2-07-23625/7

(5)2-07-23625 hirmutatud ja keeldub emaga elamisest, siis alates 15.07.2005.a oli … suunatud …, kus viibib käesoleva ajani. Kirde Piirivalvepiirkonna andmetel väljus … Eesti Vabariigist 10.02.2006.a. 19.09.2006.a saabus … tagasi Narva. … teatas et ta tahab oma tütart tagasi saada. Ta leidis endale töökoha ning alustas korteriüüri võlgade tagasimaksmist. Alates novembrist 2006.a hakkas … pidevalt oma töökohti vahetama, ta lõpetas korteri eest maksmise. Ta ei ole tundnud huvi lapse saatuse vastu. Lapse isa on kohtu poolt karistatud tingimisi kuni juunini 2007.a. Ta on mitu korda külastanud oma tütart hooldusperes. Tal puudub võimalus tütart enda juurde elama võtta. Lapse vanemad ei paranda oma suhtumist lapsesse, ei tunne huvi tütre vastu, ei täida vanema kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, ei toeta lapse ülalpidamist. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes Perekonnaseaduse § 54 lõige 1 punktidest 1, 4 palub avaldaja võtta ära …`lt ja …`ilt vanema õigused tütre … suhtes. Lapse esindaja kirjalik arvamus Kohtu 28. juuni 2007.a määrusega määrati TsMS § 219 lg 2 p 3 ja lg 5 alusel alaealisele … esindajaks …, kes 03.09.2007.a esitas oma arvamuse. Esindaja kohtus alaealise …`ga perekonnas, kus … juba kaks aastat elab. Jutuajamisest Mariaga selgus, et talle meeldib väga tema praegune elu. Isa käis tema juures harva, kui käis, tõi külakosti vanaemalt. Tüdruk ütles, et ta eriti ei armasta isa, sest ta joob palju ja mängib automaatidel. Talle ei meeldi, kui juuakse. Hooldusperes on parem, kui isaga. Viimased kolm kuud ei ole isa käinud ega helistanud, ta igatseb tema järgi, kuid mitte väga. Natuke muretseb, kui isa ei helista. Ja sellegipoolest arvab, et isalt tuleb tema suhtes vanema õigused ära võtta, sest ta joob väga palju. Kui elas koos isa ja emaga, siis meeldis talle rohkem vanaema, sest oli alati lahke ja kostitas millegagi. Vanaema käis tema juures suvel ühe korra, ütles, et tuleb, kui … läheb kooli, et tal valutavad jalad, seepärast ei saa ta tihti käia. … igatseb vanaema järele. Kui jutt läks emale, siis ütles …, et ei taha temast eriti rääkida, kuid kui kohtu jaoks on vaja, siis räägib. Emaga koos oli elu halvem. Kõik rääkisid, et tal ei ole peaga kõik korras. Ta joob, on julm, öösiti ei tulnud koju ööbima. … kartis üksi jääda. Ema seisis sageli akna juures ja kogu aeg riidles kedagi ebatsensuursete sõnadega. … teab, mis on ebatsensuursed sõnad. Vahel … küsis: „Ema, miks sa minu peale tige oled?", ema hakkas riidlema ja rääkis, et … nimetas teda halva sõnaga. Ema peksis teda iga päev, naabrid rääkisid isale, et ta peksab … iga päev, et … karjub. Mitmel korral, kui ema teda peksis, isa käis, tagus vastu ust, kuid ema ei lasknud teda sisse ja isa lahkus. Isa püüdis teda kaitsta, kuid ei suutnud. Elasid koos emaga vaeselt, sageli ei olnud, mida süüa. Vahel, kui isal oli raha, tõi ta neile pelmeene või muud toitu. … sõnul tahtis ema teda kahel korral tappa. Üks kord võttis tal kõrist kinni ja hakkas kägistama. Tal oli valus ja hirmus. Teisel korral läksid nad emaga üle silla Ivangorodi poole ja ema küsis, tahad, ma viskan sind sillalt alla, … ütles talle, et ei emake, ei ole vaja, … jooksis eest ära ja ema jooksis järgi. Hooldusperes meeldib talle väga, tahab seal elada ja kardab, et teda võidakse sealt ära võtta. Teda õpetati süüa tegema ja koristama. Varem ta seda ei osanud. Läheb kooli neljandasse klassi, kolmanda klassi lõpetas ainult viitega. Leiab, et nii isalt kui emalt tuleb vanema õigused ära võtta. Jutuajamisest perega, kus laps elab selgus, et tüdruk ilmus perre kaks aastat tagasi. Tema psüühiline seisund ei olnud päris normis. Ta nuttis öösiti, karjus, ema ära puudu mind. Tüdruk rääkis, et ema peksis teda, sulgus koos temaga vannituppa pooleteiseks tunniks ja midagi tegi temaga, mida nimelt, tüdruk ei öelnud. … vanaema sõnade järgi tüdruku isa joob, ronib kaklema, selle pärast oli tugevalt läbi pekstud. Jällegi, vanaema sõnade järgi, peab tema … isa üleval, kuna tal läheb kogu raha joomise peale. Vanaema ütles ka, et tüdruku ema käis tema juures ja nõudis, et ta ütleks, kus … asub. Praeguseks on tüdruku seisund paranenud. … on väga hea tüdruk, õpib viitele, tõsiselt tegeleb muusikaga – mängib klaverit. 2

(5)2-07-23625 Lähtudes perekonnaseaduse (PKS) § 58, vanema õiguste äravõtmise küsimuse lahendamisel tuleb arvestada vähemalt 10-aastase lapse soovi. … saab varsti 11-aastaseks ja tema arvamusel tuleb vanema õigused tema suhtes ära võtta mõlemalt vanemalt. Maria saab aru, mida tähendab vanema õiguste äravõtmine ja soovib, et vanematel ei oleks tema suhtes üldse mingeid õigusi. Ema ei taha ta üldse näha, sest kardab teda väga, aga isa, kui tahab, võib tema juures käia. Narva linna avaldusest nähtub, et … ei ole täitnud oma kohustust last kasvatada ja lapse eest hoolitseda ilma mõjuva põhjuseta. Toimiku materjalides on olemas …`i avaldus, milles ta avaldab oma nõusoleku tütre elamiseks hooldusperes. Maria sõnul isa kuritarvitas alkoholi ja mängis automaatidel, viimasel ajal ei tundnud isa tema vastu huvi. Seega võib teha järelduse, et … on täiesti kõrvaldunud tütre kasvatamisest, tema jaoks on mugav, et tütar elaks hooldusperes ja, et tal ei oleks tütre suhtes mingeid kohustusi. Ta ei ole suuteline korraldama enda elu, rääkimata tütre elust. Toimiku materjalidest ning alaealise … vestlustest, nähtub, et … on kuritarvitanud oma vanema õigusi ja kohtles last julmalt. … eluviis ja tema suhtumine tütresse on juba tekitanud lapsele tõsise psühholoogilise trauma. Esindaja leiab, et lapse huvides on täielikult ära hoida tema suhtlemine emaga, kuna on olemas tõsine oht lapse elule ja tervisele. Lähtudes ülaltoodust leiab lapse esindaja, et Narva linna avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. …`lt ja …`ilt tuleb ära võtta vanema õigused nende alaealise tütre … suhtes. Kohtuistung Kohus määras asja läbivaatamiseks 10.10.2007.a kell 11.00 kohtuistungi. Kohtuistungil avaldaja esindaja jäi oma nõude juurde ja palus kohtul avaldus rahuldada ning ära võtta …`lt ja …`ilt vanema õigused. Asjast puudutatud isik … avaldas, et ei ole last näinud kaks aastat ja ei saa vastata küsimusele, kas ta on nõus esitatud avaldusega või mitte. .. avaldas, et isegi parima tahtmisel ei saa tütre eest hoolitseda, kuna ei saa isegi enda eest iseseisvalt hoolitseda. Lapse esindaja jäi oma arvamuse juurde, et mõlema vanematelt nende vanemate õigused ära võtta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja, asjast puudutatud isikute ja lapse esindaja seletused ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lähtudes esmajärjekorras lapse huvidest. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-99 jõudnud järeldusele, et vanemate kõrvalehoidmine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub ka laste hoolitsuseta jätmises. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-s 50 lg 1. Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib 3

(5)2-07-23625 õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. Vastavalt LaKS § 32 vajab laps viivitamata abi kui ta on sattunud tingimustesse, mis ohustavad tema tervist või arengut. Selline laps paigutatakse sotsiaaltalituse töötajate otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p-de 1-4 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on teinud eestkosteasutus. Tuvastatud on, et … ja … kuritarvitasid alkoholi, … muutus vägivaldseteks ja peksis last, vanemad ei võtnud osa lapse kasvatamisest ja hooldamisest ning nendel pole mõjuvaid põhjuseid kasvatamis- ja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks. … oma tervislikust seisundist tulenevalt leiab, et ei tule lapse kasvatamisega toime. 08.10.2007.a … ärakuulamisel tegi kohus kindlaks, et … elab hooldusperes, kus tal on „uued“ ema, isa, vend ja õde. … ei soovi, et tema lihastel vanematel oleksid vanema õigused tema suhtes. … tahab edasi elada koos oma „uue“ perekonnaga. Kuna laps elab juba kaks aastat teises peres, kus ta tunneb ennast turvaliselt ja hästi, siis kohus leiab, et seaduses sätestatud laste õiguste tagamiseks tuleb …`lt ja …`ilt vanema õigused lapse suhtes ära võtta. Sellega tagab kohus võimaluse lapsele paremale tulevikule. Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. PKS § 54 lg 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemliku hoolitsusest, korraldab tema elu eeskosteasutus. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed Kohus selgitab, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Kohus rahuldab avaldus vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse §-dele 24, 25 lg 1 p 1, 2 ja 3, PKS §dele 50 lg 1, 54, 55, 58, LaKS §-dele 8, 27 lg 1, 32, 39 ning juhindudes TsMS §-dest 436, 442, 452 lg 1, 550 lg 1 p 2, 558, 559, 661 lg 2. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4