KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-811 Haldusasi O.B.’u kaebus tegevusetusele. RESOLUTSIOON 1.

§ 11lg 4).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri (tõlge) kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2).

Kaitsepolitseiameti direktor J. Muru KOHUS LEIAB:

1. 23.04.2007 kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebaja pöördunud 10.10.2005 avaldusega Kaitsepolitseiameti (Kapo) poole kriminaalmenetluse alustamiseks seoses tema psüühika väidetava psühhotroopse mõjutamisega. 17.10.2005 on Kapo politseidirektor J. Muru vastanud kaebaja avaldusele kirjaga nr B-
2. Nimetatud kirjaga tagastati kaebaja avaldus läbivaatamatult põhjusel, et esitatud avaldus ei vastanud keeleseaduse § 8 nõuetele, mistõttu puudub avaldusele vastamise kohustus lähtudes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p-st
3. Kohtukaebuses kaebaja taotles Kapo direktori tegevusetuse seadusevastaseks tunnistamist. Põhjendatud huvina märkis kaebaja võimaliku kahjunõude esitamise tulevikus.
5. mai 2007 määruses kohus leidis, et kaebuse lahendamine võib, sõltuvalt kaebuse esemest ja taotlusest, kuuluda halduskohtu pädevusse, kuid et kaebuses olid olulised puudused, jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas määruses kaebajale, milliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse ja milliseid taotlusi saab sealjuures esitada ning märkis järgmist: „Et kaebuse ja Kaitsepolitseiametist kohtunõudele vastuseks saadetud materjalidest nähtuvalt on kaebaja 10.10.2005 avaldusele vastatud 17.10.2005 kirjaga nr B-177 ning vastuses on ka selgitatud, miks kaebaja avaldus tagastati, siis jääb kohtule arusaamatuks, milles seisneb antud juhul Kaitsepolitseiameti väidetav tegevusetus, seega ka kaebuse taotlus. Või peab kaebaja vaidlustatud tegevusetuse all silmas hoopis asjaolu, et Kaitsepolitseiamet ei algatanud kaebaja 10.10.2005 avalduse alusel kriminaalmenetlust? Kuna kaebaja tegelik eesmärk on ebaselge, siis tuleb kaebajal kaebust täiendada ja täpsustada, milles seisneb kaebaja arvates Kaitsepolitseiameti tegevusetus, mida kaebaja halduskohtus vaidlustada soovib. Kohus selgitab kaebajale, et

§ 10

lg 2 p-de 3 ja 4 kohaselt märgitakse kaebuses põhjused, miks kaebaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane ning milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab. Kaebajal tuleb kaebust täiendada ja täpsustada ka vaidlustatava toimingu õigusvastasuse ja oma õiguste rikkumise põhjendamise osas.“ Ühtlasi selgitas kohus kaebajale juhuks, kui tema sooviks on kaebusega vaidlustada avalduse sisulist lahendamata jätmist, st kriminaalmenetluse alustamata jätmist ja tema lõppeesmärk on, et Kaitsepolitseiamet algataks kaebaja avalduse alusel kriminaalmenetluse, et niisuguse kaebuse lahendamine ei kuuluks halduskohtu pädevusse. Muude puudustena tõi kohus

1. mai 2007 määruses välja riigilõivu tasumata jätmise ja venekeelse kaebuse esitamise, sh ainult ühes eksemplaris. Ehkki kaebaja oli esitanud taotlused enda riigilõivu tasumisest vabastamiseks, asjaga seotud dokumentide edastamiseks kaebajale vene keeles, samuti kohtule esitatud venekeelse kaebuse tõlkimiseks kohtu poolt eesti keelde ja sellest koopiate tegemiseks menetlusosalistele, puudus kohtul võimalus neid taotlusi rahuldada, kuna kaebaja ei olnud esitanud ühtegi tõendit enda maksejõuetuse tõendamiseks.
2. 18.05.2007 (O.B.u poolt koostatud 16.05.2007) sai halduskohus Tallinna Ringkonnakohtu vahendusel tema „apellatsioonkaebuse halduskohtu
3. mai 2007 otsuse peale“. 21.05.2007 kohus tagastas kaebajale nimetatud arusaamatu dokumendi läbivaatamatult, selgitades, et
4. mail 2007 ei teinud kohus mingit otsust O.B.’u asjas, vaid üksnes määruse haldusasjas nr 3-07811 tema kaebuse käiguta jätmise kohta, kuna kaebuses olid olulised, kuid kõrvaldatavad puudused. Selline määrus ei ole edasikaevatav, mida oli määruses ka selgitatud.
5. O.B. koostas 28.05.2007 kaebuse täienduse, mis saabus kohtusse 31.05.
6. Kaebaja kinnitas selles täienduses üksnes tema väidetavat diskrimineerimist Kapo direktori tegevusetusega, samuti piinade tekitamist. Kõik kaebuse olulisemad menetlemist takistanud puudused, millele kohus
7. mai 2007 määruses osundas, olid jäänud aga kõrvaldamata. Neil asjaoludel kohus
8. juuni 2007 määrusega tagastas kaebuse selle esitajale läbivaatamatult.
9. Tallinna Ringkonnakohus oma 22.06.2007 määrusega rahuldas O.B.u määruskaebuse, tühistas halduskohtu
10. juuni 2007 määruse ja saatis asja ettevalmistamise jätkamiseks. Ringkonnakohus leidis, et olukorras, kus kaebuse käiguta jätmise keel ei ole kaebajale mõistetav, on puuduste kõrvaldamine takistatud. Halduskohus ei saanud kaebust tagastades olla veendunud, et puudused ei jäänud kõrvaldamata ilma mõjuva põhjuseta.
11. Et kaebaja oli jätnud kaebuse varem märgitud puudused kõrvaldamata, siis
12. septembri 2007 määrusega jättis kohus kaebuse

§ 11lg 2 alusel uuesti käiguta.

Ühtlasi täiendavate tõendite valguses luges kohus tõendatuks, et kaebaja on maksejõuetu, mistõttu kohus loobus nõudmast kaebajalt keelenõuete ja

§ 10

lg 5 nõude täitmist ning vabastas kaebaja ka riigilõivu tasumisest kaebuse esitamiselt. Samas kohus kordas juba eelnevalt esile toodud, kuid kõrvaldamata puudusi. 2 Kohus märkis, et endiselt on ebaselged kaebaja taotlus ja tegelik tahe. Kohus leidis: „Et kaebuse ja Kaitsepolitseiametist kohtunõudele vastuseks saadetud materjalidest nähtuvalt on kaebaja 10.10.2005 avaldusele vastatud 17.10.2005 kirjaga nr B-177 ning vastuses on ka selgitatud, miks kaebaja avaldus tagastati, siis jääb kohtule arusaamatuks, milles seisneb antud juhul Kaitsepolitseiameti väidetav tegevusetus, seega on arusaamatu ka kaebuse taotlus. Kui kaebaja peab vaidlustatud tegevusetuse all silmas seda, et tema avaldust keelduti sisuliselt läbi vaatamast, siis ei ole see tegevusetus, vaid aktiivne toiming - keeldumine toimingu sooritamisest. Või peab kaebaja vaidlustatud tegevusetuse all silmas hoopis asjaolu, et Kaitsepolitseiamet ei algatanud kaebaja 10.10.2005 avalduse alusel kriminaalmenetlust? Sellele tõlgendusele viitab kaebaja väide talle piinade tekitamisest (seoses tema psüühika väidetava psühhotroopse mõjutamisega?). Avalduse tagastamine isikule vaevalt erilisi piinu valmistab. Kuna kaebaja tegelik eesmärk on ebaselge, siis tuleb kaebajal kaebust täiendada ja täpsustada, milles seisneb kaebaja arvates Kaitsepolitseiameti tegevusetus või muu toiming, mida kaebaja halduskohtus vaidlustada soovib. Kohus selgitab kaebajale, et

§ 10

lg 2 p-de 3 ja 4 kohaselt märgitakse kaebuses põhjused, miks kaebaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane ning milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab. Kaebajal tuleb kaebust täiendada ja täpsustada ka vaidlustatava toimingu õigusvastasuse ja oma õiguste rikkumise põhjendamise osas. Samuti peab kaebaja oma põhjendatud huvi kohta selgitama, milles võiks väljenduda tema kahju seoses sellega, et tema avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks tagastati. See on vajalik selleks, et kohus saaks hinnata, kas kaebajal on/saab üldse olla põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Õigusvastasuse kindlakstegemine on üksnes fakti konstateerimine, mis ei too iseenesest kaasa mingeid vahetuid õiguslikke tagajärgi ei kaebajale ega vastustajale, st kohus ei tee vastustajale mingeid ettekirjutusi ega pane talle kohustusi. Just seetõttu ongi oluline, et kaebaja selgitaks, mida ta selle konstateeringuga peale hakkab, milliseid õigusi ja kuidas kaitsma asub.“

1. Samas määruses kohus selgitas kaebajale uuesti juhuks, kui tema sooviks on kaebusega vaidlustada avalduse sisulist lahendamata jätmist, st kriminaalmenetluse alustamata jätmist ja tema lõppeesmärk on, et Kapo algataks kaebaja avalduse alusel kriminaalmenetluse, et niisuguse kaebuse lahendamine ei kuuluks halduskohtu pädevusse. Kohus rõhutas: „Neil asjaoludel peab O. B. esmalt endale ja siis ka kohtule selgeks tegema, mida ja miks ta vaidlustab ning milline on sealjuures tema kaebuse eduväljavaade, kuna tal tuleb arvestada, et kaebuse rahuldamata jätmise korral nõutakse temalt asjatult tekitatud menetluskulud tagantjärele sisse. Nende kulude suurendamise vältimiseks kohus hetkel ei tee koopiaid vastustaja jaoks. Koopiad materjalidest teeb kohus alles pärast seda, kui kaebaja jääb endiselt oma kaebuse juurde, ta on puudused kõrvaldanud ja kaebuse saab võtta menetlusse.“
2. 15.10.2007 kohtule saabunud vastuses
3. septembri 2007 määrusele on O.B. selgesõnaliselt märkinud, et Kapo direktori tegevusetuseks, mille õigusvastasuse kindlakstegemist ta taotleb, palub ta lugeda kriminaalmenetluse mittealustamist vastavalt tema avaldusele. Kaebaja eesmärgiks on „Kapo direktori tegevusetuse tagajärjel algatamata jäänud kriminaalasja (minu 10.10.2005 a avalduse alusel) põhjal tõendada selle tegevusetuse ilmset õigusvastasust“. Millist hüvitust kaebaja soovib, kas materiaalset või vabandamist, seda lubab kaebaja teatada kohtule peale otsuse tegemist Kapo direktori tegevusetuse õigusvastasuse kohta.
4. Nimetatud vastus üksnes kinnitas kohtu juba eelnevat kahtlust, et tegemist on asjaga, mille lahendamine ei kuulu

§ 3lg 2 alusel halduskohtu pädevusse.

Kaebaja pöördus 10.10.2005 venekeelse avaldusega Kapo poole kriminaalmenetluse alustamiseks seoses tema psüühika väidetava psühhotroopse mõjutamisega. O.B. soovis saada 3 materiaalset hüvitust ning tema arvates oli tegemist tõsise ja riiklikku tähtsust omava asjaga, mistõttu kõnelema oli ta valmis üksnes Kapo ülemustega. Kapo politseidirektor J. Muru 17.10.2005 kirjaga nr B-177 tagastati kaebaja avaldus läbivaatamatult põhjusel, et esitatud avaldus ei vastanud keeleseaduse § 8 nõuetele, mistõttu puudub avaldusele vastamise kohustus lähtudes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p-st

1. Keeleseaduse § 8 „Asjaajamine võõrkeeles“ lg 1 kohaselt, kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud juhul. Samas märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p 5 järgi vastamisest võib loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse § 8 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama. Kohus võib vaid oletada, miks Kaitsepolitseiameti politseidirektor loobus avalduse tõlke küsimisest ja kasutas oma õigust loobuda vastamisest: väidetaval kuriteoteatel puudus igasugune konkreetsus. Antud juhul ei oma see aga ka tähtsust, kuna O.B. ei ole halduskohtus vaidlustanud avalduse tagastamise ja sellele vastamata jätmise toimingut, vaid nimelt seda, et tema avalduse põhjal ei alustatud kriminaalmenetlust, st et Kapo politseidirektor on olnud kriminaalmenetluse alustamisel ja läbiviimisel tegevusetu.
2. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 207 näeb ette kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamise korra. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt kannatanu võib esitada kaebuse prokuratuurile käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale ning lg 2 kohaselt kannatanu võib esitada kaebuse Riigiprokuratuurile käesoleva seadustiku §-s 200 sätestatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale. Tulenevalt KrMS § 207 lg-st 5 prokuratuur või Riigiprokuratuur koostab kaebuse rahuldamata jätmise kohta põhistatud määruse ning saadab selle koopia kaebuse esitajale. KrMS § 208 lg 1 järgi, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud käesoleva seadustiku § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul advokaadi vahendusel vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise ringkonnakohtus. Järelikult on niisuguste kaebuste läbivaatamiseks nähtud ette teistsugune menetluskord kui

-s: kõigepealt kaebus vastavale prokuratuurile, siis Riigiprokuratuurile ja lõpuks ringkonnakohtule.

§ 11

lg 4 järgi halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kohus on seda juba korduvalt näidanud. Hurma Kiviloo Kohtunik 4