) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kaebuse esitaja ja vastustaja on põllumajandusmaa metsastamise toetusest tulenevas avalik-õiguslikus suhtes, milles tekkinud vaidluse lahendajaks on
Kaebus on esitatud tähtaegselt ja tegemist on lubatava kaebusega.
lõige 1 sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleva vaidluse puhul ei sätesta seadus teistsugust kohtusse pöördumise tähtaega. Kaebus on kaebuse esitaja poolt postiasutusele üle antud 17.05.2007.a (tl 14). Vaidlusalused haldusaktid on kaebuse esitajale teatavaks tehtud posti teel ja nähtuvalt tähitud kirja ümbrikul (tl 6) olevast templijäljendist on postisaadetis olnud kaebuse esitaja elukohajärgses postkontoris 18.04.2007.a. Seega on järgitud
lõikes 1 sätestatud tähtaega.
lõike 2 punkt 1 sätestab, et kaebuse või protestiga võib halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Seega 7 on kaebuse esitaja nõue ühe haldusakti osaliselt tühistamiseks ja teise haldusakti täielikult tühistamiseks kooskõlas
lõike 2 punktis 1 sätestatuga.
lõige 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.
lõike 1 punkt 1 sätestab, et kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi.
§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koostoimest tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva või vabadusi piirava haldusakti tühistamine. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja vastustaja vastusega kaebusele, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Halduskohus on seisukohal, et kuna vaidlusalused haldusaktid ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, tuleb kaebus
HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on asjakohaselt osundanud ka HMS §-le 58, mis sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Halduskohus nõustub kaebuse esitaja ja vastustajaga, et vastustaja on vaidlusaluste haldusaktide andmisel rikkunud menetlusnõudeid haldusaktide ja dokumentide kaebuse esitajale teatavaks tegemisel ja haldusaktide andmise tinginud kaalutluste esitamisel, kuid kuna need rikkumised ei ole mõjutanud asja otsustamist, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata. PRIA peadirektori 11.04.2007.a käskkirja nr 1-3.13-3/13 (tl 9) puhul on tegemist õiguspärase haldusaktiga. Käskkiri ei ole õigusvastane motiivil, et toetusõigusliku põllu pindalana on fikseeritud 8,99 ha. 08.01.2007.a lisakontrolli aktiga nr 6 2006 (tl 45) on tõendatud, et kontrollimisel tuvastati taotlusele mittevastavus pinna osas ja taotleja poolt ettenäidatud piirides mõõdetuna tuvastati pinna suurusena 9,47 ha taotluses näidatud 10 ha asemel. Osundatuga on kummutatud kaebuse esitaja väide, et põllumassiivi nr 47254437278 kuuluva põllu pindala vähendamise asjaolusid, ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses väitnud, et ta metsastas põllumajandusmaad väljaspool temale kuuluvat katastriüksust. Seega oli vastustaja õigustatud toetusõigusliku pinna hulgast täiendavalt välja arvama 0,48 ha, kuna mõõdistamistulemuste töötlemisel mõõtmisfaili geoinfosüsteemi programmi EAGIS abil tuvastati, et kohapealse kontrolli käigus on kaebuse esitaja ettenäitamisel mõõdetud piirid osaliselt väljunud kaebuse esitajale kuuluva katastriüksuse tegelikest piiridest. Vastustaja on õigesti osundanud, et Määruse nr 1 § 3 lõige 1 välistab metsakultuuri rajamise toetuse maksmise taotleja omandis mitteoleva põllu eest. HMS § 56 lõike 1 kohaselt peab olema kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine kirjalikult põhjendatud. 8 Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlusaluses haldusaktis on viidatud dokumendile PRIA 14.02.2007.a eriolukord nr 13-20/67 (tl 47-50), mille tõttu on vastustaja motiivid kontrollitavad nii kohtu kui kaebuse esitaja poolt, vaatamata selle, et PRIA 14.02.2007.a eriolukord nr 13-20/67 väljastati kaebuse esitajale alles kohtumenetluse käigus. PRIA 24.04.2007.a ettekirjutus nr 13-9/48 (tl 10-11) ei ole vastuolus PRIA peadirektori 15.08.2005.a käskkirjaga nr 1-3.13-3/2 (tl 7), kuna käskkirjaga kohene 10% toetuse vähendamine ei kajastu ja sisaldu ettekirjutusega vähendatavas toetuses, sest esimesel juhul tingis toetuse vähendamise toetuse abil rajatud okaspuude kultuuris sisalduvate lehtpuude arvu nappus, teisel juhul aga metsastatud põllumajandusmaa tegeliku pindala erinevus kaebuse esitaja poolt taotlusel esitatud pindalast. Ettekirjutus ei ole õigusvastane ka motiivil, et ettekirjutuses ei ole välja toodud pindalade vahet, kuna ettekirjutuse eesmärgiks on enammakstud toetuse tagasi nõudmine. Pindalade vahe pidi olema kaebuse esitajale selge kõrvutades tema enda poolt esitatud taotluses toodud 10 ha-d ja vaidlusaluses PRIA peadirektori 11.04.2007.a käskkirjas nr 1-3.13-3/13 toodud 8,99 ha, mis aga tuvastati kaebuse esitaja osalusel 08.01.2007.a lisakontrolli aktis nr 6 2006 täpsustatuna PRIA 14.02.2007.a eriolukorras nr 13-20/67. PRIA peadirektori 16.03.2007.a käskkirja nr 1-3.13-3/12 (tl 53) punkt 1 on käsitletav soodustava haldusaktina, mille kaebuse esitajale teatavaks tegemata jätmine on kooskõlas HMS § 62 lõike 2 punktiga 1, mille kohaselt tehakse haldusakt kättetoimetamisega teatavaks käesoleva seaduse 1. peatüki 7. jaos sätestatud korras isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi. Kohus möönab, et käskkirja 2. punkti puhul on tegemist eelhaldusakti tunnustele vastava haldusaktiga, kuna HMS § 52 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). Kuna nimetatud käskkiri on selles osas eelhaldusaktiks PRIA 24.04.2007.a ettekirjutusele, mis on kaebuse esitajale teatavaks tehtud, siis ei saa ka see asjaolu tingida ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamist. Ettekirjutuse kohaselt tagasi maksmisele kuuluvad summad on kajastatud vastustaja poolt kohtule ja kaebuse esitajale esitatud haldusaktides, mille tõttu on ka tagasi maksmisele kuuluvad summad sisuliselt nii kohtu kui kaebuse esitaja poolt kontrollitavad ja ka õiged.
lõike 1 alusel jäävad poolte menetluskulud seoses kaebuse rahuldamata jätmisega nende endi kanda, kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude kaebuse esitajalt välja mõistmist. Roby Koik Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.