RakS) § 12 lg 1 sätestab, et enne
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hagejale kauba eest tähtaegselt tasunud ning seega ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. Kostja võlgneb hagejale 4202.47 krooni.
lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu pooled on kokku leppinud ka viivise tasumises. Lepingu punkti 10 kohaselt tasumisega viivitamisel Ühisliisingu AS-le tasub ostja viivist 0,3% tähtajaks tasumata summast päevas.
lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate masksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kuna tarbijakrediidilepingus (tl 5) kokkulepitud intressimäär aastas on 108%, siis on seeVÕS §-s 94 lubatust suurem. Seetõttu hageja nõuab viivist 0,03 % tasumata summalt päevas. Viivise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumisega viivitanud 1655 päeva, mistõttu on hageja arvestanud viivist 2086.53 krooni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu pooled on punktis 13 kokku leppinud, et kui ostja on andnud lepingu sõlmimiseks tehtud taotluses valeandmeid või rikub ükskõik missugust Lepingu tingimust, kohustub Ostja maksma Ühisliisingu AS-le leppetrahvi 5000.00 krooni (tl 5). Kuna kostja (ostja) ei ole kauba eest nõuetekohaselt tasunud ja on sellega rikkunud lepingutingimusi, on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist summas 4202.47 krooni, viivist 2086.53 krooni ja leppetrahvi 5000.00 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult täiendavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.