Avaldaja on seisukohal, et dokumentide kättetoimetamist postitamisega vastavalt
tuleb kasutada vaid erijuhtudel, kui teised dokumentide kättetoimetamise viisid ei ole andnud soovitud tulemust. Samuti juhib avaldaja kaebuses tähelepanu asjaolule, et kohtutäitur kasutas dokumendi kättetoimetamiseks alatult jõulude eelset ja järgset aega, mil võis eeldada inimeste igapäevaelule tavapäratut elukorraldust kodust eemal viibimisega seoses jõulupühadega. Samuti leiab avaldaja, et kohtutäituril on suhteliselt võimatu tema eluruumidesse pääseda, kuna elamu välisuks on lukus ja välisuksele pole paigaldatud fonolukku ning seega võib eeldada, et kohtutäitur postitas dokumendid esimesel võimalusel täitmata täielikult
Avaldaja taotleb kohtutäitur Elin Vilippuse 23.01.2007 a otsus tühistamist täiteasjas nr XXX, millega kohtutäitur jättis MS kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata ja tuvastada täiteasjas nr XXX MS suhtes alustatud täitemenetluse alustamise tühisus. Kohtukulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur esitas kohtule seisukoha, milles leiab, et avaldaja kaebus kohtutäituri 23.01.2007 a otsusele täiteasjas nr XXX ei kuulu rahuldamisele, sest vaidlustatav otsus on põhjendatud ning seaduslik. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei järjesta dokumentide kätteandmise viiside kohustuslikku järjekorda ning täitemenetluse seadustiku (TMS) kohaselt võib kohtutäitur ka ise dokumendi kätte toimetada ilma postiasutusi kasutamata.
lg 1 ja 2 sätestatud eeldused on täidetud, kuna avaldajale üritati dokumenti kätte toimetada 12.12.2006 kell 12.10, 19.12.2006 kell 19.05 ja 27.12.2006 kell 19.55. Nimetatud asjaolud on fikseeritud täitmisteate kättetoimetamise aktis täitetoimikus. Asjaolu, et avaldaja elamu välisuks on lukus ja puudub fonolukk, ei ole kohtutäiturist tulenev ja täitmisteate kättetoimetamise aktis on fikseeritud välisuksest mittesissesaamise momendid. Avaldaja ise möönab, et tema elukohta on raske välisuksest sisse saada. Seega on dokumendi kättetoimetamine postitamisega vastavalt
Kohtutäitur taotleb kaebuse rahuldamata jätmist ja kohtukulude avaldaja kanda jätmist. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja ei ole nõus avaldaja kaebuses toodud väidetega ja on seisukohal, et täitemenetlus on loetud algatatuks seaduslikult ja põhjendatult ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur on rakendanud seaduspäraselt dokumendi kättetoimetamise viisi, kuna täitemenetluse seadustik näeb ette, et täitemenetluses olevad dokumendid toimetatakse kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Seadustiku alusel võib kohtutäitur ka ise dokumente kätte toimetada. Sissenõudja arvates on avaldaja valesti tõlgendanud
Nimetatud paragrahvi dokumendi postitamisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti kasutatakse juhul, kui dokumenti ei ole võimalik üle anda saaja elu- või äriruumis, mis aga ei sätesta, et dokumendi edastaja peaks eelnevalt kasutama ka 2 teisi dokumendi kätteandmise viise. Kohtutäitur on täitnud kõik
tulenevad nõuded avaldajale isiklikult täitmisteadet eelnevalt vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolme päevase vahega kätte anda ja alles siis postitanud dokumendi, seega on kohtutäituri tegevus olnud seaduslik. Avaldaja väide jõulupühade ajale on põhjendamatu, sest vastavalt seadustikule võib menetlusdokumente isikule kätte toimetada igal päeval mis tahes kellaajal igas kohas, kus isik viibib. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ja puudutatud isikute seisukohtadega, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 23.01.2007 a otsusele tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja on esitanud nõude tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse 23.01.2007 a otsus täiteasjas nr XXX, millega kohtutäitur jättis MS kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata ja tuvastada täiteasjas nr XXX MS suhtes alustatud täitemenetluse alustamise tühisus. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 475 lg 1 p 15. Kooskõlas TMS § 218 võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Juhindudes
lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohtutäitur tegi 23.01.2007 a otsuse, milles leidis, et MS kaebus kohtutäituri tegevusele täiteasja nr XXX algatamise tühisuse kohta tuleb jätta rahuldamata. Otsuses selgitas kohtutäitur, et täitemenetluse algatamine on seaduslik ja põhjendatud, sest täiteteade on võlgnikule seaduse alusel kätte toimetatud rakendades
. Kooskõlas TMS § 10 lg 1 tuleb võlgnikule kätte toimetada täitmisteade ja sama paragrahvi teine lõige sätestab, et dokumentide kätteandmisel juhindutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus dokumentide kättetoimetamist reguleerivatest sätetest. Kohtutäitur võib dokumente ka ise kätte toimetada.
lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. § 326 lg 2 kohaselt on kättetoimetamine lõikes 1 nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja kättetoimetamine ei ole võimalik ka saaja esindajale või nimetatud seadustikus §-des 322 ja 323 nimetatud isikule. Märgitud eeldused dokumendi postkasti panekuks olid kohtutäituri poolt täidetud. Menetlusdokument pandi postkasti, mis kuulus avaldaja eluruumi juurde ja mis tagas saadetise säilimise. Avaldaja sai kohtutäituri poolt saadetu postkastist kätte, mida tunnistab avaldaja ise avalduses. Kohtutäituri täitmisteate kättetoimetamise aktist nähtub, et kohtutäitur on proovinud täitmisteadet võlgnikule isiklikult kätte anda 12.12.2006 a kell 12.10 ja 19.12.2006 a kell 19.05. Seega vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega. Samuti loeb kohus täidetuks
§-s 322 sätestatud nõude, sest dokumendi saajale on 3 proovitud tema eluruumis üle anda dokumenti, kuid puudus võimalus majja sisse pääseda, mida on avaldaja ise tunnistanud kohtule esitatud kaebuses. Kohtutäitur on oma 23.01.2007 a otsuses selgitanud võlgniku esindajale dokumentide kätteandmise võimatust ka võlgniku esindaja aadressil XXX (saadud Maksu- ja Tolliameti ja Rahvastuikuregistri andmebaasist), kuna võlgniku esindaja reaalselt ei ela märgitud aadressil. Dokumentide kättetoimetamise võimaluste järjekorda ei ole seadustikus kindlaks määratud ning kohtutäituril ei ole kohustust kasutada alternatiivseid dokumendi kättetoimetamise viise, kui üks viis on täidetud seadustiku alusel. Kohtutäituril puudus kohustus järgida
lg 4 ja 5 sätestatud lihtkirjana toimetatud menetlusdokumendi kättesaamise kinnituse lisamist, kuna kohtutäitur kasutas dokumendi kättetoimetamiseks
sätestatud võimalust, mitte
Avaldaja on kaebuses juhtinud tähelepanu kohtutäituri alatule dokumentide kättetoimetamisele jõulupühade ajale. Avaldaja väide on põhjendamatu. Vastavalt
võib menetlusdokumente isikule kätte toimetada igal päeval mis tahes kellaajal igas kohas, kus isik viibib. Pealegi ei ole kohtutäitur dokumenti kaebajale edastanud jõulupühade aja. 12. ja 19.detsember ei ole seostatav jõulupühadega. Kooskõlas
172 lg 1 tuleb menetluskulud, ka puudutatud isikute menetluskulud, jätta avaldaja kanda.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.