.3/5326 jäeti kutsealuse taotlus rahuldamata. 22.06.2006. a laekus Kaitseressursside Ametile A.O. avaldus ajateenistusse kutsumisest vabastamiseks. Avaldusele olid lisatud A.O. immatrikuleerimistõendite koopiad (4

1. tk)1 lehel. A.O. taotles ajateenistusest vabastamist ”Kaitseväeteenistuse seaduse” § 216 alusel seoses sellega, et kutsealune õppis Karlsruhe Ülikoolis 29. novembrist 1999. a kuni oma üleminekuni 01. septembril 2000. a Oldenburgi Ülikooli. Taotluses oli selgitatud, et A.O. õppis Karlsruhe Ülikoolis 2 semestrit, so 29.11.1999-19.03.2000 ning 20.03.2000-31.08.2000. Kaitseressursside Ameti 27.06.2006. a kirjaga nr 9-13/8493 ”Puuduste kõrvaldamine taotluses” paluti kõrvaldada puudused esitatud kirjas. A.O. esitatud tõendite hindamiseks oli vajalik Kaitseressursside Ametile esitada Karlsruhe Ülikooli immatrikuleerimistõendi ja õppeperioodi läbimist tõendava dokumendi originaal või notariaalselt, ametlikult või tunnistusega (apostille’
2. ga)kinnitatud ärakiri ning immatrikuleerimistõendi ja õppeperioodi läbimist tõendava dokumendi eesti-, inglise- või venekeelne tõlge, mille on teinud dokumendi väljastanud õppeasutus või tõlkimiseks pädev isik või asutus. Puuduste kõrvaldamise tähtajaks oli märgitud 01.08.2006. 11.08.2006. a laekus Kaitseressursside Ametile A.O. esindaja poolt Karlsruhe Ülikooli 06.07.2006. a tõend koos eestikeelse tõlkega. Tõlkija allkirja õigsus on kinnitatud notari poolt. Nimetatud tõendi kohaselt käis A.O. ajavahemikul 18.10.1999. a kuni 30.09.2000. Karlsruhe Ülikooli ettevalmistuskursustel, et valmistuda välismaalaste sobivuseksamiks õpingute alustamiseks rakenduskõrgkoolis. Tõendi kohaselt käis A.O. 1. semestril ettevalmistuskursustel kahel korral edutult ning seetõttu ei saanud tõendit, mis võimaldaks jätkata õpinguid 2. semestril. 22.08.2006. a laekus Kaitseressursside Ametile Karlsruhe Ülikooli 20.03.2000. a immatrikuleerimistõend koos eestikeelse tõlkega. Tõlkija allkirja õigsus on kinnitatud notari poolt. Nimetatud tõendi kohaselt oli A.O. immatrikuleeritud 2000. a suvesemestriks Karlsruhe Ülikooli ettevalmistuskursustele. Nimetatud tõendi kehtivusajaks on märgitud suvesemester (01.04-30.09) ja talvesemester (01.10-31.03). Seega oli tõendi kohaselt A.O. immatrikuleeritud 01.04.2000-30.09.2000 Karlsruhe Ülikooli suvesemestriks ettevalmistuskursustele. A.O. poolt esitatud notariaalselt kinnitatud Karlsruhe Ülikooli 06.07.2006. a ja 20.03.2000. a tõendite kohaselt õppis kutsealune Karlsruhe Ülikooli välismaalastele ettenähtud ettevalmistuskursustel kahel korral ajavahemikul 18.10.199930.09.2000 eesmärgiga asuda omandama rakenduskõrgharidust. Kutsealune ei olnud ettevalmistuskursustel edukas ning seetõttu ei saanud tõendit, mis võimaldaks tal õpinguid jätkata. Tulenevalt

§ 3

lõikest 1 on meessoost Eesti kodanik kohustatud teenima kaitseväes – täitma kaitseväeteenistuskohustust.

§ 216

alusel vabastatakse ajateenistuskohustuse täitmisest ja arvatakse reservi kutsealused, kes ”Kaitseväeteenistuse 4 seaduse” jõustumisel (s.o. 16.04.2000. a) olid asunud omandama kõrgharidust kutseõppeasutuses, riiklikult akrediteeritud õppekava alusel rakenduskõrgkoolis või statsionaarses õppevormis ülikoolis.

§ 216

alusel vabastatakse ajateenistuskohustuse täitmisest ja arvatakse reservi ka kutsealused, kes

jõustumisel (s.o. 16.04.

1. a) olid omandanud kõrghariduse ning kes ei olnud täitnud ajateenistuskohustust. Käesoleval hetkel kehtiv ”Kaitseväeteenistuse seadus” võeti vastu 14.03.
2. a ning seadus jõustus 16.04.
3. a. Kutsealuse väidete kohaselt õppis A.O. nimetatud kuupäeval Karlsruhe Ülikoolis. Karlsruhe Ülikooli 06.07.
4. a ning 20.03.
5. a tõenditest nähtub, et A.O. ei omandanud

jõustumise hetkel, so 16.04.2000. a, kõrgharidust, vaid käis Karlsruhe Ülikooli ettevalmistuskursustel. Kutsealune oli küll formaalselt ülikooli immatrikuleeritud, kuid mitte kõrghariduse, vaid täiendkoolituse (ettevalmistuskursuse) õppekavale, mistõttu

§ 216tema suhtes ei kohaldu.

Kaitseressursside Ameti 28.08.

1. a otsusega nr 9-4.10/7 jäeti A.O. taotlus rahuldamata. Kohtule esitatud kaebaja väidete kohaselt õppis A.O. immatrikuleerimistõendite kohaselt Karlsruhe Ülikoolis 2 semestrit: 29.11.2009-19.03.2000 ning 20.03.2000-31.08.
2. Kaebaja leiab, et Kaitseressursside Amet asus põhjendamatult seisukohale, et A.O. õppis Karlsruhe Ülikoolis vastavalt täiendkoormuse õppekavale – kaebaja leiab, et selline seisukoht ei toetu immatrikuleerimistõenditele. A.O. väidete kohaselt õppis ta tegelikult Karlsruhe Ülikoolis oma erialal päevases vormis välismaalastele ettenähtud kursusel, mis kujutasid endast mitte täiendõpet, vaid põhiõpet (statsionaarne õppevorm). A.O. on kaebusele lisanud Oldenburgi Rakenduskõrgkooli teatise, mille kohaselt A.O. õppis nimetatud õppeasutuses 01.03.2006-31.08.
3. Oldenburgi Rakenduskõrgkooli 22.02.
4. tõendi kohaselt õpib A.O. alates 28.08.
5. a Oldenburgi Rakenduskõrgkooli meresõiduosakonna mereliikluse- ja sadamamajanduse kursustel. Kaebaja on kohtule esitanud ka Karlsruhe Ülikooli 13.02.
6. a tõendi A.O. ettevalmistuskursustel osalemise kohta. Nimetatud tõend sarnaneb oma sisult Kaitseressursside Ametile esitatud Karlsruhe Ülikooli 06.07.
7. a tõendiga. Tõendis on kirjas, et A.O. õppis 18.10.1999 kuni 30.09.2000 Karlsruhe Ülikooli ettevalmistuskursustel, et valmistuda ülikooli vastuvõtueksamiteks. Vastuvõtueksamite sooritamine on erialaste õpingute eeltingimuseks. Ta käis ettevalmistuskursuste
8. semestril kaks korda tagajärjetult ja seega ei kogunud vajalikke punkte
9. semestril edasiõppimiseks. Õppetööd ei olnud võimalik alustada kaugõppe ega õhtuste kursuste vormis. A.O. väide asjaolu kohta, et ta õppis Karlsruhe Ülikoolis päevases õppevormis ja omandas seega kõrgharidust, ei ole tõendatud ning on seega alusetud. Kaitseressursside Amet on 28.08.
10. a otsuse nr 9-4.10/7 tegemisel lähtunud A.O. poolt esitatud Karlsruhe Ülikooli 06.07.
11. a ja 20.03.
12. a tõenditest ja nende tõlgetest. Tõendite kohaselt õppis kutsealune Karlsruhe Ülikooli välismaalastele ettenähtud ettevalmistuskursustel, et valmistuda sobivuseksamiks õpingute alustamiseks rakenduskõrgkoolis kahel korral ajavahemikul 18.10.1999-30.09.
13. Kutsealune ei olnud ettevalmistuskursustel edukas ning seetõttu ei saanud tõendit, mis võimaldaks tal õpinguid jätkata. Kaitseressursside Amet on seisukohal, et sobivuseksami sooritamiseks ettenähtud ettevalmistuskursuste näol eesmärgiga valmistuda õpingute alustamist rakenduskõrgkoolis, ei ole tegemist kõrghariduse omandamisega

§ 216mõttes.

Seega on Kaitseressursside Ameti 18.08.2006. a otsus nr 9-4.10/7 õiguspärane, kuna kaebajal ei ole õigust ajateenistuskohustuse täitmisest vabastamisele ja reservi arvamisele

§ 216alusel.

Kaitseressursside Ameti esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, uurinud ja hinnanud käesolevas haldusasjas olevaid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: 5 Kaitseressursside Ameti 28.08.2006 otsusega nr 9-4.10/7 jäeti A.O. taotlus ajateenistusse kutsumisest vabastamiseks rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu. Vaidlusaluses otsuses vastustaja leiab, et A.O. ei omandanud

jõustumise hetkel, so 16.04.2000, kõrgharidust, vaid käis Karlsruhe Ülikooli ettevalmistuskursustel. Vastustaja väidab, toetudes Karlsruhe Ülikooli 06.07.2006 tõendile ning 20.03.2000 immatrikuleerimistõendile, et kutsealune oli küll formaalselt ülikooli immatrikuleeritud, kuid mitte kõrghariduse, vaid täiendkoolituse (ettevalmistuskursuse) õppekavale, mistõttu

§ 216tema suhtes ei kohaldu.

Kohus nõustub vastustaja sellekohase väitega. Kaitseväeteenistuse seaduse (

) § 216 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse jõustumisel kutseõppeasutuses, riiklikult akrediteeritud õppekava alusel rakenduskõrgkooli või ülikooli statsionaarses õppevormis kõrgharidust omandama asunud, samuti kõrghariduse omandanud kutsealune, kes pole täitnud ajateenistuskohustust, vabastatakse ajateenistuskohustuse täitmisest ning arvatakse reservi (seadus jõustus 16.04.2000). Käesolevas kohtuvaidluses on oluline kindlaks teha, kas seisuga 16.04.2000 A.O. oli asunud kõrgharidust omandama kõrgkooli statsionaarses õppevormis (antud juhul Karlsruhe Ülikoolis). Karlsruhe Ülikooli (tehniline kõrgkool) 20.03.2000 tõendist nähtub, et A.O. on immatrikuleeritud 2000.aasta suvesemestriks ettevalmistuskursustele (tõendis on märgitud lahtris „kõrgkoolisemester“ 0). Oldenburgi rakenduskõrgkooli 22.02.2007 tõendis märgitakse, et A.O. immatrikuleeriti 28.08.2006 Oldenburgi Wilhelmshaveni rakenduskõrgkooli Elsflethi meresõiduosakonda mereliikluse ja sadamamajanduse kursusele, kus ta on käesoleval ajal omandamas kõrgharidust. Nimetatud asjaolust johtuvalt A.O. võis taotleda ajapikendust

§ 2161alusel, kuid see ei ole käesoleva vaidluse esemeks.

Kutsealusel on seadusest tulenevalt õigus taotleda ajapikendust välisriigis kõrghariduse omandamiseks.

§ 2161sätestab, et kutsealusel, kes 2007.

aasta 1.jaanuari seisuga omandab välisriigi kõrgkoolis esimese astme kõrgharidust ning on käesoleva seaduse § 55 lõike 11 alusel teatanud ajateenistusse asumise kalendriaasta, on õigus ajapikendusele kuni kõrghariduse esimese astme kvalifikatsiooni saamiseni (jõustus 01.01.2007). Ajapikendus ja ajateenistuskohustuste täitmisest vabastamine on seaduses erinevalt reguleeritud.

§ 216

lg 1 rakendub kutsealuste suhtes, kes seisuga 16.04.2000 on asunud kõrgharidust omandama kõrgkooli statsionaarses õppevormis, samuti kõrghariduse omandanud kutsealused, kes pole täitnud ajateenistuskohustust. Kohus on seisukohal, et A.O. ei kuulu nende kutsealuste ringi, kelle suhtes kohaldub

§ 216lg 1.

Karlsruhe Ülikooli 13.02.2007 tõendist kaitseväele nähtub, et A.O. õppis 18.10.1999 kuni 30.09.2000 Karlsruhe Ülikooli ettevalmistuskursustel, et valmistuda ülikooli vastuvõtueksamisteks. Tõendis märgitakse, et vastuvõtueksami sooritamine on erialaste õpingute alustamise eeltingimuseks. Ülikooli tõendis kinnitatakse, et A.O. käis ettevalmistuskursuste 1.semestril kaks korda tagajärjetult ja seega ei kogunud vajalikke punkte 2.semestril edasiõppimiseks. Sama sisuga tõend on esitatud ka 06.07.2006, milles korratakse, et A.O. käis Karlsruhe Ülikooli ettevalmistuskursustel, et valmistuda välismaalaste sobivuseksamiks õpingute alustamiseks rakenduskõrgkoolis. Samuti korratakse üle, et ta käis 1.semestril ettevalmistuskursustel kahel korral edutult ning seetõttu ei saanud tõendit, mis võimaldaks jätkata õpinguid 2.semestril. Karlsruhe Ülikooli tõendist 20.03.2000 nähtub, et ettevalmistuskursustel on 2 erialasemestrit. Karlsruhe Ülikooli tõendite põhjal võib järeldada, et ettevalmistuskursustel käivad välismaalased, kes valmistuvad välismaalaste sobivuseksamiks õpingute alustamiseks rakenduskõrgkoolis. Ettevalmistuskursustel on 2 6 semestrit, mis tuleb välismaalastel läbida enne vastuvõtueksamile lubamist. Vastuvõtueksami sooritamine on erialaste õpingute (põhiõpe) alustamise eeltingimuseks. Kui ettevalmistuskursused on läbitud (ülikooli poolt aktsepteeritud) ning vastuvõtueksam on edukalt sooritatud (vastuvõtuks vajalik punktide arv kogutud), siis välismaalane immatrikuleeritakse kõrgkooli õpingute alustamiseks kõrghariduse omandamiseks. Kui välismaalane läbib ettevalmistuskursuste 1.semestri edutult (ei kogu vajalikke punkte edasijõudmiseks), siis 2.semestris ta õpinguid ettevalmistuskursustel jätkata ei saa. A.O. ettevalmistuskursuste 1.semestril vajalikke punkte ei kogunud (käis kahel korral ettevalmistuskursuste 1.semestril edutult, mistõttu ei saanud tõendit ettevalmistuskursustel õpingute jätkamiseks 2.semestril). See tähendab, et A.O.t vastuvõtueksamile ei lubatud ning Karlsruhe Ülikooli (rakenduskõrgkool) statsionaarsele õppele kõrghariduse omandamiseks ei immatrikuleeritud. A.O. ülikoolist saadud andmetel immatrikuleeriti üksnes ettevalmistuskursuste 2000.aasta suvesemestrile ehk siis kaebajal võimaldati jätkata õpinguid ettevalmistuskursustel, mida läbimata kõrgkooli vastuvõtueksamile ei lubata. Ühestki käesolevas asjas Saksamaa õppeasutustest esitatud tõendist ei saa järeldada, et ettevalmistuskursustel õppimine on samastatav erialase statsionaarses vormis õppega kõrghariduse omandamiseks (põhiõpe. Kohtu hinnangul kaebajapoolne tõlgendus on ebaõige ning ei haaku esitatud tõendite sisuga. Kohus nõustub vastustaja tõlgendusega. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kõnealused ettevalmistuskursused on põhiõppe statsionaarne vorm. Põhiõppele asumise eelduseks on vastuvõtueksami edukas sooritamine, mis annab õiguse asuda kõrgkooli õppima kõrghariduse omandamiseks. Kõrgkoolis ettevalmistuskursustel osalemine ei ole põhiõpe selle tähenduses, see on vaid valmistumine vastuvõtueksamite sooritamiseks eeldusel, et kursustel ettenähtud 2 semestrit on läbitud ning tulemused ülikooli poolt aktsepteeritud. Ettevalmistuskursuste edukalt läbimine annab vaid õiguse sooritada vastuvõtueksam kõrgkooli põhiõppesse asumiseks kõrghariduse omandamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitaja A.O. õppis Karlsruhe Ülikooli välismaalastele ettenähtud ettevalmistuskursustel, et valmistuda sobivuseksamiks õpingute alustamiseks rakenduskõrgkoolis ning seda kahel korral ajavahemikus 18.10.1999-30.09.2000. A.O. ei olnud ettevalmistuskursustel edukas ning seetõttu ei saanud tõendit, mis oleks võimaldanud tal õpinguid ettevalmistuskursustel (mitte erialases põhiõppes) jätkata (ettevalmistuskursuste 2.semestril). Kohus nõustub Kaitseressursside Ameti seisukohaga, et sobivuseksami sooritamiseks ettenähtud ettevalmistuskursuste näol, mille eesmärgiks on valmistuda õpinguteks (põhiõppeks) rakenduskõrgkoolis, ei ole tegemist kõrghariduse omandamisega

§ 216mõttes.

Kohtu hinnangul kaebuse esitaja suhtes ei ole rikutud Põhiseaduse § 29 ja § 37 sätteid, nagu väidab kaebaja pool. Vaidlustatud otsus ei piira kaebaja õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning õigust haridusele.

§-is 3 on sätestatud kaitseväeteenistuskohustus, mille lõike 1 kohaselt meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma kaitseväeteenistuskohustust. Aja kestel, mil kodanik on kohustatud täitma kaitseväeteenistuskohustust, on ta kaitseväekohustuslane. Eesti kodanik on kaitseväekohustuslane 16. kuni 60. eluaastani, kui teda ei ole käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras kustutatud kaitseväekohustuslaste registrist (lg 2). Kaebuse esitaja suhtes ei ole kohaldatav

§ 216

lg 1, mis on aluseks ajateenistuskohustuse täitmisest vabastamiseks ning reservi arvamiseks. Kohus leiab, et kaebuse motiivid ei ole piisavad vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kaevatav otsus on motiveeritud ja oma sisult kontrollitav ning kaalutlusvigadeta. 7 Kohus on jõudnud järeldusele, et Kaitseressursside Ameti 18.08.2006 otsus nr 9-4.10/7 on õiguspärane. Kaebuse esitajal ei ole õigust ajateenistuskohustuse täitmisest vabastamisele ja reservi arvamisele

§ 216lg 1 alusel.

Kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Vastustaja ei ole kohtukulude hüvitamist taotlenud. Elle Kask Kohtunik 8