) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Vanglas kinni peetavast isikust kaebuse esitaja ja vangla kui avalik-õiguslik asutus on avalik-õiguslikus suhtes.
lõike 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.
lõike 3 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ja avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Seega kuulub esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.
lõiked 4 ja 5 sätestavad, et kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Halduskohtule 05.04.2007.a esitatud kaebuses (tl 3-4) vaidlustab kaebuse esitaja vastustaja väidetavalt õigusvastase tegevusetuse 2006.aasta lõpust 2007.aasta algusest, seega on kaebus esitatud 3 aastase kohtusse pöördumise tähtaja jooksul.
lõige 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.
lõike 1 punktid 3 ja 4 sätestavad, et kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse või protesti esitajal on sellise 4 konstateeringu suhtes kaebuses või protestis väljendatud põhjendatud huvi ja mõista välja hüvitus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest.
§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punktide 3 ja 4 koosmõjust tuleneb seega, et halduskohus võib avalik-õiguslike toimingutega või tegevusetusega tekitatud kahju välja mõista ainult juhul, kui toimingud ja/või tegevusetus rikub isiku subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi ja esineb alus toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks toimingute objektiivse õigusvastasuse tõttu. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja vastusega kaebusele, kuulanud ära kaebuse esitaja seletuse kohtuistungil, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et puudub alus vastustajalt kaebuse esitaja kasuks avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju eest hüvituse väljamõistmiseks, kuna tõendamist ei ole leidnud vastustaja õigusvastased toimingud/tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes, mille tõttu tuleb kaebus
S) § 46 sätestab, et kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti. Vangla direktor võib lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Justiitsminister võib määrusega kindlaks määrata vangla või selle osa, kus kinnipeetavad kannavad isiklikku riietust. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSE) § 61 lõige 1 sätestas (kuni 01.10.2007.a kehtinud redaktsioonis), et vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahvi 57 lõikes 3 toodud piirangut. VSE § 61 (alates 01.10.2007.a kehtivas redaktsioonis) lõige 1 sätestab, et vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahvi 57 lõikes 3 ja paragrahvi 61 lõikes 11 toodud piiranguid. Sama paragrahvi lõige 11 sätestab, et vanglas või vangla osakonnas, kus kinnipeetav peab kandma vangla riietust, annab kinnipeetav isiklikud riided, mille kandmiseks tal luba puudub, vangla lattu hoiule. Seega tuleneb kehtivast õigusest, et kinnipeetav peab üldjuhul küll kandma vangla riietust, kuid kui ta on taotlenud vangla direktorilt loa kanda isiklikku riietust, peab ta oma kuludega kindlustama riietuse korrashoiu. Nimetatud põhimõte kehtib seega ka kaebuse esitaja suhtes, kes on vanglasse saabumise järgselt kandnud oma kingi, mis vajasid 18.12.2006.a kingsepa poolt korrastamist. Kohus on seisukohal, et tulenevalt VangS § 46 sätestatust ei ole vastustaja kaebuse esitaja suhtes seoses asendusjalanõude väljastamata jätmisega käitunud õigusvastaselt. Kaebuse esitaja tunnistab, et vanglaametnikud pakkusid talle enne elukaaslasega kohtumisele minemist asendusjalanõusid, kuid need olid kaebuse esitajale väikesed. 02.01.2007.a taotlusega humanitaarabi väljastamiseks (tl 30) on tõendatud, et 19.01.2007.a on keeldutud humanitaarabi korras jalanõude väljastamisest, kuna kaebuse esitaja isikuarve jääk oli 02.01.2007.a seisuga 382, 20 krooni. Tartu Vangla 24.01.2007.a kirjaga nr V1 -2 (tl 31) on tõendatud, et kaebuse esitajale on selgitatud, et kaebuse esitaja finantsseis võimaldab tal spordijalatsid osta vangla kaupluse vahendusel. Kaebuse esitaja 27.01.2007.a avalduse ja kaupluse arvega (tl 32, 33) on tõendatud, et kaebuse esitaja on ostnud vangla kauplusest tennised. Seega on tõendatud, et vastustaja ametnikud püüdsid leida kaebuse esitajale asendusjalatseid ajaks, mil tema kingad oli kingsepa juures korrastamisel. Samuti on tõendatud, et kirjaliku avalduse jalanõude saamiseks esitas kaebuse esitaja alles 02.01.2007.a. Vastustaja tegevuses jalanõude väljastamata jätmisel puudub õigusvastasus, kuna vastustaja ametnikud püüdsid leida kaebuse esitajale asendusjalatseid ajaks, mil tema kingad olid kingsepa juures korrastamisel. Kaebuse esitaja pidi tõepoolest ajal, mil ta kingad olid paranduses käima sussidega, kuid samas oli tal ka võimalus 5 hakata asendusjalanõude probleemiga tegelema varem kui 02.01.2007.a. Kaebuse esitaja tunnistab, et kingad sai ta kingsepalt tagasi 04.01.2007.a. Arvestades asjaolu, et Tartu Vanglas on suurusjärgus 800 kinni peetavat isikut, siis ei ole mõeldav, et olukorras, kus kaebuse esitajal olid endal olemas teised kummitallaga jalanõud, mida kaebuse esitaja nimetab sussideks, pidi vangla tema avalduse lahendama kahe päeva jooksul, so 02.01.2007.a kuni 04.01.2007.a, ajaks, mil kaebuse esitajal oli lühiajaline kokkusaamine elukaaslasega. VangS § 52 lõike 1 esimene lause sätestab, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 esimese lause kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Sama seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Tervishoiuametis. Sama seaduse § 20 lõike 1 kohaselt on eriarstiabi ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. VangS § 53 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vangla. Kaebuse esitaja tunnistab, et ta sai talikrossil käimise järgselt vangla meditsiiniõe, seega tervishoiutöötaja käest tablette. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja poolt 22.05.2007.a väljastatud meditsiinilise õiendiga G. Semjonovi tervisliku seisundi osas (tl 34) on tõendatud, et kaebuse esitaja pöördus meditsiiniosakonna poole 22.01.2007.a palaviku ja kurguvalu tõttu. Meditsiiniõde andis G. Semjonovile arsti poolt määratud tabletid ja nõustas haigestunut määrates sümptomaatilise ravi. Seega ei ole tõene kaebuse esitaja väide, et ta jäi ilma meditsiinilise abita. Samuti puudub õigusvastasus vastustaja toimingutes, millega võimaldati kaebuse esitajale tervishoiuteenuse osutamist ravijärjekorra alusel, kuna eelpool viidatud meditsiinilise õiendiga on samuti tõendatud, et kaebuse esitajale on meediku konsultatsiooni ja arsti vastuvõttu võimaldatud nii 27.01.2007.a, 23.02.2007.a kui ka 26.03.2007.a. TVK p 23.2 sätestab, et vangla tagab kinni peetavale isikule voodipesu ja käterätikute vahetuse vähemalt iga neljateist päeva järel. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et seoses 22.03.2007.a pesuvahetuse intsidendiga oleks tal voodipesu olnud vahetamata rohkem kui 14 päeva. Seega puudub vastustaja tegevuses õigusvastasus. Vastuseks kaebuse esitajale märgib kohus, et vastustaja on pesuvahetuse korraldanud mõistlikult ning kaebuse esitaja pidi ise näitama üles initsiatiivi voodipesu vahetamiseks, mida ta aga vaidlusalusel juhul paraku ei teinud. Kohus on seisukohal, et puudub alus vastustaja 02.04.2007.a toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses kaebuse esitaja ilma lõunasöögita jäämise intsidendiga. Vastustaja on oma eksimust tunnistanud ja vabandanud nii suuliselt kui kirjalikult (tl 27) kaebuse esitaja ees. Seega puudub kaebuse esitajal põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes. Mittevaralise kahju rahaline hüvitamine ei ole põhjendatud, kuna kaebuse esitaja rikutud õigused on vabandamise näol taastatud. VSE § 74 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kinnipeetav teeb sisseoste vangla vahendusel. Kinnipeetav tasub sisseostu eest oma isikuarvelt. 6 Kohus on seisukohal, et asjaolus, et 24.03.2007.a ei jätkunud kaebuse esitajale vangla poes banaane, ei sisaldu vastustaja tegemata jätmist. Vastustajale ei tulene õigusaktidest kohustust tegeleda kaupade tellimisega kauplusse või kohustust prognoosida kui palju mingiks päevaks mingit sorti kaupa peaks kauplus tellima. Nende küsimuste lahendamine on delegeeritud kauplusele. Seega ei ole vastustaja ka selle nõude osas õigusvastaselt kaebuse esitaja suhtes käitunud. Seoses asjaoluga, et puudub alus vastustaja toimingute õigusvastasuse kindlaks tegemiseks, puudub alus ka mittevaralise kahjunõude rahuldamiseks, mille tõttu jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Roby Koik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.