Obsah (4)
§ 89§ 102§ 92§ 150KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Viive Ligi, liikmed Ivo Pilving ja Lilianne Aasma 16. märts 2007, Tallinn Haldusasja
§ 89
) ning maksuhaldur pidi maksuotsuses maksusumma koostamisel lähtuma kehtivatest, maksukohustuslase poolt esitatud deklaratsioonidest. Seega ei saa kaebaja poolt käibemaksu ja sisendkäibemaksu kohta täiendavate tõendite esitamisega kohtumenetluse faasis tagantjärgi muuta kaebuse esitaja poolt käibedeklaratsioonides esitatud käibemaksu ja sisendkäibemaksu andmeid ega tuvastada sel alusel maksuotsuse õigusvastasust. Maksuhaldur on õigustatult võtnud Tallinna pubi Poseidon käibe arvestamise aluseks perioodil veebruar – aprill 2004 kassaprogrammi „Buum“ andmed ning perioodidel detsember 2003 – jaanuar 2004 ning mai 2004 raamatupidaja Ene M poolt esitatud käibeandmed, kuivõrd kaebuse esitaja maksuhaldurile äriühingu käibe kohta teistsuguseid dokumente esitanud ei ole. Samuti ei ole esitatud töötajatele tehtud väljamakseid kajastavaid dokumente. Maksuhaldur võttis maksumenetluse käigus seletused AS Boschwechter endistelt ja praegustelt töötajatelt T. V, P. P, L-L. S, S. K, S. L, Õ. M, S. A, A. M, E. L, M. M, K. P ja KL. S ning asus seisukohale, et nimetatud isikutele on AS Boschwechter poolt tehtud väljamakseid summades, millelt ei ole arvestatud ega kinnipeetud tulumaksu. Maksustamise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas AS Boschwechter juhatuse liikme ning töötajate vahel oli kokkulepe kassast raha töötasuna väljamaksmise osas või mitte. T.V töötasu kindlakstegemisel ei saa tugineda töövaidluskomisjoni 08.12.2004 otsusele, sest maksustamisel omab tähtsust töötajale tegelikult väljamakstud summa. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitajal polnud maksuhaldurile esitada palkade väljamaksmist tõendavaid dokumente, võis maksuhaldur AS Boschwechter poolt deklaratsioonides esitatut korrigeerida lähtuvalt töötajate suulistest selgitustest ning maksuhaldurile esitatud andmetest. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 35 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maa- või linnakohtuniku luba. MTA Põhja maksukeskuse 02.07.2004 läbiotsimise määrusel nr 126/351-2 ning 17.11.2004 läbiotsimise määrusel nr 12-6/351-12 on kohtunike resolutsioonid läbiotsimiseks. Tallinna Linnakohus ei ole tuvastanud väärteomenetluse raames teostatud läbiotsimise õigusvastasust, seega oli läbiotsimine kooskõlas põhiseaduse §-s 33 sätestatuga ning maksuhaldur võis maksumenetluses tugineda läbiotsimise käigus saadud teabele ja tõenditele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. AS Boschwechter palus apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.10.2006 otsus. Apellant leiab, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ning oluliselt rikkunud menetlusnormi. Revisjon on ühe või mitme maksu üldkontroll määratletud maksustamisperioodil. Kõnealune revisjon ning maksu määramine on toimunud vaid ühe apellandi majandusüksuse müügikäibe osas. Revisjoni ei ole võimalik läbi viia äriühingu ühe majandusüksuse osas, sest äriühingu kõikide majandusüksuste käibed kuuluvad deklareerimisele ühiselt. Kuna ei ole kontrollitud kõiki asjaolusid, on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet. Sellise menetluse tulemusena antav haldusakt ei saa olla õiguspärane ning maksuotsus tuleb tühistada. Kohus leidis, et kuigi maksuotsuse sõnastus on veidi ebaõnnestunud, oli eesmärgiks selgitada, et maksuotsus baseerub revisjoni osaaktile ning tugineb suures osas vaid ühest AS 3
(9)3-06-219 Boschwechter majandusüksusest kogutud tõenditele. Apellant leiab, et maksuotsusest sellist järeldust ei tulene. Revisjoni osaaktis on märgitud, et maksuhaldur kogus revisjoni käigus andmeid, mis võimaldavad osalise revisjoni läbiviimist ning selles osas revisjoni lõpetamist ning ülejäänud osas viib MTA Põhja maksukeskus revisjoni läbi pärast nõutud dokumentide esitamist. Revisjoni osaaktist tuleneb, et tegemist on osalise kontrolliga, mis pole lõplik. Apellant on seisukohal, et revisjoni käigus ei ole võimalik teha vahepealset maksuotsust. Kui maksuotsus jõustub, siis ei ole võimalik määratud maksusummat hiljem muuta. Sisendkäibemaksu tõendavaid dokumente hiljem arvestades saab määratud maksusummat muuta vaid
§ 102lg 3 sätestatud korras.
Apellandi poolt MTA-le vaidemenetluses esitatud sisendkäibemaksu mahaarvamist tõendavate dokumentide mittearvestamisega ja kohtu poolt nende vastuvõtmisest keeldumisega on oluliselt rikutud apellandi õigusi. Apellant esitas vaidementluses ja kohtumenetluses ostukäivet puudutavaid tõendeid, kuid kohus jättis need ebaõigesti asja juurde võtmata. Seega ei ole välja selgitatud kõiki maksustamise jaoks tähtsust omavaid asjaolusid. Selline oluline menetlusnormi rikkumine, mis mõjutas asjas otsuse tegemist, on piisavaks aluseks kohtuotsuse tühistamisele. Apellant ei nõustu kohtu
§ 92
lg-st 4 tuleneva järeldusega, et kuna kaebaja ei taotlenud maksumenetluse esemeks olevate käibedeklaratsioonide muutmist, pidi maksuhaldur maksuotsuses maksusumma määramisel lähtuma maksukohustuslase poolt juba esitatud deklaratsioonidest. AS Boschwechter taotles maksuhaldurilt dokumentide esitamise tähtaja pikendamist, kuid taotlust ei rahuldatud. Alusetu on kohtu väide, et kaebaja ei ole teinud konkreetset viidet andmetele, mida vastustaja arvesse ei võtnud, vaid on järeldanud seda pelgalt revisjoni osaakti ja maksuotsuse sõnastusest. Kaebaja on esitanud tõendid, mis kinnitavad sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Vastustaja ei ole nendega arvestanud. Kuna maksumenetluses ei olnud kõik olulised asjaolud välja selgitatud, oli võimalik neid tulenevalt
§ 150
lg 1 välja selgitada ka kohtumenetluse käigus.
§ 150
lg 2 kohaselt võib § 101 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada maksukohustuse vähendamiseks üksnes siis, kui maksuotsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise taotlus on esitatud maksuotsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, või kui möödunud tähtaeg on ennistatud.
§ 150
lg 1 kohaselt on AS Boschwechter maksuotsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja jooksul tõendanud, et maks on määratud valesti. Vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitatud uute tõendite mittearvestamisega on rikutud uurimispõhimõtet ning kuna tõendid kinnitavad maksu määramise ebaõigsust, kuulub maksuotsus tühistamisele. Käibemaksusumma arvutamisel ei ole lähtutud kuni 30.04.2004 kehtinud käibemaksuseaduse (KMS) § 20 lg-st 1 ja 01.05.2004 jõustunud KMS § 29 lg-st 1. Käibemaks on määratud realiseerimiskäibelt, mis ei tulene seadusest. Arvestamata on sisendkäibemaks. Paljasõnaline ja oletuslik on väide 2003 juuni – november käibe suuruse osas: füüsilistele isikutele väljamaksete tegemiseks pidi olema tulu, mis oli raamatupidamises arvesse võtmata. Isegi juhul, kui füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed oleksid leidnud tõendamist, ei ole alust väiteks, et väljamakseid on tehtud varjatud käibe arvelt. Läbiotsimine kaebaja tegevuskohas oli ebaseaduslik ning seetõttu on õigusvastane saadud teabe ja tõendite kasutamine maksumenetluses. Apellant jääb oma halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ning märgib veel, et T.V poolt arvutiprogrammi „Buum” kantud andmed ei vasta tegelikkusele. Ebaõige on kohtu järeldus, et kuna läbiotsimisele loa andnud kohtunikud ja Tallinna Linnakohus ei ole tuvastanud väärteomenetluse raames teostatud läbiotsimise õigusvastasust, siis tuleb järeldada, et läbiotsimine ei olnud vastuolus põhiseaduse §-s 33 sätestatuga ning maksuhaldur sai maksumenetluses tugineda läbiotsimise käigus saadud teabele ja tõenditele. Tallinna Linnakohus ei ole sisuliselt otsustanud läbiotsimise seaduslikkuse küsimust, vaid tõdes, et läbiotsimine oli läbinud kohtuliku kontrolli. 4
(9)3-06-219 Ebaõige on kohtu seisukoht, et T.V töötasu kindlaksmääramisel ei saa tugineda töövaidluskomisjoni 08.12.2004 otsusele. Väljamineku orderid ei tõenda AS Boschwechter poolt väljamakse tegemist ega T.V poolt raha saamist. K. P ja K-L. S andsid maksuhaldurile seletused, et nad võtsid ise palga kassast ja kirjutasid alla kassa väljamineku orderitele. Kassast omavolilist raha võtmist ei saa lugeda palga saamiseks, see ei ole kooskõlas palga mõistega. Samuti ei saa omavoliliselt võetud raha käsitleda muu väljamaksena, millelt kuuluksid tasumisele maksud. 6. MTA Põhja maksu- ja tollikeskus vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja on seisukohal, et revisjon oli õiguspärane. Vaatamata korduvatele nõudmistele (revisjonikorraldus, Põhja maksukeskuse 13.08.2004 korraldus nr 12-2.1/9434, Põhja maksukeskuse 22.02.2005 sunniraha hoiatus nr 12-2.1/5431) AS Boschwechter revisjoni läbiviimiseks vajalikke dokumente maksuhaldurile ei esitanud. MTA Põhja maksu- ja tollikeskus tõepoolest ei rahuldanud apellandi 01.03.2005 taotlust dokumentide esitamise tähtaja edasilükkamiseks 4 kuu võrra, s.o 2005 juunikuuni, samas koostati maksuotsus AS-le Boschwechter 2005 septembris ning kuni selle ajani ei esitanud äriühing maksuhaldurile nõutud dokumente. Seega võrdles maksuhaldur deklareeritud käivet AS Boschwechter tegevuskohast läbiotsimisel saadud andmetega. Selgus, et ainuüksi Tallinna pubi Poseidon käive oli kontrollitaval perioodil suurem, kui deklareeritud andmed ning puudus igasugune mõistlik põhjendus jätta selles osas käibemaks juurde määramata. Apellant heitis ette, et kontrollitud on üksnes ühte AS Boschwechter majandusüksust. Kuid AS Boschwechter on ise oma tegevusega takistanud deklareeritud andmete õigsuse täieulatuslikku kontrolli. Maksuhaldur on püüdnud algusest peale viia läbi täiemahulist revisjoni. Asjaolu, et maksukohustuslane ei täida kaasaaitamiskohustust ja takistab seeläbi maksuhalduri tegevust, ei saa olla aluseks revisjoni lõpetamata jätmiseks ja maksukohustusest vabanemiseks. Nii revisjoniaktis kui ka maksuotsuses on selgelt märgitud, et tegemist ei ole kogu kontrolliobjekti hõlmavate dokumentidega, vaid revisjoni osaaktiga ja selle pinnalt tehtud maksuotsusega. Ühestki seadusesättest ega juriidilisest printsiibist ei tulene takistusi ühe revisjoni raames mitme revisjoniakti ja ka mitme maksuotsuse tegemiseks, kui need ei ole sama maksuobjekti kohta. Maksukorralduse seaduse § 82 kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonist, maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. AS Boschwechter ei esitanud maksuhaldurile revisjoni käigus raamatupidamisarvestust ega muid enda poolt peetud arvestusi. Maksuhaldur ei seadnud sellele vaatamata kahtluse alla deklareeritud sisendkäibemaksu suurust, s.t lähtus selles osas maksukohustuslase esitatud deklaratsioonidest. Puudus alus ja kohustus kontrollida, kas AS Boschwchter sisendkäibemaks võis olla deklareeritust suurem. Kuna kohtumenetluses AS Boschwechter poolt esitatud dokumendid ei saanud avaldada mõju vaidlustatud haldusakti kehtivusele, siis jättis kohus need põhjendatult asja materjalide juurde võtmata. Apellatsioonkaebuses toodud seisukoht, et tõendamata on maksuhalduri väide, mille kohaselt füüsilistele isikutele väljamaksete tegemiseks pidi olema tulu, mis oli raamatupidamises arvesse võtmata, on apellatsiooniastmes esmakordselt välja toodud põhjendus ning tuleb seega jätta tähelepanuta. AS Boschwechter on nii 22.06.2005 eriarvamuses, 27.10.2005 vaides kui ka kohtule esitatud kaebuses kinnitanud, et maksustamisperioodide detsember 2003 kuni mai 2004 kohta maksuhaldurile esitatud deklaratsioonides on kajastamata AS Boschwechter Tallinna pubi 5
(9)3-06-219 Poseidon käive. Seega puudub vaidlus selles, et AS Boschwechter on käivet varjanud, küsimus on üksnes tegeliku käibe suuruse tuvastamise metoodikas. Töötajatele tehtud väljamaksete ja läbiotsimise seaduslikkuse osas jääb vastustaja varem halduskohtule esitatud seisukoha juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Apellatsioonkaebuse väidetele vastuseks selgitab ringkonnakohus järgmist.
- Käibemaksu osas on kaebaja esitanud järgmised vastuväited. Maksumenetluses tehti kindlaks üksnes kaebaja ühe majandusüksuse Sadama pubi Poseidon realiseerimiskäive ning jäeti arvesse võtmata kaebaja poolt vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitatud sisendkäibemaksu mahaarvamist õigustavad tõendid. Kaebajal puudub seadusest tulenev võimalus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peale maksuotsuse osas vaidluse lõppemist tulenevalt
§ 102lg 3.
Seepärast on selline uurimisprintsiibi rikkumine maksumenetluses aluseks maksuotsuse tühistamiseks ning kohtumenetluse normide rikkumine aluseks kohtuotsuse tühistamiseks. Realiseerimiskäive tehti kindlaks arvutiprogrammist Buum saadud andmete põhjal. Kuna läbiotsimine, mille käigus andmed saadi, oli vastuolus põhiseaduse §ga 33, on tegemist lubamatu tõendiga. T.V poolt esitatud andmed realiseerimiskäibe kohta ei ole usaldusväärsed. Realiseerimiskäibe arvutuse aluseks perioodil juuni – november 2003 võetud töötajatele tehtud deklareerimata väljamaksed ei näita tegelikku käivet, sest tõendatud pole töötajatele väljamaksete tegemine varjatud käibe arvelt. Ringkonnakohus käsitleb neid väiteid ülaltoodud järjekorras.
- Kaebaja väide, et maksuhaldur on otsusega määranud kindlaks üksnes ühe majandusüksuse käibemaksukohustuse, ei vasta tõele. Maksuotsuse lisa 2, millest nähtub kaebaja käibedeklaratsioonide ridade muutmine revideeritava perioodi osas, annab aluse seisukohaks, et maksuhaldur on maksu määramisel arvesse võtnud kogu äriühingu käibe. Revisjoni tulemusena võibki selguda käibe varjamine mõne majandusüksuse või esialgselt määratud revisjoniperioodist lühema ajavahemiku osas. Maksuhaldur on liitnud kokku äriühingu deklareeritud käibe ja tuvastatud varjatud käibe ning arvanud sellest maha kaebaja poolt deklareeritud sisendkäibemaksu. Eeltoodu on kooskõlas nii varem kehtinud KMS § 20 lg-ga 1 kui ka alates 1.maist 2004 kehtiva KMS § 29 lg-ga
- Õige on kaebaja seisukoht, et peale maksuotsuse osas vaidluse lõppemist ei ole tal seaduslikku alust taotleda uute sisendkäibemaksu mahaarvamist puudutavate tõendite esitamisega käesoleva maksuotsuse muutmist. Kaebaja leiab, et seetõttu oleks maksuhaldur vaidemenetluses ja kohus kohtumenetluses esitatud vastavad tõendid pidanud arvesse võtma ja nende arvestamata jätmine toob kaasa maksuotsuse ja ka kohtuotsuse tühistamise. Maksuotsuse tühistamise võib kaasa tuua uurimisprintsiibi järgimata jätmine maksuhalduri poolt, kui ta ei ole teinud kindlaks kõiki maksustamisega seotud asjaolusid ja see on kaasa toonud maksu määramise suuremas summas, kui vastavalt seadusele õige oleks. Seega peab kaebaja maksuotsuse tühistamiseks eeltoodud põhjendusega tõendama maksuhalduri poolt uurimisprintsiibi rikkumise – käesoleval juhul asjaolu, et maksuhalduril oli võimalik maksusumma vähendamist tingivad asjaolud välja selgitada. Kaebaja seda käesolevas asjas tõendanud ei ole. Revisjoni käigus on kaebajale korduvalt tehtud korraldusi sisendkäibemaksu arvestamise aluseks olevate dokumentide esitamiseks (vt 6
(9)3-06-219 korraldused 02.07.2004 ja 13.08.2004, sunniraha tasumise korraldus 07.10.2004, sunniraha määramise otsus 12.11.2004, sunniraha hoiatus 22.02.2005, otsus korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks 10.03.2005 (I köite leheküljed 197 – 219)). Sellega täitis maksuhaldur piisaval määral uurimispõhimõttest tulenevad kohustused. Kaasaaitamiskohustusest tulenevalt oleks kaebaja pidanud nõutud dokumendid esitama, kui tal ei olnud selleks seaduslikku takistust. Vastuseks 22.02.2005 sunniraha hoiatusele (I köite lk 217) on kaebaja vastanud, et palub dokumentide esitamiseks täiendavat tähtaega neli kuud, sest dokumendid on vajalikud 2003. majandusaasta aruande koostamiseks. 10.03.2005 korraldusega maksuhaldur nimetatud taotlust ei rahuldanud, paludes kaebajal esitada dokumendid hiljemalt 16.märtsiks 2005 maksuhaldurile koopiate tegemiseks, pärast mida saab ta jätkata majandusaasta aruande koostamist. Kaebaja dokumente ei esitanud. Väite, et dokumente ei ole võimalik esitada seoses pubi Poseidon tegevjuhi T.V tegevusega, kes on dokumendid kõrvaldanud, esitas kaebaja esmakordselt vaides. T.V on seletustes maksuhaldurile (I köite lk 146) selgitanud, et kõik dokumendid korjas kord nädalas kokku raamatupidaja Ene M, kes andis need üle omanik P. R Võrru raamatupidajale viimiseks; tõenäoliselt on dokumendid P. R autos, kui neid Poseidonis ei ole. T.V seletust dokumentide kohta kinnitab E.M (I köite lk 117). Arvestades kaebaja poolt antud seletuste vastuolulisust dokumentide olemasolu ja asukoha kohta, samuti T.V ja E.M seletusi, on tõenäoline, et kaebaja jättis tahtlikult sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust tõendavad dokumendid maksumenetluses esitamata, lootes sellega takistada maksumenetluse läbiviimist (sisendkäibemaksu tõendid annavad vihjeid ka tegeliku realiseerimiskäibe kohta) ning eeliseid võimaliku maksuotsuse vaidlustamisel. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on kohane tõend üksnes kuni 1.maini 2004 kehtinud KMS § 28 lg 1 nõuetele vastav arve originaaleksemplar (KMS § 22 lg 1). Üksnes kaebaja saab olla teadlik äriühingutest, kellelt ta kaupa on soetanud ning esitada vastavad tõendid maksuhaldurile. Tulenevalt
§ 92
lg 4 ei ole maksuhaldur maksusumma määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta. Lisaks sätestab
§ 102
lg 1 p 2, et maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Eelnevast saab teha järgmised järeldused. Maksukohustuslane peab esitama maksukohustust vähendavad tõendid maksumenetluse ajal enne maksuotsuse koostamist. Maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest. Esitamata jätmise tahtlust või hooletust tõendab eelkõige maksuhalduri poolt esitatud põhjendatud teabenõude täitmata jätmine. Sisendkäibemaksu mahaarvamist võimaldavate dokumentide esitamata jätmise korral maksumenetluses on maksuhaldur õigustatud maksu määramisel lähtuma üksnes kaebaja poolt deklareeritud andmetest. Kaebaja ei esitanud tõendeid maksumenetluses vaatamata korduvatele nõuetele tahtlikult. Tõendamist ei leidnud ka väited objektiivsetest takistustest dokumentide esitamisel. Seega ei pidanud maksuhaldur vaidemenetluses esitatud dokumentidega arvestama ning kohus ei pidanud neid samuti toimikusse lisama, sest esitatud tõendid ei saanud kaasa tuua maksuotsuse tühistamist. Seetõttu polnud tegemist asjakohaste tõenditega. Menetlusnormi rikkumisena võib käsitleda üksnes kohtu alusetut tõendi vastu võtmisest keeldumist (TsMS § 238 lg 1). 7
(9)3-06-219
- Kaebaja on seadnud kahtluse alla maksuhalduri poolt kindlaks tehtud varjatud käibe tõendatuse. Kaebaja võtab õigeks, et Sadama pubi Poseidon käive oli deklareerimata, kuid leiab, et maksuhaldur on käibe suuruse kindlaks tegemisel tuginenud lubamatule tõendile ning T.V selgitused pole usaldusväärsed. Maksuotsuse kohaselt tehti varjatud käive perioodil jaanuar kuni aprill 2004 kindlaks arvutiprogrammist Buum saadud andmete põhjal. Maksuhalduril olid kasutada ka raamatupidaja E.M palkade arvutamiseks saadud käibeandmed, kuid kuna arvutiprogrammist leitud andmed olid maksumaksjale soodsamad, tugines maksuhaldur maksu määramisel soodsamatele andmetele. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hakata käesolevas asjas hindama läbiotsimise kooskõla põhiseaduse §-ga 33, kuna tegemist on keerulise probleemiga ning probleemi lahendus ei ole asja läbivaatamise seisukohalt oluline. Maksuhalduri kasutuses olid dubleerivad tõendid, mille lubatavust ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud. Maksuhaldur on E.M saadud andmetele viidanud ka maksuotsuses tabelis leheküljel
- E.M esitas temal olevad andmed maksuhaldurile 12.juulil 2004, seega enne seda, kui maksuhaldur sai kätte läbiotsimise tulemusel kaebajalt äravõetud arvutist tuvastatud käibeandmed (ekspertiisiakt veebruarist 2005, II köide lk 102). Kuna teave ja tõendid varjatud käibest olid suuremas mahus kui arvutiprogrammist tulenes maksuhalduril olemas enne arvutiprogrammi andmete saamist, ei saanud viimatinimetatud andmed kuidagi mõjutada maksumenetluse käiku. Seega isegi juhul, kui pidada kaebaja väidet arvutiprogrammi Buum andmete kasutamise lubamatusest õigeks, ei muudaks selle tõendi välistamine käesoleva maksuotsuse õiguspärasuse osas midagi. Maksuotsuses toodud ulatuses on kaebaja varjatud käive tõendatud E.M saadud andmetega. T.V selgitused varjatud käibe suuruse kohta on kooskõlas E.M saadud andmetega, samuti teiste äriühingu töötajate poolt Sadama pubi Poseidon käibele antud hinnanguga – 400 000 – 600 000 krooni. Kuna töötajate kinnitusel maksti neile palka ka protsendina käibest, on ilmne, et nad tundsid huvi vastava kuu käibe suuruse vastu ja võisid tulenevalt pubi tegevuse iseärasusest (realisatsioonist laekus raha reeglina kassasse) ka tegelikku käivet teada. E.M on 3.juulil 2004 seletuses (I köite lk 117) kirjeldanud, milliste ja kellelt saadud andmete põhjal ta arvutas kaebaja töötajatele palkasid. Osaliselt on andmeid (mai 2004 osas) andnud ka M. P ning päevakäibe arvutamiseks toodi E.M reeglina kassalindid, mõned korrad kasutas ta ka Buumi andmeid (I köite lk 182). Seepärast ei näe ringkonnakohus sarnaselt halduskohtuga põhjust kahelda käibe suuruse kohta maksuhalduri poolt kogutud tõendite usaldusväärsuses. Märkida võib veel seda, et olukorras, kus kaebaja on tõdenud käibe varjamist ja ei ole esitanud ise andmeid tegeliku käibe kindlaks tegemiseks, on maksuotsuse andmete ümberlükkamiseks vaja kaebajal esitada veenvamaid tõendeid, kui ainult ebamäärased kahtlused ühe tõendiallika usaldusväärsuse osas.
- Apellatsioonimenetluses esitas kaebaja lisaks veel seisukoha, et perioodi juuni-november 2003 käive on alusetult kindlaks tehtud töötajatele makstud väljamaksete põhjal. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et selles osas on tegemist uue nõudega, mida apellatsioonimenetluses ei saa esitada. Tegemist on uue väitega juba esitatud nõuete piires ning sellise väite esitamine on lubatav ka apellatsioonimenetluses. Kaebaja väide, et töötajatele võidi maksta palka deklareeritud käibe arvelt, ei ole usutav. Kaebaja ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud ning kuivõrd käibe varjamine ka nimetatud perioodil on samal ajal pubis töötanud isikute selgituste kohaselt ilmne, pole alust kahelda, et pubis töötanud isikud pidid vähemalt oma palga välja teenima. Maksuotsuses käibemaksu arvutamise aluseks võetud käibesummad on kordi väiksemad, kui hinnanguliselt pakkusid samal ajal kaebaja juures töötanud isikud. 8
(9)3-06-219
- Kinnipidamisele kuuluva tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete osas leiab kaebaja, et T.V puhul ei ole alust pidada tema töötasu suuremaks kui tehti kindlaks töövaidluskomisjoni poolt ning kahe töötaja – K. P ja K-L. S – poolt kassast omavoliliselt raha võtmist ei saa lugeda tööandja poolt tehtud väljamakseks, millelt tuleb tasuda maksud.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et T.V puhul ei ole oluline töövaidluskomisjoni poolt kindlaks tehtud täiendavale hüvitamisele kuuluv summa vaid tegelikult talle tehtud väljamaksed. Nimetatud väljamaksete tõenduseks on ka kassa väljamineku orderid, millele töötajad andsid allkirja ja mis jäeti kassasse. Maksumenetluses selgitusi andnud E. L (I köide lk 137) ja I.B (I köite lk 145) kinnitasid, et palka maksti kassast summas, mida P. R oli lubanud välja maksta ning palga saamise kohta anti kassa väljamineku orderile allkiri. E.M on toimikulehel 182 olevas seletuses kinnitanud, et juhised palga arvestamiseks sai ta P. R. T.V on toimiku leheküljel 172 antud seletuses märkinud, et kassa väljamineku orderid anti E.M. Kuna E. M seletas, et andis kõik dokumendid edasi P. R, jõudis info tegelikult saadud palga kohta äriühingu juhtkonnani. Seega oli taoline palga maksmine pubis tavaks ning äriühingu juhtkonna poolt korraldatud ja selliselt kassast saadud summasid võib lugeda äriühingu poolt tehtud väljamakseteks.
- Õige on kaebaja seisukoht, et töötajate poolt omavoliliselt ja juhtkonna teadmata kassast võetud rahasummasid ei saa pidada äriühingu poolt tehtud väljamakseteks. Käesoleval juhul maksuhalduri poolt kindlaks tehtud väljamakseid ei saa aga lugeda töötajate poolt omavoliliselt omastatud rahaks. K. P ja K-L. S töötasid pubis ettekandjatena ning oma seletuste kohaselt (I köite lk 170 ja 153) võtsid nad ise kassast P. R kokku lepitud palga välja. Seetõttu on ka nende töötajate poolt tegemist juba eelmises lõigus kirjeldatud palga maksmise süsteemi kasutamisega, mis oli äriühingu juhtkonna poolt aktsepteeritud.
- Eeltoodust tulenevalt ei ole alust muuta halduskohtu poolt võetud seisukohta maksuotsuse õiguspärasuse osas ning apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 9
(9)