KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-1213 Haldusasi T.K. kaebus Tallinna Keskkonnaameti 15.05

§ 11lg 4).

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitaja esindajale. Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8; § 471 lg 2).

ASJAOLUD:

1. T.K. esitas 14.06.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus tühistaks Tallinna Keskkonnaameti 15.05.2007 kirjas nr 6.1-3.1./937 sisalduva ettekirjutuse ning keelaks Tallinna Keskkonnaametil toimingu sooritamise, mis seisneb Tallinnas xxxxxxxxx veega varustamise lõpetamises.
2. Koos kaebusega taotles kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud ettekirjutuse täitmine. 18.06.2007 kohtumäärusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse ja jättis kaebuse käiguta. Kaebuse esitajal tuli kaebust täiendada ja märkida, kas Tallinna Keskkonnaameti poolt AS-le Tallinna Vesi saadetud kirjas väljendatud „palve veevarustuse sulgemiseks“ on vaadeldav avalik-õiguslikus suhtes ettekirjutusena. Samuti jäi arusaamatuks teine kaebuse esitaja nõue tunnistada õigusvastaseks Tallinna Keskkonnaameti toiming ning keelata selle toimingu sooritamine (kohustada toimingut ära jätma). Kaebuse esitajal tuli esitatud nõuet täpsustada ning selgitada, millise toimingu sooritamise keelamist kaebuse esitaja tegelikult soovib ning miks on selline keelamisnõue kaebusega taotletava eesmärgi seisukohast vajalik. 02.07.2007 sai kohus vastuse kohtumäärusele 1
3. Kaebuse esitaja on seisukohal, et toimingu iseseisva vaidlustamise vajadus tuleneb asjaolust, et üheselt ei ole selge, kas vaidlustatud kirjas sisalduva ettekirjutuse näol on tegemist haldusaktiga. Kaebuse esitaja jääb kaebuses väljendatud seisukohale, et Tallinna Keskkonnaameti poolt AS-le Tallinna Vesi esitatud palve on käsitletav haldusaktina. Kuigi palve veeühenduse sulgemiseks oli vormistatud tavalise kirjana, vastab see haldusakti tunnustele. Vaidlustatav ettekirjutus on antud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse (Tallinna Keskkonnaamet) poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks (konkreetse kinnistu veeühenduse sulgemiseks). Ülaltoodule tuginedes leiab kaebaja, et ettekirjutuse näol on tegemist haldusaktiga, mis on halduskohtus vaidlustatav. Tallinna Keskkonnaameti poolt AS-lt Tallinna Vesi nõutav Tallinnas xxxxxxxxx asuva kinnistu veega varustamise lõpetamine on halduskohtusse kaevatavaks toiminguks, sest see on Tallinna Keskkonnaameti kui avalikõiguslikke ülesandeid täitva asutuse tegevus avalik-õiguslikus suhtes. Kaebuse esitaja nõustus kohtuga selles, et Keskkonnaamet on teinud toimingu sooritamiseks ettekirjutuse (esitanud vastava palve) AS-le Tallinna Vesi, ning ülalmärgitud kirjast ei nähtu, et Keskkonnaamet ise kavatseks mingisuguseid toiminguid teha. Samas on kaebuse esitaja seisukohal, et juhul, kui isikul on tekkinud põhjendatud vajadus vaidlustada toimingut haldusaktist eraldiseisvana või vaidlustada toimingut, mille teostamiseks ei ole haldusakti antud, ei ole kaebeõiguse olemasolu üle otsustamisel vahet, kas toimingu viib füüsiliselt läbi haldusorgan ise või toimingu sooritab haldusorgani poolt selleks volitatud muu isik. Tallinna linn on veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste osutamiseks volitanud AS-i Tallinna Vesi, mistõttu AS Tallinna Vesi kui eraõiguslik isik täidab sisuliselt avalik-õiguslikke ülesandeid. Seega on AS Tallinna Vesi toiming veeühenduse sulgemiseks igal juhul käsitletav avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku tegevusena avalik-õiguslikus suhtes ning

§ 4

lg 2 kohaselt halduskohtus vaidlustatav, olenemata sellest, kas toimingu teostab reaalselt Tallinna Keskkonnaamet või AS Tallinna Vesi. Kuna vaidlustatav toiming rikub kaebuse esitaja omandiõigust (õigust oma kinnistul vett tarbida ja elamut tavapäraselt kasutada) on kaebuse esitajal õigus pöörduda halduskohtu poole nõudega toimingu ärajätmiseks.

1. Kohus, kohaldades analoogiat tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lõikega 3, küsis kohtunõude korras Tallinna linna, kui asjas potentsiaalse vastustaja arvamust küsimusele, kas vaidlustatud ettekirjutus on haldusakt või haldustoiming ja kas see on tehtud avalik-õiguslikus suhtes.
2. Tallinna Keskkonnaamet on seisukohal, et Tallinna Keskkonnaameti juhataja 15.05.2007 kiri nr 6.1-3.1./937 (edaspidi kiri) ei saa materiaalsetel ega formaalsetel määratlustel olla halduskohtus vaidlustatav

§ 3sätestatud halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Antud juhul ei saa kirja käsitleda ettekirjutusena, sest see ei loo iseseisvat õigussuhet ei Tallinna Keskkonnaameti ja AS Tallinna Vesi ja/või kaebaja vahel ega ka Tallinna Vesi ja kaebaja vahel. AS Tallinna Vesi on Tallinna linnas vee-ettevõtjaks. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust müüakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel. Nimetatud leping ning seega ka kliendi ja vee-ettevõtja vaheline suhe on olemuslikult võlaõiguslik suhe teenuse osutamiseks, mistõttu ei saa antud juhul Tallinna Keskkonnaameti kirjast tekkida iseseisvaid õigusi ega kohustusi veevarustuse peatamiseks või lepingu lõpetamiseks. Antud juhtum ei ole kvalifitseeritav haldustoiminguna, sest situatsioonis puuduvad nii haldusorgani tegevus kui ka tegevuse avalik-õiguslik iseloom. KOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 4

lg 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu 2 halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lõige 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud õigusakt. Õigusaktiga on tegemist, kui õiguslik tagajärg saabub haldusorgani käitumises sisalduva tahteavalduse tõttu. Kohus nõustub Tallinna Keskkonnaameti seisukohaga, et antud juhul ei saa et Tallinna Keskkonnaameti juhataja 15.05.2007 kirjas nr 6.1-3.1./937 sisalduvat ettekirjutust käsitleda haldusaktina, sest see ei loo iseseisvat õigussuhet ei Tallinna Keskkonnaameti ja AS Tallinna Vesi ja/või kaebaja vahel ega ka AS Tallinna Vesi ja kaebuse esitaja vahel. Kohtupraktika kohaselt: “on õigusakt dokument, mis loob kellelegi õigusi või paneb kellelegi kohustusi”(Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-24-98 punkt 2). Siit nähtub, et õigusakt peab ise õigused ja kohustused “looma”, mitte ei tohi olla õiguste või kohustuste tekkimise eelduseks mõne teise õigusakti järgi.
2. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVKS) § 13 kohaselt müüakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel. Nimetatud leping ning seega ka kliendi ja vee-ettevõtja vaheline suhe on olemuslikult võlaõiguslik suhe teenuse osutamiseks. Seetõttu ei saa antud juhul Tallinna Keskkonnaameti kirjast tekkida iseseisvaid õigusi ega kohustusi veevarustuse peatamiseks või lepingu lõpetamiseks. Veevarustuse peatamine saab toimuda vaid poolte vahel sõlmitud lepingus ning eespool märgitud õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Sel põhjusel on Tallinna Keskkonnaameti kiri käsitletav vaid märgukirjana, millega juhitakse tähelepanu olemasolevale probleemile ja selle lahendamise vajadusele. ÜVKS § 7 lõige 1 kohaselt on vee-ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist.
3. AS Tallinna Vesi on Tallinna linnas vee-ettevõtjaks, kes tegutseb ÜVKS, Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 määrusega nr 37 kehtestatud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja (edaspidi eeskiri) ja teiste Tallinna Linnavolikogu poolt kehtestatud õigusaktide alusel. AS-le Tallinna Vesi ei ole antud volitusi haldusorgani, so Tallinna linna nimel tegutsemiseks. Tallinna Keskkonnaamet ei saa oma ametnike kaudu xxxxxxxx veega varustamist lõpetada. Kuivõrd Tallinna linna, linnavalitsuse ja keskkonnaameti pädevusse ei kuulu veega varustamise lõpetamise korraldamine, siis puudub kirja või selles palutud toimingu haldustoiminguks kvalifitseerimiseks vajalik HMS §-s 106 sätestatud haldusorgan. Arvestades, et kinnistu veega varustamine toimub ÜVKS § 13 ning Eeskirja kohaselt ja AS Tallinna Vesi ning kliendi vahelise võlaõigusliku suhte kaudu, saab ka veevarustuse katkestamine toimuda ainult võlaõigusliku regulatsiooni kaudu.
4. Seega vee-ettevõtja ei osuta avalikku teenust. Vee ja kanalisatsiooniga varustamise leping on olemuselt eraõiguslik. Vee-ettevõttega lepingu sõlmija saab kasutada VÕS-st ja TsÜS-st tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Vee-ettevõtja väiline võimupositsioon ei tulene sellest, et ta teostaks avalikku võimu või osutaks avalikku teenust, vaid sellest, et ta on turgu valitsev ettevõtja. Seetõttu on tal ka piiratud võimalused lepingu sõlmimisest keeldumiseks. Eraõiguses on olemas vahendid, mis turgu valitsevat ettevõtjat ohjaksid (tüüptingimustega lepingute regulatsioon VÕS-s). Ka see asjaolu, kui riik võik kohalik omavalitsus on sellises turgu valitsevas ettevõttes aktsionär (nt Tallinna Ettevõtlusamet on AS-i Tallinna Vesi üks aktsionäre) ei muuda õigussuhet selle ettevõtjaga avalik-õiguslikuks.
5. HMS § 106 lõige 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Tuginedes Tallinna Keskkonnaameti seisukohale nõustub kohus sellega, et antud juhtum ei ole kvalifitseeritav haldustoiminguna, sest puuduvad nii haldusorgani tegevus kui ka tegevuse avalik-õiguslik iseloom. Kaebuse esitaja hinnangut, et Tallinna Keskkonnaameti poolt nõutav veega varustamise lõpetamine on halduskohtus 3 vaidlustatav toiming, sest see on avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse tegevus avalikõiguslikus suhtes, ei toeta ei viidatud HMS § 106 ega ka

§ 4lõige 2.

1. Kohus lähtub antud juhul asja kohtupädevuse küsimuse lahendamisel kohtupraktikas kujundatud seisukohast, mille järgi küsimuse lahendamisel, kas mingi konkreetne vaidlus kuulub haldus või tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, tuleb lähtuda sellest, milline on rikutud suhte õiguslik iseloom, s.t milline norm tuleb asja lahendamisel aluseks võtta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et juhul, kui AS Tallinna Vesi peataks xxxxxxxxxx kinnistu veega varustamise, oleks tegemist tsiviilõigussuhtes sooritatava toiminguga, mille regulatsioon toimub VÕS-i ja TsÜS-i regulatsiooni kaudu. Seega ei oleks tegemist vaidlusega, mille lahendamine kuuluks halduskohtu pädevusse.
2. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega, mille lahendamine oleks võimalik halduskohtumenetluse korras ja kaebuse esitajal on võimalik pöörduda üldkohtu poole. . 14. 18.06.2007 määrusega kohaldas kohus asjas esialgset õiguskaitset ja peatas Tallinna Keskkonnaameti kirjas nr 6.1.-3.1./937 sisalduva ettekirjutuse kehtivuse ning keelas AS-l Tallinna Vesi nimetatud ettekirjutuse alusel xxxxxxxx kinnistu veega varustamise lõpetamise kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Eeltoodust tulenevalt lõpeb esialgse õiguskaitse kohaldamine käesoleva määruse jõustumise korral. Kadriann Ikkonen kohtunik 4