3-07-543/7

3-07-543 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2007.a.; Tallinn Haldusasja number 3-07-543 Haldusasi A.D. (avaldaja) kaebus Murru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks seonduvalt pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest keeldumisega ja pikaajaliste kokkusaamiste graafiku teatavaks tegemata jätmisega Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 19.09.2007.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A.D. Vastustaja – Murru Vangla, volitatud esindajad Jaanika Kõrgmaa ja Meeli Maiorov RESOLUTSIOON Tunnistada õigusvastaseks Murru Vangla 23.11.2006.a. otsustus, millega kaebuse esitajale keelduti pikaajalise kokkusaamise loa andmisest (HKMS § 26 lg 1 p 3) Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul apellatsioonkaebuse arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 02.10.2007.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 14.03.2007.a. esitas A.D. (avaldaja) Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Murru Vangla toimingud seoses pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest keeldumisega ja pikaajaliste kokkusaamiste graafiku teatavaks tegemata jätmisega (t.l. 1-5). Tallinna Halduskohtu 05.04.2007.a. määrusega võeti kaebus menetlusse (t.l. 7). 2 KAEBUSE SISU JA TAOTLUS 21.11.2006.a. esitas avaldaja taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks soovitavalt 18.12.2006.a. Vanglaametnik T.Einaste ei toetanud taotlust, sest see oli esitatud pärast

1. kuupäeva. Pärast kaebuse esitaja selgitusi seoses Murru Vangla kodukorra punktiga 138 ütles T. Einaste, et kokkusaamiste graafikus ei ole vabu kohti ja keeldus kaebuse esitajale graafiku avalikustamisest. Avaldaja selgitab, et varem tehti kinnipeetavatele vangla direktori poolt kinnitatud igakuine kokkusaamiste graafik teatavaks vangistusseaduse § 44 lg 2 alusel. Graafikuga tutvudes sai kinnipeetav esitada taotluse, kui graafikus oli vabasid tube. Samuti oli kinnipeetaval võimalik kokkusaamisest loobuda, kui ta ei soovinud ühiselt kasutatavates kokkusaamisruumides (nt köök) kokku puutuda teiste eluosakondade kinnipeetavatega. Vangla sisekorraeeskirja § 44 ja 45 kohaselt võib pikaajalisi kokkusaamisi olla ka rohkem kui kord poole aasta jooksul ning kokkusaamiste graafiku peab kinnipeetavale teatavaks tegema. Murru Vangla kodukorraga ei saa sisekorraeeskirjas ettenähtut piirata. Kodukorra p 136 viidates keeldub vangla taotlusi vastu võtmast põhjendusega, et graafik on juba koostatud ja vabu tube ei ole. Tegelikult on vabad toad praktiliselt alati olemas, eriti ühepäevaste kokkusaamiste puhul. Kodukorra p 138 alusel on kinnipeetaval õigus vabade tubade olemasolul täiendava (erakorralise) kokkusaamise taotlus esitada, kuid T. Einaste välistas selle võimaluse graafiku avalikustamisest keeldumisega. Kaebuse esitaja taotleb Murru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamist (tl 1-5). Kaebuse täienduses selgitab kaebuse esitaja, et 21.11.2006.a. ei olnud alust väita, et graafikus puudub vaba tuba, sest graafik koostati alles 13.12.2006.a ja kinnitati 14.12.2006.a. Graafikust nähtub, et hõivatud oli 10 tuba, kuigi kokku on tubasid
2. Vangla sisekorraeeskiri ei näe ette eraldi keeldumise alust juhuks, kui taotlus oli esitatud tähtaja möödumisel. Vastupidi, Murru Vangla kodukorra punkt 138 võimaldab esitada taotluse ka väljaspool samas punktis ettenähtud tähtaega. Ruumi olemasolust saab kinnipeetav teada graafikust või juhul, kui kokkusaaja tuleb soovitud ajal kohale ja direktor annab kokkusaamiseks tubade olemasolul tingimusliku loa (tl 32-33). Avaldaja taotleb pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamist, sest vastustaja keeldus ilma sisuliste motiivideta. Kui kaebus jääb selles osas rahuldamata, siis taotleb avaldaja eraldi hinnangut kokkusaamiste graafiku teatavaks tegemata jätmisele ja nimetatud toimingu õigusvastaseks tunnistamist (kohtuistungi protokoll, t.l. 49). VASTUSTAJA SEISUKOHT Avaldaja esitas pikaajalise kokkusaamise taotluse 21.11.2006.a. sooviga saada kokkusaamist 18.12.2006.a. Murru Vangla kodukorra p 138 kohaselt koostatakse graafik kinnipeetavate avalduste alusel, mille kinnitab direktor. Kinnipeetav peab avalduse esitama eluosakonna peaspetsialistile mitte hiljem kui soovitavale kokkusaamisele eelneva kuu
3. kuupäevaks. Erakorralistel juhtudel ja kui kokkusaamiste toas on ruumi, võib muul ajal avalduse esitanud kinnipeetavale lubada kokkusaamist ka juhul, kui avalduse esitamisel ei ole järgitud selles punktis ettenähtud tähtaega. Seega pikaajaliseks kokkusaamiseks oleks kaebuse esitaja pidanud avalduse esitama
4. novembriks, mida ta ei teinud. Kaebuse esitaja oli eelnevalt viibinud pikaajalistel kokkusaamistel 05.06.2006.a., 17.07.2006.a., 21.08.2006.a., 30.10.2006.a. Seega oli kaebuse esitajale novembris kaebuse esitamise ajaks võimaldatud rohkem kokkusaamisi kui sisekorraeeskiri ette näeb. Seadus ei 3 kohusta võimaldama rohkem kokkusaamisi. Ettenähtust rohkemate kokkusaamiste võimaldamisel tuleb arvestada, et eelkõige oleks võimalus kokkusaamiseks neil, kes ei ole sisekorraeeskirjas ettenähtud ühte pikaajalist kokkusaamist poole aasta jooksul veel saanud. Murru Vangla praktika kohaselt on pikaajaliste kokkusaamiste toad jagatud vastavalt eluosakondadele. 18.12.2006.a. olid mõlemad eluosakonna nr 1 jaoks ettenähtud pikaajaliste kokkusaamiste toad hõivatud, seega andis T. Einaste kaebuse esitajale õiget informatsiooni. Murru Vangla kodukorra p 136 sätestab tõepoolest, et pikaajaliste kokkusaamiste graafik koostatakse üheks nädalaks, kuid praktikas lähtutakse vangla sisekorraeeskirjas sätestatust ning pikaajaliste kokkusaamiste graafik koostatakse üheks kuuks ning kinnitatakse nädalate kaupa. Murru Vangla kavatseb kodukorra p 136 vastavalt täpsustada. Kokkusaamiste graafikut ei olnud vaja kaebuse esitajale teatavaks teha, sest avaldaja ei olnud graafikus kirjas ega olnud õigeaegselt kokkusaamist taotlenud. Graafikut tutvustatakse neile kinnipeetavatele, kelle kokkusaamise taotlus on rahuldatud. Teavitatakse ka kokkusaamist taotlenud kinnipeetavaid, kelle taotluse rahuldamisest on keeldutud. Kõik vangla kinnipeetavad ei pea teadma, kes millisel kuupäeval ning kellega kokkusaamisele läheb, sest kokkusaamise graafikus olevad kinnipeetavad ei pruugi soovida sellise info avaldamist (tl 2324). Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse esitaja täpsustas halduskohtumenetluse (HKMS) § 19 lg 7-9 tulenevalt kohtuistungil oma nõuet ja taotleb Murru Vangla poolt pikaajalise kokkusaamise loa andmisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamist (kohtuistungi protokoll, t.l. 49). Kui kokkusaamise loa andmisest keeldumine osutub õiguspäraseks ning kaebus jääb selles osas rahuldamata, siis taotleb kaebuse esitaja eraldi hinnangut kokkusaamiste graafiku teatavaks tegemata jätmisele ja nimetatud toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Kahju hüvitamise nõuet avaldaja sellelt pinnalt esitada ei kavatse (kohtuistungi protokoll, t.l. 49). Vastustajal ei olnud täpsustatud nõude suhtes vastuväiteid (kohtuistungi protokoll, t.l. 50). Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja on käesolevaks ajaks Murru Vanglast üle viidud Ämari Vanglasse (t.l. 38), tekib HKMS § 7 lg 1 tulenevalt küsimus, kas kaebuse esitajal saab olla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks jätkuvalt põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja selgitas, et põhjendatud huvi antud asjas on preventiivne, sest välistatud ei ole tema Murru Vanglasse tagasi viimine (kohtuistungi protokoll, t.l. 49). Vastustaja nõustus avaldaja poolt esiletoodud põhjendatud huviga (kohtuistungi protokoll, t.l. 50). Kohtupraktikas on tunnustatud preventiivset eesmärki põhjendatud huvina (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-11-02, p 15). Vangistusseaduse (VangS) § 19 tulenevalt on haldusorganil lai kaalutlusõigus kinnipeetava ühest vanglast teise ümberpaigutamise otsustamisel, seega ei saa välistada, et kaebuse esitaja võidakse teatud aja möödudes Murru Vanglasse tagasi paigutada. VangS § 23 sätestab, et kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist (lg 1). Vangla soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist (lg 2). Justiitsministri 30.11.
5. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (sisekorraeeskiri) § 42 kohaselt esitab pikaajalise kokkusaamise taotluse 4 kinnipeetav vähemalt üks kuu enne taotletavat kokkusaamist. Taotluste põhjal koostatakse kokkusaamiste igakuine graafik (§ 44 lg 1). Graafiku kinnitab vangla direktor või tema määratud isik ja graafik tehakse kinnipeetavale teatavaks. Sisekorraeeskirja § 45 lähtuvalt võimaldab vangla juhtkond kinnipeetavale vähemalt ühe pikaajalise kokkusaamise üks kord poole aasta jooksul. Sisekorraeeskirja § 451 kohaselt võis
6. aastal loa andmisest keelduda, kui kinnipeetaval oli poole aasta jooksul üks kokkusaamine olnud ja kokkusaamisruumis ei olnud vaba kohta või kui vangla juhtkond kahtles kokkusaaja maines, samuti juhul kui pikaajaline kokkusaamine oli ohtlik kinnipeetava või kokkusaaja tervisele (lg 1). Murru Vangla direktori 22.04.2004.a käskkirjaga nr 42 kinnitatud Murru Vangla kodukorra punkti 136 kohaselt koostab kinnipeetavate pikaajaliste kokkusaamiste graafiku vangistusosakond. Graafik koostatakse üheks nädalaks (t.l. 28). Punkt 138 sätestab, et graafik koostatakse kinnipeetavate avalduste alusel, mille kinnitab vangla direktor. Kinnipeetav peab avalduse esitama eluosakonna peaspetsialistile mitte hiljem kui soovitavale kokkusaamisele eelneva kuu
7. kuupäevaks. Erakorralistel juhtudel ja kui kokkusaamiste toas on ruumi, võib muul ajal avalduse esitanud kinnipeetavale või kokkusaajale lubada kokkusaamist ka juhul, kui avalduse esitamisel ei ole järgitud selles punktis ette nähtud tähtaega (t.l. 28). Pooled ei vaidle selle üle, et kaebuse esitaja oli 2006.a. II poolaastal rohkem kui ühe korra viibinud pikaajalisel kokkusaamisel, seega oli tema suhtes täidetud sisekorraeeskirja §-s 45 sätestatud miinimumnõue. Vaidlust ei ole ka selles, et taotluse esitamise ja taotletud kokkusaamise toimumise vahele jäi vähem aega kui vangla sisekorraeeskirja §-s 42 ettenähtud üks kuu ning taotlus oli esitatud pärast kokkusaamisele eelneva kalendrikuu
8. kuupäeva. Seega tuleb antud asjas hinnata, kas vangla toiming, millega keelduti avaldajale kodukorra punktis 138 ettenähtud erakorralise (täiendava) kokkusaamise loa andmisest, on õiguspärane. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et Murru Vangla praktika kohaselt teeb kokkusaamise lubamise või keeldumise otsuse direktori asetäitja vangistuse alal, arvestades eluosakonna peaspetsialisti arvamust. Otsus tehakse resolutsiooniga, eraldi haldusakti ei vormistata (kohtuistungi protokoll, t.l. 50). Avaldaja 21.11.2006.a. taotlusest nähtub, et eluosakonna peaspetsialist on keeldumise põhjuseks märkinud avalduse hilinenud esitamise (vt taotlus t.l. 25, keskel) ja et
9. eluosakonnal ei ole vaba tuba (all). Taotluse ülanurgas on direktori asetäitja resolutsioon, mille kohaselt keeldutakse taotluse rahuldamisest põhjusel, et avaldust ei esitatud õigeaegselt. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et sisuline keeldumise põhjus oli selles, et kaebaja ei esitanud oma taotlust õigeaegselt, oli viimase poole aasta jooksul saanud mitu pikaajalist kokkusaamist ning
10. eluosakonna jaoks ette nähtud kaks tuba olid hõivatud. Neid asjaolusid arvestas Murru Vangla kogumis. Murru Vanglal oli vaidlusalusel perioodil selline praktika, et toad olid jaotatud eluosakondade kaupa. Kokku on 18 tuba ja eluosakondasid on 10, kahel osakonnal oli kahe toa asemel üks (kohtuistungi protokoll, t.l. 50). Murru Vangla kodukorra punkti 138 kohaselt võib erakorralistel juhtudel ja kui kokkusaamiste toas on ruumi, muul ajal avalduse esitanud kinnipeetavale lubada kokkusaamist ka juhul, kui avalduse esitamisel ei ole järgitud üldist avalduse esitamise tähtaega. Kodukord ei täpsusta, kas punktis 138 sätestatud erakorraliste juhtude all on mõeldud olukorda, kus kokkusaamise taotlus esitatakse pärast üldist tähtaega, kui on selgunud vabade tubade olemasolu (nagu sellest saab aru kaebuse esitaja), olukorda, kus erakorralised asjaolud tingisid avalduse tähtaegse esitamise võimatuse (nt tõsine haigestumine) või on punktis 138 silmas peetud kinnipeetava elu mõjutavaid erakorralisi sündmusi, mis tingivad täiendava kokkusaamise (nt abiellumine). Vastustaja ei ole seda üheselt selgitanud ka 5 kaebusele vastates. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et Murru Vangla oleks välja selgitanud, kas kaebuse esitaja juhtum oli erakorraline ja oleks tinginud täiendava kokkusaamise lubamise, samuti ei ole vastustaja juhtumi erakorralisuse puudumist välja toonud eraldi keeldumise alusena. Taotluse rahuldamata jätmisel on vastustaja lisaks avalduse esitamise tähtaja rikkumisele toetunud pigem asjaolule, et
11. eluosakonnale ettenähtud toad olid juba hõivatud. Kaebuse esitaja väitel lisati täiendav keeldumise põhjus (vabade tubade puudumine) avaldusele pärast seda, kui avaldaja oli eluosakonna peaspetsialistilt küsinud selgitust kodukorra punktis 138 ettenähtud erandi kohta (t.l. 2). Taotletud kuupäeval (18.detsembril 2006.a.) oli kinnitatud graafiku kohaselt hõivatud 10 tuba (t.l. 26). Selles ei ole ka vaidlust. Seega oli avaldaja poolt taotletud kuupäeval Murru Vanglas tegelikult olemas 8 vaba kokkusaamise ruumi. Vastustaja ei ole esitanud veenvaid selgitusi, millel põhines Murru Vangla praktika kokkusaamiste tubade jagamisel eluosakondade vahel ning mis oli sellise praktika eesmärk, vaid möönab, et sellist praktikat ei olnud kirjalikult fikseeritud ning tänaseks on sellest juba loobutud (kohtuistungi protokoll, t.l. 50). Vastustaja ei toetu ka sellele, et samal kuupäeval oleks kokkusaamist taotlenud kinnipeetavad, kellel poolaastas ettenähtud minimaalne kokkusaamiste arv ei olnud veel täitunud ning keda selle tõttu oleks tulnud kaebuse esitajale eelistada. Kohus möönab, et vanglal on kaalutlusruum pikaajaliste kokkusaamiste taotluste rahuldamise otsustamisel. Samuti on mõistetav, et vangla sujuva töökorralduse ning kinnipeetavate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks taotlused üldjuhul esitada kindlaks kuupäevaks ning piisava ajavaruga enne kokkusaamist. Samas tuleb arvestada, et vangistusseaduse § 23 kohaselt peab vangla soodustama kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, mille eesmärk on kontaktide säilitamine lähedaste inimestega. Kui kodukord näeb ette võimaluse esitada taotlus üldist tähtaega järgimata, ei saa vangla kokkusaamise taotluse rahuldamisest meelevaldselt ega ainuüksi avalduse hilinenud esitamisele viidates keelduda. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebuse esitaja nõue kokkusaamise loa andmisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldada. Kuna kaebuse esitaja esimene nõue rahuldatakse, ei ole vaja analüüsida enam teist nõuet (HKMS § 25 lg 4). Kohtukulude taotlusi menetlusosalistel ei olnud (kohtuistungi protokoll, t.l. 50). Enno Loonurm Kohtunik