KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-10136 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoobril 2007. a, Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi OÜ Kukruse Maja ha

) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 143

kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

1. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
2. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
3. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
4. juulit
5. 3

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 154

kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. 16. Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et kostja aegumistaotluse suhtes tuleks kohaldada kümneaastast tähtaega.

§ 146

lg 4 kohaselt on tehingust tuleneva nõude puhul aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

§ 149

kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1. Kohtu hinnangul ei ole kostja käitumine hinnatav oma kohustuste tahtliku rikkumisena. Võlaõigusseaduse § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel õigusvastase tagajärje soovimine. Kuigi kostja on seletanud, et ta lõpetas alates 1997.a. suvest üüri maksmise, kuna jõudis järeldusele, et hageja süül tal ei õnnestunud korterit erastada, on ta 19.06.14.08.2002.a. tasunud võlgnevuse katteks 477,90 krooni (tl 44, 50-51), mis näitab, et tal puudus tahtlus võlgnevuse tekitamiseks.
2. Kostja oli korteri omanik alates 05.03.1999.a. kuni 12.08.2002.a., mistõttu mingil määral on hageja nõue vaadeldav ka seadusest tuleneva nõudena (ES § 37, AÕS § 72 lg 1, KOS § 13). Samas on kohus arvamusel, et hageja nõue on käsitatav ka tehingust tuleneva nõudena. Hagiavalduse kohaselt oli kostjaga 14.09.1994.a. sõlmitud üürileping. Hageja hooldas elamut hoolduslepingu alusel ja esitas sellest tulenevalt kostjale arveid, milles lähtus linnavalitsuse poolt kehtestatud tariifidest.

§ 152

lg 1 kohaselt kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele

9.peatükis 2.jaos sätestatut (tehingust tuleneva nõude aegumine). 19. Lugedes hageja nõuet korduvate kohustuste täitmise nõudeks (

§ 154

) ja arvestades kostja võlgnevuse kujunemist kuni 31.07.2002.a., tuleb hageja nõude aegumistähtaega arvestada alates 31.12.2002.a. Hageja esitas oma nõude maksekäsu kiirmenetluse korras 19.03.2007.a., mil kolmeaastane aegumistähtaeg oli möödunud.

1. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ja jätab seda arvesse võttes hagi rahuldamata. V Menetluskulud
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt peab menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, kandma hageja. Viktor Brügel Kohtunik 4