KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis M. Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.2006, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-10837 Tsiviilasi OÜ hagi NO vastu võla, viivise v

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu ja seaduse sätetele ja

§ 174alusel ei ole lubatud ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine. Märgitud ajal kehtinud Ts

ÜS § 60 lg 1 järgi on tehing õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele.

§ 190

järgi võis kohustuse täitmist tagada vastavalt lepingule leppetrahviga (trahv, viivis) ning § 191 lg 1 järgi on leppetrahv /trahv, viivis/ seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustutud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Alates 01.07.2002 kehtiva VÕS § 94 järgi võib viivitusintressi nõuda lepingus sätestatud määras. Kuivõrd kostja ei ole hagi asjaolusid vaidlustanud, siis tuleb eeldada TsMS § 230 lg 2, 4 järgi, et kostja on omaks võtnud selle, et tal oli AS (AS õigusjärglane) sõlmitud leping, mille alusel pakkus AS kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadu eest tasuma regulaarselt vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt kooskõlas lepingu ja mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustega/üldtingimused/ ja mille kohaselt oli arvete tasumise tähtaeg vastavalt 15 päeva nende esitamisest. Leping on sõlmitud 03.07.1999 nr XXX, mille kohta on hageja esitanud ka vastava lepingu koopia ja lepingu lisaks olevate üldtingimuste koopia. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et ta on jätnud oma lepingulised kohustused summas 6407,78 täitmata, st et ei ole nõuetekohaselt tasunud talle osutatud teenuste ja selle kohta esitatud arvete eest, samuti ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on viivituses ja et AS on lepingu temaga lõpetanud ennetähtaegselt 04.11.

1. Nii tuleb kooskõlas TsMS § 230 lg 2, 4 eeldada, et seisuga 07.12.1999 oli kostja võlg AS ees 6407,78 krooni ning et kostja oli viivituses perioodi eest 07.12.1999-18.06.2005 2018 päeva ja et leping on AS poolt kostjaga lõpetatud. Viimase kinnituseks on hageja esitanud ka vastava teate 04.11.
2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas on tõendatud, et kostja on rikkunud pooltevahelist lepingut sellega, et ei ole täitnud oma kohustust tasuda lepingu partneri eest tema poolt osutatud teenuste eest ja on olnud sellega viivituses. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et võlg oleks tasutud, samuti ei ole kostja vaidlustanud, et nõue on üle läinud hagejale. Seega tuleb eeldada TsMS § 230 lg 2, 4 alusel nende asjaolude omaksvõttu kostja poolt ja seega nende asjaolude tõendatust. Nõude omandamise kohta on hageja esitanud ka vastava AS teatise 20.04.05 kostjale, millest nähtub, et AS on oma nõude summas 6407,78 krooni loovutanud hagejale koos kõrvalnõuetega. Kostja ei ole vaidlustanud viivise määra, mida hageja nõuab 0,15% ulatuses võlalt ja mis teeb küll rohkem kui 6407,78 krooni, kuid hageja üle põhivõla viivist ei nõua, mistõttu tuleb TsMS § 230 lg 2, 4 alusel lugeda tõendatuks viivis suuruses 6407,78 krooni. Nõudeõigus AS-le on OÜ-le üle läinud 20.04.2005 (teatis nõude loovutamise kohta) ning see on lubatav alates 01.07.2002 kehtiva VÕS 164 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Eeltoodu alusel on OÜ kui nõude omandaja hagi põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks

§ 173

, 174,

§ 190

, 191 lg 1 VÕS § 164 lg 1, 2, § 170 alusel välja mõista põhivõlg 6408,78 krooni ja viivis põhivõla ulatuses 6408,78 krooni. Kuivõrd tsiviilasi on algatatud enne 01.01.06 (hagi esitatud 29.06.05) tuleb kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud ja õigusabikulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja tasu õigusabi eest summas 640,78 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osalt. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv seoses kostjale Ametlike Teadaanneete kaudu hagimaterjalide ja kostja kohtusse kutsumise eest tasutud riigilõivu eest 200 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukulude katteks välja mõista 1890,78 krooni. Kohtunik