) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja andis kostja kasutusse korteri asukohaga Paide linnas Keskväljak 4-6.
lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma ka muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt lepingu punktile 3.1 kohustus üürnik tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks möödunud kuu eest üüri, kommunaalteenuste ja muude üürnikule osutatavate teenuste eest tasu vastavalt üürileandja poolt saadetud makseteatisele. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega esitatud arveid vaidlustanud. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid ajavahemikus 15.10.2006 kuni 02.05.2007.a nõutud summas tasunud ning seega ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil.
lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on kostjale saatnud võlgnevuse kohta kirjaliku teatise, millele kostja ei ole reageerinud. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kuna pooled ei ole lepingus viivise määras kokku leppinud, siis loetakse viivise määraks
sätestatud intressimäär, s.o poolaasta kaupa Euroopa 2 Keskpanga põhirefinantseeimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari ja 1.juulit, millele siis
Hageja on hagiavaldusele lisanud viivise arvestuse, mida kostja vaidlustanud ei ole. Hageja nõuab viivist intressimääraga 10,5% aastas 244 viivitatud päeva eest 188.02 krooni. Hageja nõue kostjalt osutatud teenuste eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250.00 krooni, milline tuleb kostjalt välja mõsta.. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.