3-07-1824/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007 Tallinn Haldusasja number 3-07-1824 Haldusasi O.B.’u kaebus riigilõivuseaduse õigusvastaseks tunnistamiseks RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord § 56 lõike 10
2. Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 4 alusel kaebuse esitajale.
3. Sekretäril saata määrus koos venekeelse tõlkega kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates ( HKMS § 11 lg 8, § 471 lg 2).
4. Tallinna Halduskohtusse saabus 19.09.2007.a O.B.’u kaebus, milles kaebuse esitaja taotleb riigilõivuseaduse § 56 lg 10 õigusvastaseks tunnistamist, kuna kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustus piirab kohtu poole pöördumise õigust, venitab kaebuste läbivaatamist kohtus ning on vastuolus ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artikliga
5. Koos kaebusega taotleb kaebuse esitaja enda vabastamist riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.
6. HKMS § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on seejuures määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtu pädevust avalik-õiguslike vaidluste läbivaatamisel täpsustab ka HKMS § 6, kus sätestatakse, milliseid taotlusi on halduskohtule kaebuses võimalik esitada. Nimetatud sätte kohaselt saab kaebusega taotleda haldusakti või selle osa tühistamist; peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti 1 väljaandmist, peatatud või sooritatud toimingu sooritamist; haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist; avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist ning viimaks avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist.
7. Käesoleval juhul taotleb O.B. riigilõivuseaduse § 56 lõike 10 õigusvastaseks tunnistamist. Abstraktse normikontrolli teostamine ei ole aga halduskohtu pädevuses. Normikontrolli pädevus on halduskohtul üksnes HKMS § 25 lõikes 9 sätestatud määral – nimetatud sätte kohaselt jätab halduskohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Seega on halduskohtu pädevuses üksnes konkreetse normikontrolli teostamine, mis tähendab, et normi põhiseadusele vastavust saab halduskohus hinnata vaid juhul, kui vastav küsimus tõusetub kohtumenetluses oleva sisulise vaidluse raames ning juhul kui vastava normi kehtivuse korral tuleks sisuline vaidlus lahendada teistmoodi, kui normi kehtetuse korral. Kaebus, mille ainsaks sisuks ja taotluseks on normi põhiseaduspärasuse kontroll, halduskohtu pädevusse eeltoodu tõttu ei kuulu. Küll on kaebuse esitajal aga võimalus tõstatada riigilõivuseaduse § 56 lõike 10 põhiseadusvastasuse küsimus mõne halduskohtu pädevusse kuuluva kaebuse raames – näiteks vaidlustades mõne haldusakti või toimingu, võib kaebuse esitaja taotleda kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel riigilõivuseaduse § 56 lõike 10 kohaldamata jätmist ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. Sellisel juhul peab halduskohus vastava normi ja põhiseaduse kooskõla hindama ning juhul kui kohus peaks leidma, et kõnealune norm põhiseadusega tõepoolest kooskõlas ei ole, siis jätma selle kohaldamata ning algatama sellega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele.
8. Kuivõrd kohus leiab, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse ja tuleb tagastada, siis ei teki vajadust asuda lahendama taotlust kaebuse esitaja vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Lea Kuuse Kohtunik 2