← Eesti

2-07-21206/5

Obsah (4)§ 440§ 162§ 190§ 129

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 03.oktoober 2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07

440 lg. 1 kohaselt tuleb hagi rahuldada, kui kostja võtab hagi õigeks.

§ 440lg.

4 kohaselt ei ole kohus põlvnemise asjas hagi õigeksvõtuga küll seotud, kuid antud juhul ei ole õigeksvõtus alust kahelda ega selle vastuvõtmisest keelduda. Kohtule on esitatud DNA ekspertiisi akt, millest nähtub, et MR on MK bioloogiline isa 99,999999 % tõenäosusega ja puudub alus tema isadust eitada. Perekonnaseaduse (PkS) § 42 lg. 1 kohaselt võib juhul, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, põlvnemise isast tuvastada lapse ema nõudel kohus. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kui üks vanem seda ei täida, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kuna hageja soovib elatist alamääras ja kostja on sellega nõustunud, siis puudub vajadus hinnata poolte sissetulekuid ja lapse ülalpidamiseks vajalikke kulutusi. Alates 01.jaanuarist 2007.a. on PkS § 61 lg. 4 kohane elatise alammäär 1800.- krooni kuus. PkS § 70 lg. 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 01.juunist 2007.a. Kuna kostja on 04.septembril 2007.a. tasunud hagejale vabatahtlikult 1800 krooni, siis tuleb septembrikuu eest lugeda elatis tasutuks.

§ 162lg.

1 kohaselt kannab hagimenetlusega seotud kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohtukuludeks on riigilõiv elatise nõudelt vastavalt hagi hinnale, tasu ekspertiisi tegemise 3 eest ja hageja poolt kantud menetluskulud. Elatise hagi esitamisel on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 190

lg 2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral välja kostjalt. Riigilõiv määratakse kindlaks vastavalt hagi hinnale.

§ 129

lg 2 kohaselt on elatise asjas hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest, s.o. antud juhul 16200 krooni, millelt Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr 1250 krooni. Indrek Saar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.