lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et puuduvad
Kohus asub seisukohale, et hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Hageja palus menetluskulud - pool riigilõivu, s.o 125,00 krooni, omandiõiguse tõendi eest 40,00 krooni ja hageja esindaja kulud 1 180,00 krooni, kostjalt välja mõista.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 2 järgi on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Vastavalt
lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud (sh pool riigilõivu, omandiõiguse tõendi saamise kulu, hageja esindaja kulud) tuleb jätta kostja kanda.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tasus AS (arvelduskontolt nr XXX Hansapangas) käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamise eest 18.05.2007.a riigilõivu 250,00 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX Hansapangas viitenumbriga XXX, maksekorraldus nr 4. Selgitusse oli märgitud: Riigilõiv kohtusse andmise eest SL XXX. Kuna riigilõiv tasuti Viru maakohtu viitenumbriga, kuid hagi esitati Harju Maakohtule, kandis Kohtute Raamatupidamiskeskus nimetatud riigilõivu üle Harju Maakohtu viitenumbrile, kuhu riigilõiv laekus 09.07.2007.a (selgitusega: LÕIVU vs. S L (18.05.07).
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub 2 hagist.
lg 3 järgi tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel riigilõiv määruse alusel. Käesolevas tsiviilasjas kohus lõpetab menetluse kuna hageja loobus hagist. Seega tuleb hagejale menetluse lõpetamise määruse jõustumisel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125,00 krooni. Epp Haabsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.