2-07-20531/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-20531 Tsiviilasi SD hagi A(A)D(D )vastu abielu lahutamiseks ja elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja SD(isikukood XXX, elukoht XXX); hageja esindaja AK (asukoht XXX) kostja A(A)D(D)(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 06.09.
3. a Istungil osalenud isikud hageja SD hageja lepinguline esindaja AK kostja A(A)D(D) RESOLUTSIOON Lahutada SDja A(A)D(D)abielu, mis on registreeritud XXX ENSV Tallinna Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr. XXX. Välja mõista A(A)D(D) SD kasuks igakuine elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni poeg SD (sünd. XXX) ülalpidamiseks alates 29.05.2007.a kuni poja SD täisealiseks saamiseni . Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates. MENETLUSKULUDE JAOTUS menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud ja hagi nõue. SD esitas kohtule 29.05.2007.a. hagi A(A)D(D)vastu abielu lahutamiseks ja elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr. XXX. Poolte suhted halvenesid 2006.a. alguses, kuna kostja ei hooli perekonnast ja tarvitab tihti alkoholi. Pere ülalpidamisega ja heaolu eest kannab hoolt hageja töötades kahes töökohas. Poolte abielulised ja majanduslikud suhted lõppesid juulis 2006.a. Hageja leiab, et abielu taastada ei ole võimalik. Poolte abielust sündis XXX poeg SD. Pooled elavad ühises korteris. Kostja on andnud hagejale keskmiselt 1200 krooni kuus, kuid need summad on ebapiisavad lapse ülalpidamiseks.. Poolte ühine poeg on laps-invaliid, vaatamata sellele tegeleb Stanislav aktiivselt korvpalliga, tihti käib ta siseriiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel, mis too kaasa lisakulutusi lapsele. Hageja keskmine töötasu kahel töökohal kokku on 13 000 krooni kuus. Kostja töötasu kohta hagejal andmed puuduvad. Lähtudes eeltoodust palub hageja lahutada poolte abielu ning mõista kostjalt välja igakuine elatis lapse ülalpidamiseks summas 2000 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei ole esitanud tema vastu esitatud hagile kirjalikke vastuväiteid. 06.09.2007.a. toimunud istungil kostja oli nõus abielu lahutamisega ning on nõus maksma lapse ülalpidamiseks igakuist elatist summas 2000 krooni alates hagi esitamisest. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu hageja ja kostja vahel on registreeritud XXX ENSV Tallinna Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr. XXX. Poolte abielulised ja majanduslikud suhted poolte vahel on lõppenud juulis 2006.a.. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde abielu lahutada. Kostja ei vaielnud abielu lahutamisele vastu. Kuna pooled soovivad abielu lahutada, siis asub kohus seisukohale, et poolte abielu on lõppenud ja perekonda ei ole võimalik taastada. Seega kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr. 3-2-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. SD sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on SD ja A(A)D(D). Kostja on andnud hagejale keskmiselt 1200 krooni kuus, kuid need summad on ebapiisavad lapse ülalpidamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatis 2000 krooni kuus, kuna kostja annab hagejale kuus 1200 krooni, mis on ebapiisav 15 aastase kasvava ja areneva lapse ülalpidamiseks. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr 273 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3600 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2 1800 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kostja ei vaidle elatise maksmisele vastu ning on nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis poeg SD ülalpidamiseks 2000 krooni alates 29.05.2007.a. kuni poeg SD täisealiseks saamiseni s.o XXX. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 sätestatu järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Taimi Kollom Kohtunik 3