) § 18 lõike 2 alusel JCD osa Eesti väärtpaberite keskregistrist (edaspidi register) kustutamiseks (tl 5). Taotlusele olid lisatud täidetud taotluse vorm, ühinemisleping ja JCD juhataja kinnitus registrist kustutamise soovi kohta (tl 6-13). 3. EVK keeldus 14.11.2006.a (registri spetsialisti H.R. kiri nr EVK-2006-5-1/4023) JCD osa registrist kustutamisest (tl 4). EVK leidis, et vastavalt
lõikele 1 ei ole võimalik tema osade kustutamine EVK-st, kuna ühendav ühing (JCD) ei lõpe ning jääb peale ühinemiskannete tegemist äriregistris registreerituks.
ega selle alusel välja antud rahandusministri 28.12.2000.a. määrus nr 116 „Eesti väärtpaberite keskregistri pidamise kord” ei anna vastustaja töötajale õigust anda haldusakte vastustaja nimelt. Sellise isiku poolt antud haldusakt on antud pädevust ületades ning on õigusvastane. 5.2.2 Vastustaja 14.11.2006.a kirjaga tehtud otsustus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Vastustaja on kohaldanud kaebaja taotluse suhtes antud asjas kohaldamisele mittekuuluvat õigusnormi. Kaebaja leiab, et vastustaja 14.11.2006.a kirjaga nr EVK-2006-5-1/4023 tehtud otsustus ei ole kooskõlas õigusega, kuna vastustaja on kohaldanud kaebaja suhtes kohaldamisele mittekuuluvat
2 Vastustaja üritab muuta kehtivat haldusakti õiguslikku alust asendades kasutatud
Samas ka vastava õigusliku aluse muutmine ei too kaasa vastustaja haldusakti õiguspärasust, sest kohaldatavas õigusnormis on üheselt ette nähtud kaebaja taotluse rahuldamise otsustus. Nimelt vastavalt
lõikele 2 kustutatakse Eesti äriühingu osad registrist äriühingu ühinemise korral. Seadusandja on selgelt eristanud juhtumid, kus äriühingu osad kustutatakse äriühingu tahteavaldusest sõltumatult (äriühingu lõppemine) ja juhud, kus osade registreerimise lõpetamine on seotud äriühingu tahteavaldusega ning sõltuv äriühingu osade registris hoidmise otstarbekuse kaalutlusega. Vastava kaalutluse tegemise õigus on ühendaval äriühingul. Vastustaja 14.11.2006.a kirjaga tehtud otsustus on tehtud volitusi ületades. Kaebaja hinnangul on vastustaja sellist keelduvat otsust tehes ületanud talle seadusega antud volituste piire ning kasutanud otsustamiseks kaalutlusõigust kuigi tal seadusega selleks õigus puudus. Seadusandja ei ole keskregistri pidajale andnud õigust otsustada, kas äriühingu osad registrist kustutada või mitte (otsustusdiskretsiooni puudumine) vaid kohustanud keskregistri pidajat toimima üheselt seaduses sätestatud viisil ja kustutama vastavad äriühingu osad registrist. Sellist õigust seadusandja vastustajale ette ei ole näinud, millest tulenevalt langetades kaebaja taotluse suhtes keelduva otsuse on vastustaja ületanud talle seadusega antud volituste piire. Seadusest tulenevaid volitusi ületav haldusorgani otsus on õigusvastane ning tuleb tühistada. 5.2.3 Vastustaja 14.11.2006.a kirjaga tehtud otsustus on kaalutlusvigadega. Vastavalt HMS § 56 lõikele 3 tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Käesoleval juhul jääb vastustaja otsuse pinnalt arusaamatuks, milliste tõendite ja millise hinnangu alusel on jõutud järeldusele, et kaebaja taotlust ei ole võimalik rahuldada. Vastustajal ei pidanud vajalikuks esitada otsuses isegi kõige napimat motivatsiooni. Haldusakti põhjendamine ilma faktilisi asjaolusid ja õiguslikke asjaolusid seostamata kinnitab kaebaja arvamust, et vaidlustatud otsus on motiveerimata. 5.2.4 Rikutud on ärakuulamisõigust. HMS § 40 lõige 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja leiab, et vastustaja poolt kaebajale võimaluse andmine oma seisukohtade avaldamiseks ei ole olnud piisav. Kaebaja peab silmas seda, et tal ei ole antud võimalust avaldada oma seisukohta vastustaja järelduse osas, et kaebaja taotlust ei ole võimalik rahuldada kuna kaebaja ei lõpe. Vastustaja ei ole arvestanud Riigikohtu lahendiga haldusasjas nr 3-3-1-82-03, milles on märgitud, et ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavat teavet. 6. Vastustaja seisukohad. 6.1 Osa registreering Eesti väärtpaberite keskregistris ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid avalikke õigusi. Tulenevalt äriseadustikust on osaühingu osanike koosseisu puudutav informatsioon äriregistrist kättesaadav igaühele ka siis, kui osad ei ole registreeritud registris. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt hallatava äriregistri teabesüsteemi kaudu on igaühel võimalus saada tasulise detailpäringu raames teavet osaühingu osanike koosseisu kohta – ning seda sõltumata sellest kas osaühingu osad on registreeritud registris või mitte. Eeltoodust nähtub, et JCD osade registreeritus registris ei tekita temale viimase osa ja osanikke puudutavate andmete kättesaadavuse osas suuremaid kitsendusi, kui need oleksid juhul, kui JCD osanike nimekirja peetaks väljaspool registrit. 3 JCD väitel kaasnevad talle osa registreeritusega rahalised kulutused ning need riivavad ebaseaduslikult ühingu ettevõtlusvabadust. Osaühingu osade registreerimine registris on vabatahtlik. Muu hulgas eeldab osaühingu osade registreerimine registris osanike – osaühingu kõrgeima juhtorgani – otsust ning osaühingu enda vabal tahtel põhinevat taotlust, millega viimane võtab endale vabatahtlikult kohustuse tasuda osanike nimekirja registris pidamisega kaasnevaid teenustasusid. Kõik tasud mida JCD EVK-le tasub, põhinevad seaduslikul alusel. Vabatahtlikul alusel JCD enda initsiatiivil põhineva otsuse juures kasutada osanike nimekirja pidamiseks registri teenuseid, on kohatu ja vastuoluline rääkida mis tahes ettevõtlusvabaduse ebaseaduslikest piirangutest. JCD väitel rikub keeldumine tema osa registrist kustutamisest muu hulgas JCD õigust tegutseda ettevõtjana vastavalt seadusele. Osanike nimekirja pidamine registris ei too seadustest ega muudest alustest tulenevalt osaühingule ühtegi ettevõtjana tegutsemise piirangut või keeldu. Osaühingul on õigus tegutseda ettevõtjana sõltumata sellest, kas osanike nimekirja peetakse registris või juhatuse poolt. JCD sellekohased väited on paljasõnalised ja arusaamatud. 6.2 Osa registrist mittekustutamine on kooskõlas seadusega. 6.2.1 Kaebuse esitaja tõlgenduse kohaselt annab
lõige 1 ühinemise korral aluse ühendatava ühingu osade kustutamiseks ning
Selline tõlgendus on ekslik ega ole kooskõlas seaduse sõnastuse, mõtte ja eesmärgiga. Esiteks,
lõigete 1 ja 2 tõlgendamisel tuleb arvestada asjaoluga, et registri teenuseid võivad kasutada ja ka kasutavad välisriikides registreeritud emitendid. Seda arvestades on seadusandja pidanud vajalikuks eristada üldnormi (
lõige 1), mis käsitleb emitendi väärtpaberite ja emitendi lõppemise vahelist seost üldiselt, spetsiaalselt Eestis registreeritud aktsiaseltside ja osaühingutele suunatud erinormist (
Teiseks, Eesti osaühingu osade ja aktsiaseltsi aktsiate kustutamist puudutav erinorm (
lõige 2) on EVK hinnangul seaduse (
lõike 2 sõnastust arvestades on seega Eesti äriühingu osade või aktsiate kustutamise aluseks üksnes need ühinguõiguslikud toimingud, mis toovad kaasa äriühingu lõppemise (juhul kui ühingu lõppemine toimub likvideerimis või pankrotimenetluse lõpetamisega, samuti ühinemise ühinemise ja jagunemise tõttu) või muutuse äriühingu õiguslikus vormis (ümberkujundamine). Tõlgendus, mille kohaselt annaks ühinemine (sõltumata sellest, kas äriühing osaleb ühinemises ühendava või ühendatava äriühinguna) automaatselt aluse ühinemises osaleva Eesti äriühingu aktsiate või osade kustutamiseks, viiks absurdse järelduseni nagu kuuluksid kõigi ühinemistes osalevate äriühingute aktsiad ja osad kustutamisele. Tõlgendust, mille kohaselt ei anna § 18 lõige 2 alust ühinemises ühendava ühinguna osaleva osaühingu osa kustutamiseks, toetab ka seaduse (
) mõte ja eesmärk.
-e nagu ka registri peamisteks eesmärkideks on (
-ga arutatud korduvalt. Muu hulgas tehti
-e viimaste muudatuste (jõustunud 01.01.2007.a) raames 4 eelnõu ettevalmistamise käigus ettepanek, millega võimaldataks osaühingu osade registrist väljaviimist osanike otsuse alusel. Nii justiits- kui ka rahandusministeeriumi ametlikust seisukohast lähtuvalt eeldaks tegutsevate osaühingute osade omaalgatuslik kustutamine sellega külgnevate ning tsiviilkäibe seisukohast oluliste õiguslike probleemide lahendamist seadusandlikul tasandil. 6.2.2 Kaebuse esitaja taotles JCD osa kustutamist
lõike 2 alusel – EVK aga keeldus JCD osa registrist kustutamisest § 18 lõike 1 alusel. Mööname, et EVK oleks võinud JSD osa kustutamisest keeldumise teates võinud viidata ka
Samas ei muuda see EVK keeldumist ülalkirjeldatud põhjustel iseenesest seadusevastaseks. KOHTU PÕHJENDUSED 7.1 Kõigepealt peatub kohus vastustaja poolt eelmenetluses tõstatud kaebeõiguse küsimusel, kuivõrd Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab (vt RKHK 3-3-1-86-04). Vastustaja seisukoht, et äriühingu osa registrist kustutamisest keeldumine EVK poolt ei saa rikkuda äriühingu subjektiivseid avalikke õigusi, on ebaõige. Eesti Väärtpaberite keskregister on
lõike 1 kohaselt register aktsiate, võlakohustuste ja muude nimetatud seaduse §-s 2 nimetatud õiguste (väärtpaberid) ja nende õigustega tehtavate toimingute registreerimiseks. Registri funktsioon on suunatud avalikkusele. Nii näiteks on
lõike 1 kohaselt andmetega emitendi nime, asukoha ja registrikoodi ning väärtpaberite liigi, olemasolul nimiväärtuse (koos vääringuga) ja arvu kohta õigus tutvuda, saada väljavõtteid registrist ja ärakirju dokumentidest kõigil isikutel. Registrikandega kaasnevad õiguslikud tagajärjed.
lõike 1 kohaselt õigus registrisse kantud väärtpaberitele loetakse kolmandate isikute suhtes kehtivaks üksnes juhul, kui õigus on kantud registrisse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Eeltoodust nähtuvalt ei ole emitendi õiguste rikkumine välistatud, mistõttu äriühingu osa registrist kustutamisest keeldumine võib rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Kuna vastustaja kohtuistungil kaebeõiguse olemasolus kaebajaga nõustus ja vastavast osast argumentatsioonist loobus (tl 126), puudub kohtul vajadus vastavaid väiteid käsitleda. 7.2 Järgnevalt käsitleb kohus kaebuse sisulist põhjendatust, esmalt vastustaja keeldumise formaalset (p 7.2.1) ja seejärel materiaalset (p 7.2.2) õiguspärasust käsitlevaid väiteid. 7.2.1 Kaebaja leiab, et JCD osa registrist kustutamisest keeldumine on õigusvastane, kuna ületatud on pädevust, rikutud on ärakuulamisõigust ja keeldumine on motiveerimata. Kaebaja on seisukohal, et JCD osa registrist kustutamisest on keeldunud vastavat pädevust mitteomav vastustaja töötaja. Vastustaja töötajal puuduvad kaebaja arvates täitevvõimu volitused vastustaja väliste isikute suhtes. Kaebaja leiab, et haldusorganina toimiv vastustaja on juriidiline isik, kes toimib vastavalt TsÜS § 31 lõikele 5 juriidilise isiku organi tegevuse kaudu, mistõttu olnuks vastav pädevus vastustaja juhatuse liikmel. Kohus kaebaja sellise käsitlusega ei nõustu. Kaebaja leiab küll õigesti, et vastustaja toimis haldusorganina, kuid kohaldab ametiisiku volituste väljaselgitamisel ebaõiget seadust. TsÜS-st haldusorgani sisepädevuse väljaselgitamisel kohaldada ei saa. Haldusorgani esindamise küsimust reguleerib HMS § 8 lõige 2, mille kohaselt haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Kuna
-s ega kaebaja viidatud rahandusministri 28.12.2000.a määrusega nr 116 „Eesti väärtpaberite keskregistri pidamise kord” 5 pole sätestatud teisiti, võib registritoiminguid teha iga selleks volitatud registri töötaja. JCD osa registrist kustutamisest keeldunud H.R. näol ei olnud tegemist abiteenistujaga, kes ilmselgelt ei saaks olla kompetentne ega legitiimne otsuseid langetama, vaid registrispetsialisti ametikohal töötava isikuga, kes täitis oma tööülesandeid. Vastustaja kinnitusel väljendus H.R. tegevuses EVK otsus ning EVK sisemise töökorralduse kohaselt ei ole registrispetsialisti õigusi ja volitusi ülalviidatud määruse § 7 lõikes 4 sätestatud teadete koostamisel ja allkirjastamisel piiratud (tl 98, 126). Seega pole tuvastatud, et JCD osa registrist kustutamisest keeldumisel oleks rikutud sisepädevust. Kohus märgib veel, et isegi juhul, kui sisepädevust oleks rikutud, tooks see kaasa käesoleva kaebuse rahuldamise üksnes juhul, kui see võis mõjutada otsuse sisu. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on rikkunud ärakuulamisõigust, kuna pole kaebajale võimaldanud avaldada oma seisukohta järelduse suhtes, et kaebaja taotlust pole võimalik rahuldada, kuna kaebaja ei lõpe, mistõttu pole võimalus oma seisukohtade avaldamiseks olnud piisav. Kaebaja leiab õigesti, et HMS § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vastustaja tunnistab, et enne keeldumist kaebajalt tõepoolest arvamust ei küsitud, kuid väidab, et selline kohustus tal puudus, kuivõrd EVK-le vastava viitenormi puudumise tõttu
-s HMS ei laiene (tl 96-97; 126). Kohus vastustaja sellise käsitlusega ei nõustu. HMS on haldusorganite tegevust reguleeriv üldseadus. HMS § 112 lõige 2 sätestab, et eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-st juhul, kui seda näeb ette eriseadus. Sellest sättest aga ei tulene, et HMS kohaldamiseks mingis konkreetses valdkonnas peaks eriseaduses sisalduma viitenorm (vt RKHK 3-3-1-32-03). Selleks, et erivaldkonnas toimuvat haldusmenetlust saaks käsitada HMS § 112 lõikes 2 nimetatud „eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusena”, peab vastav eriregulatsioon olema sellise mahu, tiheduse ja detailsusastmega, mis on võrreldav HMS enda regulatsiooniga ja tagab isikule HMSga võrreldava menetlusliku õiguskaitse (vt RKHK 3-3-1-32-03). Kuna kohtu hinnangul ei ole
-s sisalduv regulatsioon sellise mahu, tiheduse ja detailsusastmega, mis on võrreldav HMS enda regulatsiooniga ega taga isikule HMS-ga võrreldava menetlusliku õiguskaitse, ei ole HMS kohaldamiseks EVK poolt nõutav vastav viitenorm
-s. Menetlusosalise ärakuulamata jätmises seisnev menetlusviga ei too aga endaga igal juhul kaasa kaebuse rahuldamise. HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et ärakuulamisviga ei mõjutanud lõpptulemust (vt p 7.2.2), mistõttu puudub alus üksnes sellel põhjusel kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja keeldumine JCD osa registrist kustutamisest on motiveerimata. Kohus kaebajaga ei nõustu. EVK 14.11.2007.a kirjast nr EVK-2006-5-1/4023 nähtuvalt ei ole vastustaja pidanud JCD osade registrist kustutamist võimalikuks põhjusel, et ühendav ühing (JCD) ei lõpe ning jääb peale ühinemiskannete tegemist äriregistris registreerituks. Kirjas on viidatud
Seega on vastustaja selgelt näidanud miks ja millisel alusel ta kaebaja taotlust ei rahulda. 7.2.2 Kaebaja leiab, et vastustaja kohaldas kohaldamisele mittekuuluvat õigusnormi (
EVK 14.11.2007.a kirjast nr EVK-2006-5-1/4023 nähtuvalt on kaebaja taotlus JCD osa registrist kustutamiseks jäänud rahuldamata viitega
lõikele 1 põhjusel, et ühendav ühing (JCD) ei lõpe ning jääb peale ühinemiskannete tegemist äriregistris registreerituks. Vastustaja on seisukohal, et ta oleks võinud viidata nimetatud alusel ka
lõikele 2.
lõike 1 kohaselt emitendi lõppemise korral kustutatakse registrist kõik emitendi poolt emiteeritud väärtpaberid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt registris registreeritud Eesti äriühingu osad või aktsiad kustutatakse registrist üksnes vastava äriühingu lõppemisel likvideerimis-või 6 pankrotimenetluse lõpetamisega, samuti äriühingu ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise korral. Kaebaja poolt eeltoodud sätetele antud tõlgendus, mille kohaselt
lõige 1 annab ühinemise korral aluse ühendatava ühingu osade kustutamiseks ning sama paragrahvi lõige 2 aluse ühendava ühingu osade kustutamiseks, ei tulene kohtu hinnangul seadusest ega ole sellega kooskõlas. Kohus nõustub vastustaja poolt eeltoodud sätetele antud tõlgendusega, mille kohaselt
lõikes 1 sisaldub üldnorm, mis käsitleb emitendi väärtpaberite ja emitendi lõppemise vahelist seost üldiselt ja sama paragrahvi lõikes 2 sisaldub erinorm, mis on suunatud Eestis registreeritud aktsiaseltsidele ja osaühingutele. Vastustaja leiab õigesti, et registri teenuseid võivad kasutada peale Eesti äriühingute, ka välisriikides registreeritud emitendid. Sellise tõlgenduse korral ei muutu
Lisaks seaduse süsteemi toetavale argumentatsioonile esitab vastustaja
ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamise käigus Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esitatud seisukohtadele tuginedes kohtu hinnangul kaaluka sisulise argumendi, väites et vabatahtlikult registreeritavate väärtpaberite kustutamise lubamine emitendi vastava tahteavalduse alusel pole avalike ja kolmandate isikute huvide kaitsmise eesmärgil otstarbekas (tl 30, 32, 33). Kuna JCD ja PN ühinemisel JCD, kui ühendav ühing, ei lõpe, ei ole ka võimalik tema osade kustutamine registrist.
ei näe ette võimalust ühendava ühingu osade registrist kustutamiseks. Seetõttu on ekslik kaebaja käsitlus, mille kohaselt vastustajal puudus üldse õigus JCD osa registrist kustutamisest keelduda. Seega on vastustaja 14.11.2007.a keeldumine JCD osa registrist kustutamisest kooskõlas
§-s 18 sisalduva väärtpaberite registrist kustutamise õigusliku regulatsiooniga, põhjendatud ja õige. Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et vastustaja 14.11.2007.a kirjas nr EVK-2006-51/4023 väljendatud keeldumine JCD osa registrist kustutamisest on materiaalselt õiguspärane. 7.3 Kuna vastustaja 14.11.2007.a keeldumine JCD osa registrist kustutamisest oli õige, puudub alus vastustaja kohustamiseks JCD osa registrist kustutamiseks ja kaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kaebaja poolt 23.04.2007.a alternatiivsena esitatud taotlus vastustaja keeldumisakti tühistamiseks on kohustamistaotlusega hõlmatud, kuivõrd keeldumisakti tühistamine on kohustamistaotluse rahuldamise eeltingimuseks. Kohustamistaotluse rahuldamise korral ei saa taotletud akti andmisest või toimingu sooritamisest keelduv haldusakt jääda jõusse. 8. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.