rakendussätetega antud õigust esitatud kaebuse lahendamiseks pärast 01.maid 2007.a. , ka menetlusseadustikust ( HKMS) ei tulene sellist õigust ning seetõttu tagastas kohus kaebuse selle esitajale, näidates, kuhu tal tuleb pöörduda. 7.OÜ Audioguide esitas 14.05.2007.a. nimetatud määrusele määruskaebuse. Talllinna Ringkonnakohtu 23.05.2007.a. määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu 02.05.2007.a. määrus ja saadeti asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. 29.05.2007.a. esitas kaebuse esitaja paranduse esialgsesse kaebuse teksti sattunud vea haldusakti vaidlustatava punkti osas ning palus võtta seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.
lg 2 kohaselt lisaks
-st tulenevatele vorminõuetele peavad riigihanke pakkumismenetluses antavad haldusaktid vastama haldusmenetluse seaduse vorminõuetele. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Kaebuse kohaselt ei ole korralduses pakkumise edukaks tunnistamise protokollis sisalduva otsustuse tegemisel kasutatud pakkumiste hindamise punktisüsteemi põhjendatud ega selgitatud, vaid on formaalselt otsustatud protokoll kinnitada, mistõttu on kaebajale selgusetu, kuidas ja mille alusel sai üks pakkuja 100 punkti, teine aga 96 punkti. Protokollis endas on viidatud vaid PKD p 5.
lg 1 kohaselt on pakkumismenetluse alguseks pakkumise kutse esitamine registrile. 12.02.2007 registris avaldatud kutses oli hindamiskriteeriumina märgitud punktis IV-2 „madalaim hind“. Pakkujatele täiendavalt väljastatud „Pakkumise kutse“ punktis 5 täpsustati täiendavalt pakkumise hinna e madalaima hinna väljendamise viisi, nimetades, et pakkumise hind tuleb anda Eesti kroonides, tuues eraldi välja pakkumise netohinna ja käibemaksu. Kaebuse esitajal oli, kui tal jäi pakkumise kutsest midagi arusaamatuks, võimalus seoses kutsedokumentidega esitada enne pakkumiste avamist vaidlustus Riigihangete Ametile, mida ta teinud ei ole. Kaebuse esitaja oli nõus kõigi kutses nimetatud tingimustega, mida kinnitab kaebaja pakkumises esitatud avaldus. Ka ei esitanud kaebaja ühtegi pretensiooni kutsedokumentide kohta pakkumiste avamisel. 14.Pakkumiste edukaks tunnistamise protokollist nähtub, et komisjon valis pakkumiste hindamisel metoodika, millega hindamiskriteeriumina nimetatud madalaimale hinnale omistati tinglik väärtus 100 punkti, kuna pakkumise kutses ei olnud nimetatud ühtegi teist kriteeriumi. Sellise metoodika valik ei muuda hindamiskriteeriumi e madalaima hinna alusel selgitatavat edukat pakkumist. Kallimale pakkumisele omistatud 96 punkti tuletas komisjon hankemenetluses üldlevinud arvutusmetoodikast, kus madalaim pakutud hind jagatakse kallima 3 pakutud hinnaga. Sõltumata komisjoni poolt omistatud väärtuspunktidest nähtub protokollist üheselt, et kaebuse esitaja pakutud hind oli kõrgem kui edukaks pakkumiseks tunnistatud OÜ ImExpo pakkumisel ja vastavalt hindamiskriteeriumile ei saanud kaebaja pakkumine osutuda edukaks. Komisjon on oma resolutsioonis märkinud, et hindamiskriteeriumide alusel on soodsam OÜ ImExpo pakkumine. Seega on põhjendamatud kaebuse väited, mille kohaselt eduka pakkumise selgitamine ei vastanud seaduslikkuse ja läbipaistvuse nõuetele või et hindamiskriteeriumid ei olnud pakkujatele teada. 15.Haapsalu Linnavalitsuse 28.03.2007.a. korraldus nr 217, millega kinnitati komisjoni protokollid ja tunnistati edukaks OÜ ImExpo pakkumine, on piisavalt selge ja õiguspärane ning kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku. Koostoimes komisjoni protokolliga on otsustus piisavalt motiveeritud ning korralduses on viide, et edukaks tunnistamisel lähtuti komisjoni protokollist, mis on kättesaadav. Edukaks on tunnistatud hindamiskriteeriumist tulenevalt soodsaim pakkumine. Lisaks on vastustaja seisukohal, et ka juhul, kui kohus peaks jõudma järeldusele korralduse ebapiisavast motiveeringust , ei too see vältimatult kaasa haldusakti tühistamist . Kaebuse esitaja pakkumist kui kallimat pakkumist ei oleks vastustaja saanud edukaks tunnistada, samuti tuleneb HMS § 58, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
( siin ja edaspidi on Riigihangete seaduse all silmas peetud vaidlustatud haldusakti andmise ajal ehk kuni 01.05.2007 kehtinud Riigihangete seadust) § 8 lg 2 nägi ette pakkumismenetluse lõppemise alused. Viidatud sättest järelduvalt lõppes pakkumismenetlus pärast vastavate sündmuste saabumist või toimingute sooritamist, sealhulgas on pakkumismenetluse lõppemise aluseks pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemine. Vaidlustatud otsustuse tühistamine ei tooks endaga kaasa pakkumiste jõusolekut, sest pakkumiste jõusoleku tähtaeg möödus 29.04.2007.a. Seega juba kaebuse esitaja poolt riigilõivu tasumise kohta dokumendi esitamise ajaks 30.04.2007.a. oli kaebaja minetanud võimaluse selles riigihankes riigihankelepingu sõlmimiseks.
lg 2 p 1 kohaselt on pakkumismenetluse lõppemise aluseks hankelepingu sõlmimine,kaebuse esitajal puudus võimalus kaebuse eesmärgi saavutamiseks ka seetõttu, et riigihankemenetlus lõppes hankelepingu sõlmimisega 10.05.2007.a. Pakkumise kutse dokumentide II jaotise p 3 kohaselt algab hankeleping 15.03.2007 ja lõpeb 15.06.2007.a. Kohtuistungil kinnitasid vastustaja ja kolmas isik , et hankeleping on täidetud. Kaebaja on kohtule selgitanud, et tema subjektiivseks õiguseks, mille kaitseks kohtusse pöörduti, on kaebaja õigus osaleda ausas, seaduspärases ja läbipaistvas hankemenetluses ning on seisukohal, et tema poolt esitatud kaebus ja selles esitatud nõuded toetavad kaebuse esitaja nimetatud õiguste kaitset ja kaebuse esitaja kaebuse nõude korrigeerimist vajalikuks ei pidanud. Oma soovi esitatud nõude juurde jäämiseks kinnitas kaebaja ka kohtuistungil. 19. Esmalt peatub kohus kaebuse väitel, mille kohaselt pakkumine oli eksitav ning kaebuse esitaja õigust ausale hankemenetlusele rikuti sellega, et kaebajale saadeti 12.02.2007 e-kirjaga pakkumise kutse ning selle e-kirja manusena pakkumise kutse dokumendid, milles sisaldus informatsioon pakkumise tegemiseks, ent ei sisaldunud hindamiskriteeriume. Kaebaja väitel ei saanud ta pakkumise tegemisel lähtuda tegelikust olukorrast. 20.
Viidatud paragrahvis toodud loetelus on lg 1 p 3 all nimetatud hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel ja milleks võib olla üksnes madalaim hind või majanduslikult soodsaim pakkumine, mille kindlaksmääramise aluseks võivad olenevalt konkreetsest riigihanke objektist olla mitmesugused objektiivset hindamist võimaldavad kriteeriumid ning nende suhteline osakaal protsentides või väärtuspunktides. Kui kaebuse esitaja leidis, et pakkumise kutse dokumentides ei ole hindamiskriteerium esitatud üheselt mõistetavalt või puudus sootuks, oli tal
lg 1 kohaselt õigus saada selgitusi pakkumise kutse ja pakkumise kutse dokumentide kohta. Sellist taotlust kaebuse esitaja ostjale esitanud ei ole. Eduka pakkuja väljaselgitamise otsustuse vaidlustamine pakkumise kutse dokumentide ebaselguse motiivil on esitatud hilinenult.
lg 2 kohaselt esitatakse vaidlustus pakkumise kutse dokumentide kohta enne, kui ostja avab pakkumised. 5 21.
lg 1 kohaselt esitab riigihanke väljakuulutamiseks avatud pakkumismenetluse, piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral ostja registrile avaldamiseks eestikeelse pakkumise kutse.
lg 1 kohaselt on pakkumismenetluse alguseks pakkumise kutse esitamine registrile.
lg 2 sätestab, et avatud pakkumismenetlusest kutsub ostja pakkumise kutse avaldamisega osa võtma kõiki huvitatud isikuid. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt väljastab ostja pakkumise kutse dokumendid avatud pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isikutele ajavahemikul pakkumise kutse avaldamisest kuni pakkumiste esitamise tähtpäevani kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Kohtutoimikus olevast kõnealusest e-kirjast ( tl 108) nähtub, et Haapsalu Linnavalitsus on saatnud OÜ-le Audioguide pakkumise tegemiseks Haapsalu Piiskopilinnuse audiogiidi programmi tootmise ja seadmete ostmise avatud riigihanke materjalid, samas kirjas on märgitud pakkumiste esitamise aeg ning selgitatud, et materjalid on avaldatud riigihangete registri koduleheküljel. Kuigi kaebuse esitaja poolt kaebusele lisatud ja väidetavalt temale kõnealuse e-kirja manusena saadetud pakkumise kutse dokumentides( tl 8-14) ei sisaldu hindamiskriteeriumi pakkumise edukuse üle otsustamiseks, leiab kohus, et ainuüksi nimetatule tuginevalt puudub alus hankemenetluse ebaausaks ja kaebajat eksitavaks tunnistamiseks. Esmalt märgib kohus, et kaebusele lisatud pakkumise kutse dokumendid ei tõenda, et kaebajale saadeti nimelt selline dokument , teisi tõendeid nimetatud asjaolu kinnituseks kaebajal esitada ei olnud. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et väidetavalt e-kirja manusena lisatud pakkumise kutse kohaselt on tegemist avatud pakkumismenetlusega nagu on kirjas ka riigihangete registris 12.02.07 avaldatud pakkumise kutses ( sisestatud 08.02.2007), samas on ekirja manusena lisatud pakkumise kutse dokumentide kohaselt tegemist piiratud pakkumismenetlusega ( p.1.5), ka on kaebaja esitatud ja väidetavalt temale saadetud pakkumise kutses vastuolud pakkumiste jõusoleku tähtaja numbrilise ja sõnaliselt väljendatud jõusoleku aja vahel ( 60 ja 90 päeva). Need asjaolud aga kaebajas arusaamatust tekitanud ei ole, samuti avatud pakkumismenetlusele ettenähtud reeglite alusel tegelikkuses toimunud menetlus, ka on kaebaja esitanud riigihankes pakkumise, mitte aga piiratud pakkumismenetlusele omaselt taotlust. 22.Teiseks leiab kohus, et isegi juhul, kui kaebuse esitaja tõesti sellisel kujul dokumendi sai , ei tingi nimetatu korralduse vaidlustatud osas tühistamist. Riigihankes osalemise eesmärgiks saab olla parima pakkumise tegemine. Pakkumise kutse kohaselt tõendab pakkumise esitamisega pakkuja täielikku nõustumist kõigi pakkumistingimustega. Kaebaja antud selgitustest lähtuvalt tegi ta pakkumise, tundmata huvi, milliste kriteeriumide alusel selgitatakse parim pakkumine.
lg 1 p 3 kohaselt kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel hindamiskriteeriumina madalaimat hinda või majanduslikult soodsaimat pakkumist, näidates viimasel juhul objektiivset hindamist võimaldavad kriteeriumid ning nende suhtelise osakaalu protsentides või väärtuspunktides. Kuna
lg 2 kohaselt on pakkumismenetluse korraldamise eesmärgiks ostja rahaliste vahendite säästlik ja ratsionaalne kasutamine ning majanduslikult soodsaima pakkumise väljaselgitamise kriteeriume kaebajale väidetavalt esitatud dokumendis ei olnud, vastava selgituse saamiseks ta ostja poole ei pöördunud ega pakkumise kutse dokumentidega seoses vaidlustust ei esitanud, pidi kaebuse esitajale pakkumise tegemisel olema ka
lg 2 ja § 24 lg 1 p 3 koostoimest selge, et pakkumise edukuse üle otsustatakse madalaima hinna alusel. Kohtu hinnangul saaks eksitamisest rääkida ennekõike juhul, kui eksitavate või puudulike andmete tõttu ei oleks kaebajal olnud võimalik esitada nõuetele vastavat pakkumist, sealhulgas koostada pakkumise õiget hinda. Kaebaja ei ole väitnud, et dokumentides ei sisaldunud nõudeid pakkujatele või pakkumise vormistamisele või ostetava teenuse kirjeldust, poolte õiguste ja kohustuste ja vastutuse ulatust või teisi selliseid asjaolusid, mis oleks mõjutanud pakkumise hinna määramist. Eksitamisega saaks kohtu hinnangul olla tegemist ka näiteks juhul, kui edukas pakkumine oleks tegelikkuses kindlaks tehtud mitte madalama hinna, vaid erineva osakaaluga 6 hindamiskriteeriumide summale tuginevalt välja selgitatud majanduslikult soodsaima pakkumise alusel . Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, milles tema eksitamine seisnes ning kaebaja väide, et ta oleks kogu informatsiooni olemasolul teinud teistsuguse pakkumise, on põhjendamatu. 23.Oluline on siinkohal märkida, et asjas esitatud dokumendid OÜ Audioguide poolt riigihankes tehtud pakkumise kohta ei kinnita kaebuse esitaja väiteid, mille kohaselt juhul, kui ta oleks teadnud, et edukaimaks tunnistatakse madalaima hinnaga pakkumine, oleks ta teinud teistsuguse pakkumise. Kaebuse esitaja väide, et ta asus asja uurima pärast linnavalitsuse korralduse saamist ja leidis siis registrist dokumendid, millises sisaldusid ka objektiivsed hindamiskriteeriumid, on paljasõnaline. Nii nähtub viidatud dokumendi üldosast (tl 95) , et kaebuse esitaja pakkumine on tehtud vastavalt Haapsalu Linnavalitsuse väljakuulutatud avaliku hanke pakkumise kutsele „Audiogiidi programmi tootmine, audiogiidi seadmete tarnimine“, registreerimisnumbriga 034505, avaldatud 12.02.2007 ja selle tingimustele ning vastavalt PKD nõuetele pakkumiste vormistamise kohta on ka nimetatud pakkumise leht kinnitatud pakkuja seadusliku esindaja allkirjaga. Seega on kaebaja seaduslik esindaja kinnitanud pakkumise tegemist vastavalt 12.02.2007 registris avaldatud pakkumise kutsele ja selle tingimustele, muu hulgas on ta registris avaldatud pakkumise kutselt saanud selle registreerimisnumbri ning kaebaja vastupidised väited on põhjendamatud. Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja lähtus ja sai pakkumise tegemisel lähtuda tegelikust olukorrast ning tema õigust ausale hankemenetlusele rikutud ei ole. 24.Kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi saab rikkuda eelkõige pakkumise edukaks tunnistamise otsus. Kohus kaebuse väitega, mille kohaselt ei ole võimalik kontrollida, kes oleks pidanud tunnistatama edukaks pakkujaks, ei nõustu.
lg 1 kohaselt võrdleb ja hindab ostja kõiki pakkumisi, mida ei ole tagasi lükatud. Seega kvalifitseeritud pakkujad, kelle pakkumine on tunnistatud vastavaks, pääsevad pakkumiste hindamisele ja võrdlemisele. Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ ImExpo pakkumine kvalifitseeriti ja tunnistati vastavaks. Ka ei ole kaebuse esitaja väitnud, et tema pakkumine oli OÜ Imexpo pakkumisest madalama hinnaga, vaid on asja arutamisel kinnitanud, et tal selles osas vastuväiteid ei ole . Kaebuse väitel ei ole kaebajal selge, mille alusel tema kaotas ja mille alusel teine pakkuja võitis. Kaebaja rõhutas asja arutamisel, et tema sooviks on, et Haapsalu Linnavalitsus teeks õiguspärase haldusakti. Käesoleval juhul puuduvad põhjendused, kuidas selline tulemus saadi ja „tema õigusi ei rikutaks juhul, kui see oleks põhjendatud.“ 25.
lg 2 kohaselt on edukas pakkumine vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine, kusjuures see peab olema objektiivselt põhjendatav. Käsitletava riigihanke 12.02.2007 registris avaldatud pakkumise kutse dokumentide p IV-2 kohaselt hinnatakse pakkumisi pakkumise edukuse üle otsustamiseks ühe hindamiskriteeriumi alusel, milleks on madalaim hind. Kuna vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et pakkumise hind tuli vastavalt PKD p.5.1 anda Eesti kroonides, tuues eraldi välja pakkumise netohinna ja käibemaksu ning kulude kirjeldamisel tuli lähtuda mahtude tabelist, siis eespoolnimetatud hindamiskriteerium ning pakkumise hinna väljendamise viis võimaldavad objektiivset hindamist ning nähtuvalt pakkumiste edukaks tunnistamise protokolli lisas nr 1 toodud pakkumiste võrdlemise tulemustest on soodsaim pakkumine välja selgitatud pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumi alusel, s.o. võttes aluseks pakkumiste maksumused. Iseenesest selle üle, et madalaim hind on objektiiveks hindamiskriteeriumiks, menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole, seda kinnitab muu hulgas kaebuse väide, mille kohaselt registris avaldatud pakkumise kutse dokumentides sisaldus objektiivne hindamiskriteerium. Ka ei ole kaebaja väitnud, et pakkumise hinna väljendamise viis ei võimalda objektiivset hindamist. 7 26.Kuigi pakkumise kutse dokumentides ei olnud sätestatud punktisüsteemi, ei tähenda kohtu hinnangul käesoleval juhul komisjoni poolt madalaima hinna alusel kui ainukese hindamisele kuuluva kriteeriumi põhjal soodsaimale pakkumisele 100 punkti omistamine, et komisjon oleks kaldunud pakkumiste hindamisel ja võrdlemisel kõrvale pakkumise kutse dokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest. Kuna pakkumiste hindamisele ja võrdlemisele pääses kaks pakkumist – kaebuse esitaja pakkumine ja OÜ ImExpo pakkumine ning vaidlust ei ole selles, et OÜ ImExpo pakkumine oli madalama hinnaga kui kaebuse esitaja pakkumine, siis arvestades eduka pakkuja väljaselgitamiseks sätestatud ainsat hindamiskriteeriumi, milleks on madalam hind, on OÜ ImExpo pakkumise edukaks tunnistamise otsus sisuliselt õiguspärane. Kaebaja ei ole näidanud ühtegi viisi, kuidas tema pakkumine oleks olnud teisest soodsam. 27.Riigihanke komisjoni 27.03.2007.a. protokollist pakkumise edukaks tunnistamise kohta ( tl 20) nähtub, et komisjon otsustas pakkumiste edukuse üle kogumaksumuse kriteeriumi alusel, mis vastab pakkumise kutse dokumentides toodule. Samuti nähtub viidatud koondtabelist, mis on märgitud 27.03.2007 protokolli lisaks nr 1, et otsustati kasutada meetodit, mille puhul maksmimumpunkte oli võimalik saada 100 punkti. Kohus rõhutab siinkohal veelkord, et käesoleval juhul ei toimunud väärtuspunktide andmist rohkema kui ühe hindamiskriteeriumi alusel, mistõttu juba ainuüksi OÜ ImExpo pakkumise maksumuse äramärkimisest korralduses pidi olema kaebuse esitajale arusaadav, et edukaks tunnistati kaebuse esitajast madalama hinnaga pakkumise teinud äriühing. Viidatud protokolli kohaselt :“Lähtudes pakkumistele antud väärtuspunktidest otsustas riigihanke komisjon teha Haapsalu Linnavalitsusele ettepaneku tunnistada edukaks pakkumiseks OÜ ImExpo poolt esitatud pakkumine kui vastavaks tunnistatud ning pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide alusel pakkumiste hindamisel ja võrdlemisel kõige rohkem väärtuspunkte saanud pakkumine, seega kõige soodsam pakkumine (
Pakkumiste hindamise ja võrdlemise koondtabelist ( tl 21) nähtuvalt otsustas komisjon kogumaksumuse maksimumkriteeriumi 100 punkti omistada madalaima hinnaga pakkumise teinud pakkumisele. Haapsalu Linnavalitsuse kirjaliku seletuse ning kohtuistungil antud selgituste kohaselt on kaebuse esitaja pakkumisele omistatud 96 punkti saadud hankemenetluses üldlevinud arvutusmetoodikat kasutades, kus madalam pakutud hind jagati kallima pakutud hinnaga. Sellise metoodika valik ei muuda hindamiskriteeriumi e madalaima hinna alusel selgitatavat edukat pakkumist .Kuigi pakkumise kutse dokumentides ei olnud sätestatud, kuidas toimub pakkumistele väärtuspunktide andmine, ei tähenda kohtu hinnangul komisjoni poolt kasutatud metoodika, et komisjon oleks kaldunud pakkumiste hindamisel ja võrdlemisel kõrvale pakkumise kutse dokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest. Pakkumise edukaks tunnistamine on objektiivselt põhjendatud ning kaebuse esitaja ei ole esile toonud ühtegi viisi, kuidas pakkumiste võrdlemisel oleks kaebaja pakkumine olnud soodsam. 28.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kuna käesoleval juhul oli hindamiskriteeriumiks pakkumise kutse dokumentides vaid madalam hind, siis nõustub kohus vastustajaga selles, et hindamiskriteeriumist tulenevalt soodsama ehk antud juhul madalama hinnaga pakkumise edukaks tunnistamine on õiguspärane ja piisavalt motiveeritud. Kuna kaebaja pakkumine ei olnud hindamiskriteeriumi kohaselt soodsaim ehk madalama hinnaga, puudus kohtu hinnangul ka vajadus mingite täiendavate kaalutluste esitamiseks. Kaebuse esitaja pakkumine kui OÜ ImExpo pakkumisest kõrgema hinnaga pakkumine ei saanud , olenemata hindepunktidest pakkumise maksumuse põhjal, olla tunnistatud edukamaks. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vastustaja ei oleks edukaks saanud tunnistada kallimat pakkumist. Vaidlustatud korralduses on toodud põhimotiiv OÜ ImExpo pakkumise edukaks tunnistamise kohta ning selleks on soodsaim hind. 8 29.
lg 2 kohaselt lisaks
-st tulenevatele vorminõuetele peavad riigihanke pakkumismenetluses antavad haldusaktid vastama haldusmenetluse seaduse vorminõuetele. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kohus on eespool esitanud põhjendused, millele tuginevalt on asunud seisukohale käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusakti sisulisest õiguspärasusest. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel on rikutud menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vaidlustatud korralduse punktiga 4 kinnitati riigihanke pakkumiste läbivaatamise ja hindamise komisjoni protokoll 27.03.2007 ja tunnistati edukaks pakkumiseks OÜ ImExpo pakkumine summas 411 088 krooni , kusjuures linnavalitsuse korralduses ei ole märgitud pakkumisele komisjoni poolt antud hindepunkte, vaid on ära toodud edukaks tunnistatud pakkumise hind . Seega ei saanud kaebuse esitajal ka tekkida arusaamatust punktisüsteemi osas korraldusega tutvudes. Kaebuse väide, et korralduse motiveerimatus on toonud kaasa olukorra, kus pakkumise tunnistamine edukaks ei ole kontrollitav, on põhjendamatu. Kohtu hinnangul saaks pakkumiste hindamise punktisüsteemi põhjendamine ja selgitamine olla olulise tähendusega ennekõike juhul, kui kõige soodsama pakkumise kindlakstegemiseks oleks pakkumise kutse dokumentides ette nähtud mitu hindamiskriteeriumi ning madalaim hind oleks üheks nende hulgast või kui pakkumise kutse dokumentides oleks märgitud , et parimaks pakkumiseks osutub soodsaim pakkumine ning alles pakkumiste hindamisel ja võrdlemisel asuks ostja omistama lisaks madalamale hinnale kaalu ka mingitele teistele kriteeriumidele ja määraks neile hindamisskaalal osakaalu. Käesoleval juhul, kus edukas pakkumine selgitati selle põhjal, kes pakkujatest tegi madalaima hinnaga pakkumise ning vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja pakkumine madalaima hinnaga ei olnud, on kaebuse väide, mille kohaselt „vaidlusalusest korraldusest ei tulene aga, miks sai tema pakkumine riigihankes vähem punkte kui edukaks tunnistatud pakkumine“ ning sel põhjusel korralduse kui ebapiisavalt motiveeritud haldusakti osaliseks tühistamiseks põhjendamatu. Eespooltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja õigust osaleda ausas ja läbipaistvas riigihankemenetluses rikutud ei ole ning vaidlustatud korralduse punktist 4 nähtub, et edukaks tunnistati pakkumine hinnaga 411 088 krooni , mis võimaldab ka hinnata selle otsustuse õiguspärasust, arvestades pakkumise kutse dokumentides sätestatud hindamiskriteeriumi. VII MENETLUSKULUD 30. HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, ent kuna menetlusosalised ei ole vastavat taotlust, kulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, siis jäävad menetlusosalistest igaühe kulud tema enda kanda. Lea Kuuse Kohtunik 9 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.