← Eesti

3-06-155/27

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-155 Haldusasi Menetlusosalised V.Ž. kaebus Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks vaatama läbi V.Ž. poolt 7.10.1999 esitatud avaldus eluruumi erastamiseks aadressil XXXXXXXX, Tallinn Kaebuse esitaja – V.Ž., esindaja Jüri Asari. Vastustaja – Tallinna Linnavalitsus, esindaja – vandeadvokaat Viktor Kaasik. Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung Resolutsioon
  3. Rahuldada kaebus ja kohustada Tallinna Linnavalitsust 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest läbi vaatama V.Ž. avaldus eluruumi erastamiseks aadressiga Tallinn, XXXXXXXX
  4. Jätta kohtukulud kaebaja kasuks HKMS § 93 lg 1 alusel välja mõistmata.
  5. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus kaebajale ja vastustajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
  6. oktoobril 2007.a. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. 23.01.2007 saabus Tallinna Halduskohtule V.Ž. kaebus Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks võtma vastu erastamisotsus, millega erastataks V.Ž.le eluruum aadressil xxxxxxxx või alternatiivse nõudena Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks vaatama läbi V.Ž. poolt 7.10.1999 esitatud avaldus eluruumi erastamiseks aadressil xxxxxxxxxx Tallinn ühe kuu jooksul pärast käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumist
  8. Kohus võttis asja menetlusse 7.04.2006 (tl. 33) ja 27.02.2007 määrusega määras kohus vaadata asi läbi kohtuistungil (tl. 86-87), mis toimus 9.04.
  9. Kohus võimaldas oma 9.04.2007 kohtumäärusega (tl. 99-100) menetlusosalistel pidada kohtuväliseid läbirääkimisi ja andis osalistele kompromissleppe sõlmimiseks aega kuni 7.06.2007 ning määras läbirääkimiste nurjumise korral kohtuistungi ajaks 8.06.
  10. Kohus oma 8.06.2007 protokollilise määrusega andis menetlusosalistele veelkord aega kohtuväliste läbirääkimiste pidamiseks kuni 22.08.2007 ja määras kompromissleppe mittesaavutamise korral uueks kohtuistungi ajaks 22.08.
  11. Kaebaja täpsustas oma nõuet 08.06.2007 kohtuistungil (t.l. 148) ja lõplikuks nõudeks on kohustada vastustajat läbi vaatama ja otsustama Tallinnas xxxxxxxxx asuva eluruumi V.Ž.le erastamise küsimus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  12. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Tallinna Linnavalitsuse tegevus erastamismenetlusega venitamisel õigusvastane alljärgnevatel põhjustel:
  13. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt ostis ta eluruumi aadressil xxxxxxxx kasutamise õiguse 11.07.1994 sõlmitud lepingu alusel. Kaebaja selgitab, et Tallinna Linnavalitsuse 10.11.1994 korraldusega nr 2625-k anti maja aadressil xxxxxxx
  14. aastaks hooldusrendile AS-le Spectra Corporation. Kaebaja selgituste kohaselt sõlmis Tallinna Kesklinna Valitsus 12.12.1994 AS-ga Altenberghe Reval Eesti 60 aastaks rendilepingu ülalnimetatud maja suhtes kohustusega üle võtta kõik rendileandja ja üürileandja kohustused ning renoveerida maja. Kaebaja selgitab, et 10.12.1997 teatas Tallinna Kesklinna Valitsuse vanema asetäitja Tõnu Heidov kaebaja esindajale, et alustatakse rendilepingu lõpetamist AS-a Altenberghe Reval Eesti, kuna viimane ei ole täitnud rendilepingust tulenevaid kohustusi.
  15. Kaebaja selgituste kohaselt muudeti Tallinna Linnavolikogu 9.09.1999 otsusega nr 12 20.10.1994 otsuse nr 118 lisa ning hooned aadressil xxxxxxxxx arvati välja erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirjast. Kaebaja selgitab, et 27.04.1999 vormistas ta Boris Zilberbergi nimele volikirja, millega volitati nimetatud isikut ajama kaebaja asju, mis on seotud korteriga xxxxxxxxxx ning erastama selle volitaja nimele. Antud volikiri kehtib kaebaja kinnitusel 10 aastat.
  16. Kaebaja selgituste kohaselt koostas Tallinna Kesklinna Valitsus peale eluruumi erastamise taotluse esitamist 7.10.1999 eluruumi hindamise akti, mis oli kinnitatud Jüri Lumbi poolt 7.03.2000 ning korteri väärtuseks oli 12 780 krooni. Kaebaja selgitab, et talle väljastati dokumendid erastatava eluruumi eest tasumiseks, misjärel 26.04.2000 kaebaja tasus 3200 EVP krooni Tallinna Kesklinna Valitsusele Ühispangast ja 26.04.2000 ostis kaebaja 9570 EVP krooni Ühispangast ning palus kanda need Tallinna Kesklinna Valitsuse arvele ja 27.04.2000 maksis 100 krooni Maksuametile.
  17. Kaebaja on seisukohal, et tema üürikorter on nn. hooldusremondi tulemusena muutunud elamiskõlbmatuks, s.t. vastavalt AS Vanalinna Kinnisvarahooldus 13.09.2000 koostatud ülevaatus-avariiaktile puuduvad korteris uksed, põrandad, laed, vaheseinad on lammutatud, puudub tualettruum, elektrijuhtmestik, vesi ja küte. Kaebaja väitel oli vaidlusalune korter sinna elama asudes elamiskõlblik, kuid hooldusremondi alustades
  18. aastal tuli kaebajal korter vabastada ja praegusel hetkel ei ole võimalik xxxxxxxxxx elada. Kaebaja selgituste kohaselt on ta korduvalt kirjalikult pöördunud Tallinna Kesklinna Valitsuse ja Tallinna Linnavalitsuse poole nõudega viia lõpuni erastamise toimingud, kuid kuni käesoleva ajani ei ole kaebajale korterit erastatud.
  19. Kaebaja selgitab, et Tallinna Kesklinna Valitsuse vanema asetäitja Jüri Lump kirjutas 14.05.2001 kaebaja esindajale Boris Zilberbergile, et eluruumi xxxxxxxxx, erastamine on veninud seoses sellega, et nimetatud elamualune maa on kinnistatud 01.03.1996 (kinnistu 758) ning käesoleval ajal on Tallinna Elamumajandusametil ettevalmistamisel linnavalitsuse määruse eelnõu eluruumide ja mitteeluruumide erastamine korteriomandi esemena, mille jõustumisel lubati viia lõpuni eluruumi tn 2 xxxxxxx erastamine. Kaebaja selgitab, et Tallinna Kesklinna Valitsuse vanema asetäitja Jüri Lumpi 23.11.
  20. vastuses kaebaja esindajale Boris Zilberbergile selgitatakse, et xxxxxxxxxx osas on Tallinna Kesklinna Valitsus ja OÜ Konga Invest vahel sõlmitud hoone taastamisleping ning erastamise avaldust on võimalik menetleda pärast taastamislepinguga seotud probleemide lahendamist. Kaebaja selgitab, et Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea Vladimir Maslov vastas 26.01.2005 kaebaja esindajale Boris Zilberbergile, et xxxxxxxxxxx elamualune maa on munitsipaliseeritud 3.01.1996 ja Tallinna Kesklinna Valitsus linnavara valitsejana on alustanud elamus korteriomandite seadmise menetlust ning selle protsessi lõppemisel on võimalik korteri nr x erastamine. Kaebaja selgituste kohaselt vastas 26.04.2005 Tallinna Kesklinna Valitsuse vanema asetäitja kaebaja esindajale Boris Zilberbergile, et on alustatud ettevalmistusega jagamaks munitsipaalomandis oleva kinnistu xxxxxxx Tallinna linnale kuuluvateks korteriomanditeks ning lubas peale kinnistu korteriomanditeks jagamist korraldada korteriomandi, mille reaalosaks on korter nr x, erastamist. Kaebaja selgitab, et 24.10.2005 vastas Tallinna Kesklinna Valitsuse vanema asetäitja. Jüri Lump kaebaja esindajale Boris Zilberbergile, et xxxxxx osas on sõlmitud hoone taastamisleping OÜ-ga Konga Invest ning seoses linnavalitsuse vahetusega vaadatakse uuesti üle komplitseeritud tausta omavad lepingud.
  21. Kaebaja on seisukohal, et nii Tallinna Linnavalitsus, kui ka Tallinna Kesklinna Valitsus on aktsepteerinud tema õigust erastada korter nr xxxxxxxxx ning antud asjaolu kinnitab fakt, et tema erastamise avaldust on aktsepteeritud ja erastamise avalduse alusel võeti raha vastu. Kaebaja leiab, et tema ja Tallinna Linnavalitsuse ning Tallinna Kesklinna Valitsuse vahelisest kirjavahetusest ilmneb, et Tallinna Kesklinna Valitsus on valmis korteri kaebaja nimele erastama. Kaebaja arvates korteri erastamist väidetavalt takistavad asjaolud - maja korteriomanditeks jagamine, maja taastamise lepinguga seonduvate probleemide lahendamine, korteriomandi seadmise protsessi lõpetamine ja linnavalitsuse koosseisu muutumine - on välja mõeldud ja tegelikult ei saa takistada erastamise protsessi. Kaebaja on seisukohal, et korteri erastamisel 1999 oleks kaebajal olnud võimalus see endal remontida ja kasutada elamiseks või anda kasutusse kolmandatele isikutele. Kaebaja arvates ei ole ükski erastamise kohustatud subjekti põhjendus erastamise ajutise võimatuse kohta põhjendatud ja ei tulene seadusest.
  22. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 8.11.2002 otsusele nr 3-3-1-53-02, milles kolleegium leidis, et: „/../Eluruumide erastamise läbiviimine on erastamise kohustatud subjektile seadusega pandud kohustus, mitte valikuvõimalus erastamise läbiviimise ja mitteläbiviimise vahel. Tulenevalt erastamise läbiviimise kohustuslikust iseloomust peab kohustatud subjekt tegema kõik endast oleneva, et talle seadusega pandud avalikõiguslik kohustus saaks täidetud. Eluruumide erastamisega viivitamine või erastamise mitteläbiviimine rikub eluruumi erastamise õigustatud subjektid õigusi/../“. Kaebaja viitab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.2002 otsusele nr 3-3-1-32-04, milles on märgitud, et: „/../Eluruumide erastamise kohustatud subjekt täidab erastamisel avalikku ülesannet. Eluruumi erastamise otsus on järelikult avaliku õiguse valdkonda kuuluv tahteavaldus. Üldjuhul vormistatakse avalik-õiguslikud üksikjuhtumi reguleerimisele suunatud tahteavaldused haldusaktina. Erastamise kohustatud subjektil ei ole küll kohustust vormistada erastamise otsustust haldusaktina, kuid oma olemuselt on selline otsustus käsitletav haldusaktina ka siis, kui otsustus on jäetud kirjalikult vormistamata/../“. Kaebaja selgitab, et tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.03.1998 otsusest nr 3-3-1-9-98, on halduskohus pädev kontrollima, kas eluruumi mitteerastamise põhjus on seaduslik.
  23. Kaebuse esitaja selgitab, et kohtuvälistes läbirääkimistes, mis toimusid 27.04.2006 osalesid Tallinna Kesklinna Valitsuse vanem Marek Jürgenson, Tallinna Kesklinna Valitsuse vanema asetäitja Jüri Lump ja juriidilise osakonna juhataja Kaialiisa 3 Koolberg, kes lugesid käesolevat kaebust põhjendatuks. Kaebaja selgituste kohaselt informeeriti kaebajat sellest, et Tallinna Kesklinna Valitsus ei ole huvitatud vaidlusaluse korteri erastamisest, kuna majas ei ole muid üürnike ja majanduslikult palju otstarbekam on maja taastada ja võõrandada see tervikuna kolmandale isikule või leida tervikvarale muu otstarve. Kaebaja on seisukohal, et seoses sellega tehti Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt ettepanek lõpetada vaidlus selliselt, et kaebuse esitajale tasutakse vaidlusaluse korteri turuhind või antakse asemele samaväärne korter südalinnas. Kaebuse esitaja kinnitusel oli ta põhimõtteliselt nõus pakutud variantidega ning avaldas valmisolekut läbirääkimiste jätkamiseks, misjärel tellis Tallinna Kesklinna Valitsus 8.05.2006 vaidlusaluse korteri hindamise ERI Kinnisvaralt. Kaebaja selgitab, et kinnisvara hindamisest võttis osa kaebaja esindaja ja hindamise tulemustest teavitati teda 17.07.
  24. Kaebaja selgitab, et Tallinna Kesklinna Valitsus ei ole teinud temale pakkumist võtta vastu kolmetoaline asenduskorter kesklinnas ja kaebaja poolsele palvele esitada kirjalik ettepanek võimaliku kompromissi suhtes Tallinna Kesklinna Valitsus ei reageerinud.
  25. Kaebaja viitab Tartu Ringkonnakohtu 8.12.2000 otsusele tsiviilasjas nr II-2-480/2000, milles on märgitud, et: „/../Üürisuhe tekkis vaatamata sellele, et ei sõlmitud kirjalikku üürilepingut. ES § 31 lg 1 sätestab küll üürilepingu kirjaliku sõlmimise kohustuse, kuid sellise vorminõude rikkumine ei ole ringkonnakohtu arvates tehingu tühisust kaasa toov oluline seaduse rikkumine TsÜS § 66 lg 2 mõttes juhul, kui suulise kokkuleppe alusel on üürileandja lubanud üürnikul eluruumi kasutada ning üürnik on seda ka teinud/../“. Kaebaja leiab, et sama seisukohta on kinnitanud Tartu Ringkonnakohtu lahendid tsiviilasjades nr II - 3 - 64 / 2000 ja nr II - 3 - 113 / 99 ja Riigikohus tsiviilasjades nr 3-2 -1-1 11-98 ja nr 3 - 2 - 1 - 66-
  27. Kaebaja selgitab, et eluruumi erastamise avalduse esitamist on kaebuse esitaja tõendanud Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt koostatud eluruumi hindamise aktiga, mis oli kinnitatud Jüri Lumbi poolt 7.03.2000, kaebajale väljastatud dokumentidega erastatava eluruumi eest tasumiseks ning teatisega, et eluruumi erastamise küsimustes peab pöörduma Tallinna Kesklinna Valitsusse. Kaebaja on seisukohal, et eluruumide erastamise õigus on tõendatud ka Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt tasu vastu võtmisega vaidlusaluse eluruumi erastamise eest ja kogu käesolevas vaidluses kohtule esitatud kirjavahetusega Tallinna Kesklinna Valitsuse, Tallinna Linnavalitsuse ja kaebaja vahel. Kaebaja on seisukohal, et seni ei ole Tallinna Kesklinna Valitsus kordagi seadnud kahtluse alla kaebaja õigust eluruumi erastada.
  28. Kaebaja taotleb kohtult kohtukulude vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmist summas 21 400 krooni.
  29. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus palub jätta kaebus rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt:
  30. Vastustaja viitab oma seletuses eluruumide erastamise seaduse (edaspidi: EES) § 3 lg 4, mille kohaselt kuuluvad erastamisele üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid ja EES § 4 p 1, mille kohaselt on eluruumi erastamise õigustatud subjektiks üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. Vastustaja selgitab, et EES § 5 lg 1 p 1 kohaselt on eluruumi ostmise eesõigus üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud
  31. aasta
  32. märtsiks. Vastustaja on seisukohal, et V.Ž.l oli õigus esitada erastamisavaldus
  33. aastal ajavahemikul aprill kuni oktoober, mida kaebuse esitaja 4
  37. aga ei teinud. Vastustaja kinnitab, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja sai vaidlusaluse eluruumi kasutusõiguse
  38. aastal. Vastustaja selgitab, et kaebaja poolt on märgitud, et avalduse eluruumi erastamiseks on ta esitanud 7.10.
  39. Vastustaja selgitab, et üürilepingu alusel kasutatava eluruumi erastamiseks esitasid üürnikud tavaliselt vormikohase avalduse juba enne detsembrit 1994 ja seda võib lugeda enamlevinud aluseks eluruumi erastamisel. Vastustaja selgitab, et eluruumi erastamiseks avalduse esitamine kolme kuu jooksul pärast üürilepingu sõlmimist EES § 22 lg 61 alusel võib tinglikult lugeda teiseks enamlevinud viisiks eluruumi erastamise õiguslike eelduste tekkimisel. Vastustaja eeldab, et poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et V.Ž. ei võtnud vaidlusalust eluruumi üürile pärast
  40. märtsi 1995 ja osundatud säte - EES § 5 lg 1 p 5 ei kuulu käesolevas vaidluses kohaldamisele. Vastustaja selgitab, et EES § 5 lg 1 on seaduse kehtivuse jooksul küll muudetud - kuni 29.12.1994 kehtis eluruumi erastamise avalduse esitamiseks üldtähtaeg, mille tähtpäev saabus l.12.
  41. Vastustaja on seisukohal, et muutumatuna on püsinud põhimõte, mille kohaselt pärast 1.03.1995 esitatud eluruumi erastamise avaldused, mille puhul ei saa tugineda EES § 5 lg 1 p 5 alusele s.o. uue üürilepingu sõlmimine, on esitatud tähtaja rikkumisega. Vastustaja selgitab, et Tallinna Kesklinna Valitsuse 24.10.
  42. kirjaga ei teatatud hr Boris Zilberbergile erastamisest keeldumisest, vaid viidati linnavalitsuse vahetumisele ning loodeti pooleliolevate protsesside jätkamise võimalusele. Seega on vastustaja arvates kaebusega halduskohtusse pöördumine antud asjas enneaegne ning kaebus tuleks jätta rahuldamata. Vastustaja selgituste kohaselt on Tallinna Kesklinna Valitsuse ja OÜ Konga Invest vahel sõlmitud xxxxxxxx taastamisleping ja Tallinna Kesklinna Valitsus on hr Zilberbergile korduvalt teatanud, et tema erastamise avaldust on võimalik menetleda pärast taastamislepinguga seotud probleemide lahendamist. Vastustaja selgituste kohaselt on toimingu sooritamisega viivitusel olnud objektiivsed põhjused. Vastustaja selgitab, et vaidlusalune hoone on olnud tervikuna koormatud erinevate lepingutega, mille tagajärjel ei ole selge, millise kohustuse Tallinna linn peaks esmaselt täitma, millele osundavad ka arvukad kirjad. Vastustaja on seisukohal, et ebaselge on kaebuse esitaja erastamise objekt „korteri“ seisundi tõttu, kaebuse esitaja õigus nõuda erastamist ja eeltoodust tulenevalt kohaliku omavalitsuse kohustus erastamiseks. Vastustaja on seisukohal, et vaidluseväline on asjaolu, et kaebuse esitaja taotluse alusel eluruumi erastamise küsimuse lahendamine on võtnud tavalisest pikema aja, kuid see ei tähenda, et haldusorgan oleks kõrvale hoidnud küsimuse lahendamisest. Vastustaja leiab, et kaebaja taotlus avalduse sisulise lahendamise kohta, milles tuleb anda seisukoht vaidlusaluse eluruumi erastamise võimalikkusest on mõistlik. Vastustaja selgitab, et V.Ž. Tallinnas xxxxxx üürilepingu sõlmimise õiguslikeks eeldusteks kohaliku omavalitsuse poolt oli Tallinna Kesklinna Valitsuse 18.07.1994 korraldus nr 444, mille lisa nr 1 alusel on avaldus vaidlusalusele eluruumile üle antud 18.07.
  43. Vastustaja selgituste kohaselt väljastati eluruumi asustamiseks
  44. aastal varemkehtinud orderi asemel eluruumi asustamise tõend, s.t. V.Ž.le väljastati tõend nr 1276
  46. 1994, mille ta on vastu võtnud 19.07.
  47. Vastustaja leiab, et seadusandja ei ole eluruumide erastamise seaduses otseselt sätestanud mõistlikku aega avalduse esitamiseks eluruumi erastamisel ja õigusanaloogia alusel võib mõistlikuks ajaks lugeda alates 1995.aasta
  48. märtsil kehtima hakanud EES § 5 lg 1 p 5 alusel sätestatud kolmekuulist tähtaega. Vastustaja on seisukohal, et eluruumi erastamiseks avalduse esitamisega ei kaasnenud kaebuse esitajale mingeid kahjulikke ega muid koormavaid tagajärgi ja ta sai esitatud avaldusest igal ajal loobuda. Vastustaja selgitab, et avalduse vormid olid igapäevaselt kättesaadavad kohalikus omavalitsuses (igas Eesti omavalitsuses ja lisaks ametkondlike kohustatud subjektide juures) ja lisaks avaldatud Riigi Teatajas. 5 Vastustaja on seisukohal, et EES ega selle alusel antud eluruumide erastamise kord, ei näe ette ühtegi põhjust, mis peataks tähtaja kulgemise ja l.03.1995 tähtpäeva saabumise.
  49. Vastustaja selgituste kohaselt sätestab EES § 2 lg 1 eluruumide erastamise eesmärgi, s.o. isikute poolt kasutatava eluruumi andmine nende omandisse. Kaebuse esitaja on esitanud dokumendi - ülevaatus-avariiakt 13.09.2000, mille kohaselt on üürilepingu objekt hävinud. Vastustaja selgituste kohaselt teavitas aastal 1996, kui hoone xxxxxx oli antud pikaajalisele rendile AS Altenberg Reval Eesti, rentnik, et: „/../02.aprill 1996, et kõik üürnikud ja rentnikud kellel on ruumid xxxxxxx hoones on need (ruumid) remonttööde ajaks vabastanud. Hoones on lõpetatud koristus- ja lammutustööd /../“. Vastustaja selgitab, et 01.12.1997 kirjutas Boriss Zilberberg V.Ž. esindajana Tallinna Kesklinna Valitsusele: „/../hoone ei ole elamiskõlblik ja ta (V.Ž.) on sunnitud üürima eluruumi mujal/../“.
  50. Vastustaja hinnangul on tekkinud õigustatud kahtlused, kas vaidlusalust eluruumi on kunagi üldse üürilepingu alusel kasutatud s.o., kas on täidetud EES § 2 lg 1 eeldused, kas poolte vahel täna eksisteerib üürisuhe või on tegemist lõppenud üürisuhtega, mida ei ole kirjalikult vormistatud. Vastustaja selgituste kohaselt ei sätesta EES üheselt, kuidas haldusorgan peaks käituma juhul, kui eluruumist kui vallasasjast on saanud vahepeal kinnistul asuva hoone osa. Kas erastada eluruum vallasasjana või viia läbi ühtne menetlus ja erastada korteriomand. Vastustaja selgituste kohaselt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega (RT I 2006, 19, 148) muudeti asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 selliselt, et alates 0l.03.2006 on ehitise või selle osa tsiviilkäive vallasasjana lõpetatud. Vastustaja selgitab, et asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 loetleb ka erandid, millal vallasasjana ehitise osa käsutamine on võimalik, kuid eluruumi erastamismenetlust vallasasjana seal ei nimetata. Vastustaja selgituste kohaselt on korteriomandi seadmise menetluse läbiviimine Tallinna Linnavalitsuse pädevuses, kelle ametiasutused tegelevad täna korteriomandi seadmise läbiviimisega. Vastustaja on seisukohal, et kohustamiskaebuse esitamine Tallinna Linnavalitsuse vastu oleks põhjendatud, kui kohtuotsusega saaks tuvastada, et Tallinna Linnavalitsuse pädevuses on teatud haldustoimingud, kuid neid ei ole mõistliku aja jooksul sooritatud.
  51. Vastustaja leiab, et kohtuotsusega ei saa panna Tallinna Linnavalitsusele kohustust xxxxxxxx eluruumi erastada. Vastustaja selgituste kohaselt peab Tallinna linn aga korteriomandi seadmisel lahendama probleemi: hoones xxxxx asuvad erastatud korterid, mille osa ruume on xxxxxx hoones s.o. kahe kinnistu vertikaalne piiritlemine reaalosadena on hetkel võimatu, mis omakorda takistab korteriomandi seadmist ja kinnistute ühendamine või jagamine on aga Tallinna vanalinna kaitsetsoonis reeglina keelatud muinsuskaitse nõuete tõttu. 6 KOHTU PÕHJENDUSED
  52. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ja kohustab Tallinna Linnavalitsust 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest läbi vaatama ja otsustama küsimuse V.Ž. avalduse eluruumi erastamiseks aadressiga xxxxxxxx rahuldamisest või mitterahuldamisest. Oma otsust põhistab kohus alljärgnevalt.
  53. Kõigepealt peatub kohus kaebuses esitatud nõudel. Kohtumenetluse algatamisel esitas kaebaja vastavalt kaebusel nõude kohustamaks vastustajat erastama kaebajale eluruum aadressil xxxxxxxxxx, Tallinn (t.l. 5), millises kohus oma
  54. aprilli 2006 aasta kohtumäärusega (t.l. 33) kaebuse ka menetlusse võttis.
  55. aprillil 2007 toimunud kohtuistungil täpsustas kaebaja, et ta käsitleb oma kaebuses esitatud nõuet alternatiivse kohustamisnõudena (tl.103), milles alternatiiv konkreetse erastamisotsuse langetamiseks kohustamisele seisneb vastustaja kohustamises asja otsustamiseks 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest HKMS § 26 lg. 1 p 2 alusel. Oma 7.05.2007 kohtule esitatud avalduses täiendab kaebaja nõuet ja formuleerib selle järgmiselt:“ Kohustada kohustatud subjekti vaatama läbi kaebajale eluruumi erastamise küsimus kuu aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist ja erastama V.Ž.le eluruumi aadressil xxxxxxxxxx Tallinn.“. 8.06.2007 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja oma lõplikku nõuet, milleks on vastustaja kohustamine erastamisküsimuse läbivaatamiseks ja otsustamiseks. Kohus tõlgendas lõplikku nõuet kohustamisnõudena viivituse tõttu välja andmata haldusakti väljaandmiseks. Samal seisukohal on ka vastustaja oma 22.08.2007 toimunud kohtuistungil esitatud kaebust tunnistavates seisukohtades (t.l. 161 ja 162). Seetõttu ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel edaspidi tähtsust küsimused, mis on seotud erastamisnõude õigusliku alusega ja kohus neid ei käsitle.
  56. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse käigus on tuvastatud järgmised asja lahendamise suhtes tähtsust omavad asjaolud. Esiteks on kaebuse esitaja kohaselt volitatud esindaja esitanud vastustajale pärast Tallinna Linnavolikogu 09.09.1999 otsusega nr xxxxxxx asuvate hoonete erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirjast väljaarvamist 07.10.1999 taotluse erastamaks eluruumi aadressil xxxxxxxxx, Tallinn (t.l.95). Teiseks on kaebajale väljastatud dokumendid erastatava eluruumi eest tasumiseks (t.l. 17) ja kaebaja on tasunud nõutud summa Tallinna Kesklinna Valitsuse arvele ning riigilõivu (t.l. 20-22). Kolmandaks on kaebaja korduvalt kirjalikult pöördunud Tallina Kesklinnavalitsuse ja Tallinna Linnavalitsuse poole nõudega viia lõpule korteri erastamise toimingud, mis nähtub muuhulgas aastatel 2001-2005 Tallinna Kesklinna Valitsuse ja Tallinna Linnavalitsuse erinevate ametnike antud vastustest ja selgitustest kaebaja volitatud esindaja vastavasisulistele pöördumistele (t.l. 24-28). Neljandaks ei ole vastustaja kohtuotsuse teatavakstegemiseni vastavat erastamisotsust langetanud.
  57. Menetlusosaliste taotlusel on kohus andnud korduvalt pooltele võimaluse käesoleva vaidluse lahendamiseks kohtuväliselt ja kompromissi sõlmimiseks. 22.08.2007 kohtuistungil väljendasid kaebaja ja vastustaja esindaja seisukohta, et kompromissi sõlmimine ei ole õnnestunud ja soovisid asja lahendamist otsusega.
  58. 22.08.2007 kohtuistungil tunnistas vastustaja esindaja, et ta on kaebusega selle viimase nõude sõnastuses nõus ja kaebaja esitatud avaldus on jäetud vastustaja poolt mõistliku aja jooksul läbi vaatamata.
  59. Kohus leiab eelpooltoodule ja haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 ja 4 ja § 41 tuginedes, et vastustaja ei ole haldusmenetlust läbi viinud ja käesolevas asjas otsust langetanud mõistliku aja jooksul ja on viivitanud õigusvastaselt selle tegemisega. Vastustaja esindaja tunnistas seda kohtule muuhulgas ka ise (t.l. 162). Seega esinevad alused 7 kaebuse rahuldamiseks. Võttes arvesse kaebuses toodud erastamisavalduse lahendamisega seotud küsimuste keerukust ja senist haldusmenetlust peab kohus kohaseks vastavalt HKMS § 26 lg 1 p 2 ja HMS § 5 ja § 41 kohustada vastustajat kaebaja erastamisavalduse läbivaatamiseks ja otsuse langetamiseks kahe kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
  60. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud 08.06.2007 taotluse kohtukulude hüvitamiseks summas 21400 krooni (t.l. 138). 22.08.2007 kohtuistungil pidas vastustaja kohtukulude nõuet mõistlikuks, kuid tõstatas küsimuse kohtukulude kandmist tõendavate kuludokumentide puudumisest. Kohus andis, tuginedes muuhulgas vastustaja nõusolekule, kaebajale 5-päevase tähtaja maksedokumentide esitamiseks. Kaebaja esitas kohtule digitaalselt allkirjastatuna kohtukulude kandmist tõendavate dokumentide elektrooniliselt skaneeritud koopiad. (t.l. 157 ja 168). Vastustaja esitas oma 23.08.2007 ja 24.08.2007 kohtule e-maili teel edastatud arvamustes (t.l. 164 ja 170) seisukoha, et kohtule esitatud dokumendid ei ole usutavad ega tõenda vastavate kulude tegelikku ja reaalset maksmist. Vastustaja on seisukohal, et kui klient on tõesti tasunud vastava õigusbüroo kassasse suured summad sularahas, siis väljastatakse talle vastav sularaha sissemakse kviitung. Seda ei asenda kaebuse esitaja esindaja omakäelised kontrollimatud kanded vastavatel kviitungitel. Vastustaja väitel ei tuleks advokaadibüroo puhul taoline praktika kõne allagi, sest see oleks vastuolus elementaarsete raamatupidamisnõuetega.
  61. Kohus nõustub, tuginedes raamatupidamise seaduse § 7, et kaebaja esitatud väidetavalt kohtukulude tasumist kinnitava dokumendid ei vasta seaduses raamatupidamise algdokumendile esitatavatele nõuetele selles osas, et neilt puudub raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p 1 nõutav dokumendi nimi ja number ning p 8 nõutav vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Samuti leiab kohus, et kaebaja poolt 23.08.2007 kohtule esialgselt elektrooniliselt esitatud tõenditest (t.l. 157) alumine, 15 000 krooni maksmise nõuet sisaldav dokument, on identne hiljem esitatud vastava dokumendiga välja arvatud kirje „Tasutud kassasse 11.11.05 allkiri“. Sellest tulenevalt on kohtul kahtlus, et nimetatud kirje on dokumendile lisatud peale kohtu poolt kaebajale vastustaja seisukoha edastamist 23.07.2007 (t.l. 164).
  62. Eelpooltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja ei ole tõestanud kohtukulude kandmist ja jätab need kaebaja kasuks HKMS § 93 lg 1 alusel välja mõistmata.
  63. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kohtunik Daimar Liiv 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.