) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi. EV on hagist loobumisega nõus. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine elatise suurendamise nõudes tuleb vastu võtta ning menetlus elatise suurendamise nõudes lõpetada. ML ja ML sünnitunnistustest (t lk 9-10) nähtub, et EV ja ML on nende vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada 2 esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule.
lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on EVära kuulanud.
lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kohus on M ja ML ära kuulanud. Lapsed ei ole vastu EV vanema õiguste äravõtmisele. Laste sõnade kohaselt on nad isast võõrdunud. M ja ML määratud korras esindaja seisukoha kohaselt on avaldus põhjendatud. Ajal, kui M vanaema juures elas, isa tema ülalpidamises ei osalenud. Isal puudub lastega emotsionaalne side, laste vastu ta huvi üles ei näita. Mi väitel kohtus ta isaga viimati 10a tagasi. Lapsed elavad ühes peres koos venna, ema ning kasuisaga. Ema ja kasuisa suhtuvad tüdrukutesse suure hoole ja armastusega. Kummalgi tüdrukul on kodus oma tuba ning kõik eluks vajalik. M toetab vanema õiguste äravõtmist ning peab isaks oma kasuisa. Ka M toetab vanema õiguste äravõtmist, kuna tal puudub isaga emotsionaalne side, isa kuritarvitab alkoholi ning ei ole tema vastu huvi tundnud. Isast tulenevatel põhjustel puudub Mel lähedussuhe isaga ning ta ei soovi seda luua. Isa peab enesestmõistetavaks, et igapäevast ülalpidamist ta lastele ei anna, selline seisukoht ei ole kooskõlas laste huvidega. Laste esindaja leiab, et vanema õiguste äravõtmise nõue on põhjendatud, kuna tõendamist on leidnud EV pikaajaline soovimatus hoolitseda oma laste eest ning huvi puudumine nende käekäigu vastu. Ta ei ole lapsi ülal pidanud, kuna ei tunne endal vastutust ei ema ega laste rahalise toimetuleku eest. Puuduvad mõjuvad põhjused, mis isa ei oleks saanud täita vanemakohustusi. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, ei tohiks isal jääda õigust nõuda ülalpidamist oma tütardelt. Saue valla (Saue Vallavalitsuse kaudu) esitatud seisukoha kohaselt on laste ema ja tema elukaaslane teinud kõik endast oleneva tagamaks lastele turvalist kodu, igakülgset arengut ning kindlustamaks tulevikku. Tütred hindavalt kõrgelt ema ja tema elukaaslast, kes on tütardele isa eest. Lapsed ei ole EV tajunud oma elus kui isa. Saue valla lastekaitsespetsialistil puuduvad andmed selle kohta, kas isal on vanemakohustuste täitmata jätmiseks mõjuvad põhjused. Tallinn linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) oli 29.12.2005 esitatud kirjas seisukohal, et vanema õiguste äravõtmise nõue ei ole põhjendatud ning nõude aluseks olevad PKS § 54 lg 1 p 1 sätted tõendamata. Eestkosteasutusele ei nähtu, millised on need mõjuvad põhjused vanema õiguste äravõtmiseks, millele avaldaja on viidanud. EV seletuste kohaselt ei ole ta täitnud ega soovi edaspidi täita oma kohustusi tütarde kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. EV ei soovi tütardega suhelda. EV on avaldusega nõus. Ta on tunnistanud, et ei täida vanemlikke kohustusi. Lähtudes eeltoodust ning PKS § 54 lg 1 p-st 1 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. EV tuleb võtta ära vanema õigused ML ja ML suhtes. PKS § 56 lg 1 kohaselt võib kohus isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. 3 Jaanus Saaremõts Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.