KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2060
§ 4lg 5 ja § 20 lg 6 võimaldavad arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi.
Kaebaja poeg on 7-aastane normaalselt arenenud laps, kes on käinud lasteaias ning saavutanud juba arvestatava sotsiaalse kogemuse, mille pinnalt kujundada oma arvamust, millist perekonnanime ta soovib, ja seda põhjendada. Nimevahetus ongi lapse enda suur soov, kes kodus pidevalt räägib, et tahab olla vanemate ja õega sama perekonnanimega ega saa aru, miks tema perekonnanimi on T. Lapse teada on tema isa M. K. Kaebaja pole talle öelnud, et tegelikult on tema isa A. T, kelle perekonnanime ta kannab, sest pole tahtnud last traumeerida. Kolmas isik üldse ei hoolinud pojast. Lapsel oli neerukasvaja ja ta oli pikalt haiglas. Lapse isa ei tundnud siis tema vastu mingit huvi ega aidanud haiget last hooldada. Ta lahkus kaebajaga ühisest korterist, kui poeg oli nelja aastane. Vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks raha ei andnud ning ka kohtuotsusega välja mõistetud elatist hakkas maksma alles siis, kui kaebaja pöördus kohtutäituri poole. Vastustaja Rapla Vallavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja pole tõendanud, et nimevahetus on lapse huvides. Kaebaja eesmärkide siirusele varjuheitev on tema väide, et lapse uus perekonnanimi võib tunduvalt kergendada tema kohandumist eestipärases ühiskonnas. Kumbki kõnealustest perekonnanimedest pole tüüpiline eesti nimi. 7-aastaselt lapselt arvamuse küsimine on vastutustundetu, tema arengutase ei võimalda kindlasti välja selgitada tema tõelist soovi selles keerulises küsimuses. Ebaeetiline on last traumeerida küsimuses, mida ta ei mõista. Perearsti arvamuse kohaselt on lapse emotsionaalne tasand labiilne, ta on kergesti mõjutatav ja emast väga sõltuv. Võib arvata, et perekonnanime muutmine ei suurenda isa ja lapse suhtlemist ja kokkukuuluvustunnet, kuid kohtumine isaga vastab kindlasti lapse huvidele. Perekonnanime vahetus võib olla üheks teguriks lapse vene identiteedi ähmastumisel, mis kindlasti ei oleks lapse huvidele vastav. Kuivõrd perekonnanime vahetamine ei muudaks lapse olukorda üheski osas paremaks või soodsamaks, ei vasta lapse huvidele uue ja prognoosimatu olukorra tekitamine. Kolmas isik A. T palus jätta kaebus rahuldamata. Tallinna Halduskohus jättis O. K kaebuse rahuldamata, leides, et vastustaja on vaidlusalust korraldust andes arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud mõistlikult.
§ 20
lg 3 sätestab, et kui vanem, kelle juurde jääb laps, soovib pärast abielu lahutamist anda lapsele oma perekonnanime, otsustab lapsele uue perekonnanime andmise eestkosteasutus lapse huvidest lähtudes. Seega on lapsele uue perekonnanime andmine Rapla Vallavalitsuse kaalutlusotsustus.
§ 4
lg 5 sätestab: „Kümneaastasele või vanemale lapsele isikunime andmisel või kohaldamisel on vaja tema nõusolekut. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui tema arengutase seda võimaldab." Sama seaduse § 20 lg 6 kohaselt on alaealisele uue perekonnanime andmisel vaja
§ 4lg 5 nimetatud isiku nõusolekut.
Seadusest ei tulene, et alla 10-aastase lapse soovi teadasaamiseks peab eestkosteasutus lapsega tingimata ise kontakteeruma ega või usaldada näiteks lapsega koos elava vanema sellekohast informatsiooni. Olukorras, kus kaebaja oli juba edastanud vastustajale poja soovi, oleks lapse täiendav küsitlemine vallaametnike poolt olnud mõttetu ja last asjatult traumeeriv. Osundatud sätetest ei tulene ka eestkosteasutuse kohustust igal juhul toimida lapse soovi kohaselt. Korraldusest nähtuvalt on vastustaja kaebaja poolt edastatud lapse soovi teadmiseks võtnud, kuid pole põhjendanud, miks ta pole lapse soovi järgi toiminud. Vastavalt HMS §-le 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, 2
(5)3-06-2060 kui selline rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Halduskohtumenetluses esitatud kirjalikus seletuses ja kohtuistungil on vallavalitsus lapse soovi mittearvestamist motiveerinud. Perekonnanime vahetamisega uue ja prognoosimatu olukorra tekitamine ei vasta lapse huvidele, sest ei muudaks lapse olukorda üheski osas paremaks või soodsamaks. Asjaolu, et laps kannab teistest pereliikmetest erinevat perekonnanime, ei saa halvendada tema elu kodus ega väljaspool kodu, kui teised pereliikmed sellest ise probleemi ei tekita. Riigis, kus kolmandik või isegi suurem osa elanikest kannab slaavipärast perekonnanime, ei põhjusta vene perekonnanimi iseenesest eestlaste hulgas mingeid pingeid, eriti kui selle nime kandja räägib eesti keelt. Kaebaja esitatud lasteaia iseloomustusest ja psühhoterapeudi kokkuvõttest nähtuvalt lapsel eestikeelses lasteaias hakkamasaamisega probleeme ei ole. Eestikeelses õppeasutuses õppimiseks on vaja osata eesti keelt, perekonnanimel pole mingit tähtsust, pigem võib vene nime kandja hea eesti keele oskus kutsuda eestlastes esile positiivseid reaktsioone. Kindlasti ei soodustaks nimevahetus lapse ja isa vahel lähedaste suhete tekkimist ning võiks ähmastada lapse identiteeti, nii et laps täiskasvanuks saades enam ei teakski, kas pidada end eestlaseks, venelaseks või soomlaseks. Lapse pinged oma perekonnanime ümber on põhjustanud kaebaja ise, kes pole pojale selgitanud, et tema perekonnanimi on teistsugune sellepärast, et ta kannab oma isa nime. Kaebaja on lapse bioloogilise isa üldse maha vaikinud, lastes pojal isaks pidada oma uut abikaasat. Sellises olukorras on lapsel loomulikult võimatu aru saada, miks temal on teistest pereliikmetest erinev perekonnanimi. Kaebaja vaenulikkus oma poja isa vastu, mida ta ilmutas poja juuresolekul, keelates tal isalt kingitust vastu võtta ja küsides lapselt, kas ta ikka tahab minna selle võõra onuga kaasa, tekitab ka lapses hirmu ja umbusku oma isa suhtes ning sedakaudu ka soovi vabaneda nimest, mis teda selle „võõra onuga" seob. Eriti kui arvestada perearsti arvamust, et laps on emotsionaalselt väga labiilne, kõikuva meeleoluga, väikese stressitaluvusega ja emast väga sõltuv. Olukorra parandamiseks peaks kaebaja otsustavalt muutma oma käitumist, mitte väljenduma poja kuuldes-nähes tema isa suhtes negatiivselt, ning sisendama lapsesse uhkust oma perekonnanime T üle, mis pole nimest K millegi poolest halvem. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS O.K apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellandi väitel on kohus põhjendamatult eelistanud vastustaja ja kolmanda isiku tõendamata väiteid ega ole arvestanud kaebaja seisukohtadega. Väär ja tõenditel mittepõhinev on vaidlustatud korralduses märgitu, et kaebaja ei täida kohtuotsust ja takistab A. Til oma lapsega kohtumast. A. T ei ole ise ilmunud määratud ajal lapsega kohtuma. Korralduses ei ole märgitud, millest Rapla Vallavalitsus järeldab, et A. Ti soov lapsega taas kohtuda ja lapse kasvatamises osaleda on tugev ja siiras. A. T ei ole lapse käekäigu vastu huvi tundnud kuni ajani, mil kaebaja esitas tema vastu hagi elatise nõudes. Ta ei ole lapsele elatist maksnud ajani, mil kaebaja pöördus kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole. Samuti ei tundnud A. T poja vastu huvi, kui nad koos emaga viibisid onkoloogiahaiglas pikemat aega ravil. Väär on kohtu seisukoht, et vaidlustatud korralduses on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud mõistlikult. Korraldus ei sisalda põhjendusi ega kaalutlusi, vaid üksnes kirjeldab lapse isa ja ema ütlusi. Vastustaja on akti andmisel rikkunud HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtet, §-s 4 sätestatud kaalutlusõiguse põhimõtet ja §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendatuse nõuet. Põhjendatud pole, miks ei arvestata 7-aastase lapse soovi, kes on vastavalt Rapla Lasteaia Naksitrallid iseloomustusele oma vanuse kohta intellektuaalselt hästi arenenud ja igati võimeline oma soovi avaldama vaidlusaluses küsimuses. Tegemist on asja otsustamist mõjutavate rikkumistega. 3
(5)3-06-2060 Kaebaja soov vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi oma lapsele, on põhjendatud. Kohus ei viidanud, millel põhineb järeldus, et nimede pinnal probleeme Eestis ei esine. A. Ti paljasõnalistel süüdistustel rajanevad kohtu järeldused, et kaebaja on süüdi pingete tekitamises lapsele, kuna pole talle selgitanud, kes on lapse isa ja kelle nime ta kannab ning et kaebaja väljendab lapse juureolekul vaenulikku suhtumist A. Tse. Kaebaja uus perekond hoolib lapsest. Kaebaja abikaasa M. T. K on lapsele isaks, kes teda kasvatab ja ülal peab. Lapse bioloogiline isa huvitub lapsega kohtumisest vaid seepärast, et kiusata kaebajat elatisraha, mida kohtuotsusele vaatamata ta korralikult ei maksa, väljanõudmise eest. Kohus ei ole arvestanud kaebaja põhjendatud soovi, et kõik tema lapsed saaksid kanda ühist perekonnanime. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et on teinud oma otsuse kaalutletult ning perekonnanime vahetuseks nõusoleku mitteandmine vastab lapse huvidele. Apellant ei ole viidanud konkreetsetele tõenditele seoses võõrapäraste nimedega seotud probleemide esinemisega eesti lasteaedades. Rapla Lasteaia Naksitrallid kirja kohaselt ei ole esinenud lapse perekonnanimega seoses tema narrimist, kiusamist või muud ebaõiget tegevust. Kolmas isik A. T palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt oli laps kuni 2004. a aprillini tema ülalpidamisel. Siis tõstis kaebaja kolmanda isiku korterist välja ning rääkis pojale, et tema isa on halb ja joodik. Kolmas isik esitas hagi lapsega kokkusaamise kindlaksmääramiseks ja vara jagamiseks seetõttu, et O. K keelas tal pojaga kohtuda. Asjas tehtud kohtuotsust A. K ei täida, vaid suhtub kolmandasse isikusse jätkuvalt negatiivselt, keelab lapsel kingitusi vastu võtta jne. Väär on apellandi väide, et A. T ei käinud haiglas last vaatamas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse muutmiseks alust. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole lahus elava vanema suhtlemise korraldamine lapsega ega lapse ülalpidamiskohustuse täitmise küsimused. Asjas vaieldakse selle üle, kas 7-aastasele alaealisele uue perekonnanime andmata jätmine toimus kaalutletult ja õiguspäraselt. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi väited kolmanda isiku poolt lapsele elatise mittemaksmisest ja kolmanda isiku väited apellandi poolt lapsega suhtlemise takistamisest. Avalduses eestkosteasutusele põhjendas kaebaja lapsele uue perekonnanime andmise taotlust enda ja lapse sooviga kanda ühist nime ning uue nime euroopapärasema kõlaga, mis kaebaja arvates võimaldab lapsel paremini integreeruda eesti ühiskonda. Õige on kaebaja väide, et vaidlusalune haldusakt, millega jäeti tema avaldus rahuldamata, ei sisalda nõuetekohast faktilist põhjendust ega korralduse andmise aluseks olnud kaalutlusi. Viitega HMS §-le 58 märkis aga halduskohus õigesti, et vormi- ja menetlusvead võivad, kuid ei pruugi kaasa tuua haldusakti materiaalset õigusvastasust. Haldusakti materiaalne õiguspärasus on seotud kaalutlusõiguse veatu kohaldamisega. Formaalselt õigusvastase haldusakti tühistamine kohtu poolt on põhjendatud juhul, kui haldusorgan on teinud sisulise vea, mis mõjutas asja otsustamist. Ringkonnakohus jagab esimese astme kohtu seisukohta, et vaidlusalune haldusakt on õigusvastane formaalselt, kuid mitte materiaalselt. Perekonnaseaduse § 49 sätestab vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse.
§ 20
lg 3 näeb ette, et lapsele selle vanema, kelle juurde ta jääb pärast abielu lahutamist, perekonnanime andmise otsustab eestkosteasutus lapse huvidest lähtudes. Alaealisele uue perekonnanime andmine on erandlik ning eestkosteasutusel on seega kohustus välja selgitada ja arvestada kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Lapsele uue nime andmise menetluses peab olema mõlemal vanemal võimalus oma seisukoht esitada, kuid nime muutmiseks peavad 4
(5)3-06-2060 olema kaalukad põhjused. Eestkosteasutusel on õigus ja kohustus otsustada asi mitte vanemate soovidest ja huvidest lähtuvalt, vaid esikohale tuleb seada lapse huvid. Lapse huvides on kindlasti normaalse kontakti säilitamine mõlema vanemaga, mida ei tohi mõjutada vanemate omavahelised vaenulikud suhted. Asjaolude väljaselgitamine eestkosteasutuse poolt tähendab muuhulgas ka vähemalt kümneaastase, ja kui arengutase seda võimaldab, siis ka noorema lapse soovi välja selgitamist (
§ 20
lg 6 ja § 4 lg 5).
§ 4
lõikest 5 tuleneb, et uue nime andmiseks peab olema alaealise nõusolek, kuid sättest ei järeldu, et eestkosteasutus on seotud lapse sooviga nime muuta. Eestkosteasutus on seatud kaitsma lapse õigusi/huve ning kogu kaalutlusõiguse kohaldamise menetlust tuleb hinnata nimetatud eesmärgi valguses. Asja materjalidest nähtub, et kuigi Rapla Vallavalitsuse töötajad vahetult lapse endaga enne korralduse andmist ei vestelnud, oli eestkosteasutus teadlik lapse soovist perekonnanimi muuta kaebaja poolt vallavalitsusele esitatud avaldusest. Seetõttu ei jaga ringkonnakohus apellandi arvamust, et vaidlusalune korraldus on õigusvastane põhjusel, et rikutud on uurimisprintsiipi ja pole välja selgitatud lapse enda soovi. Kuigi haldusaktis ei ole kaalutlusi märgitud, nähtub toimiku materjalidest, et kaalutlusõigust on kohaldatud ning vastustaja on hinnanud nii 7-aastase lapse soovi muuta oma perekonnanime kui ka kaebaja argumente selle kohta, miks tema arvates tuleb anda lapsele uus perekonnanimi. Ringkonnakohus nõustub vastustaja poolt kohtumenetluses avaldatud seisukohaga, et äsja 7-aastaseks saanud laps ei ole sotsiaalselt nõnda küps, et saaks avaldada oma siirast ja tõelist soovi tema jaoks väga keerulises ja nii raskes küsimuses nagu bioloogilise isa perekonnanime asendamine ema uue abikaasa perekonnanimega. Loomulik on soov, et ühise pere liikmed kannavad ühist perekonnanime, kuid kui praegune perekonnanimi last ei kahjusta, siis ainuüksi sellest soovist lapse perekonnanime muutmiseks ei piisa. Kaebaja väitest, et nimi K on nimest T euroopapärasem ja uus nimi aitab lapsel paremini kohaneda eestikeelses keskkonnas ja koolis, järeldab ringkonnakohus, et kaebaja arvates võib last kahjustada venepärane nimi. Tegemist on kaebaja subjektiivse ja põhistamata arvamusega ning vastustaja on põhjendatult osundanud asjaolule, et ka uue nime puhul pole tegemist tüüpilise eesti perekonnanimega. Eestkosteasutusele esitatud avalduses ei väitnud kaebaja, et praegune perekonnanimi last kuidagi muul viisil kahjustaks. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus O. K apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 5
(5)