2-04-1801/2

2-04-1801/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-1801/34 (endine nr 2/34-10359/04) Tsiviilasi MK hagi OÜ-u ja AS-i vastu 5000 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende hageja MK(isikukood XXX, elukoht XXX) kostjad OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Jürgen Kirsis ( Õigusbüroo XXX) esindajad Asja läbivaatamise kuupäev AS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eha Lillsaar (Advokaadibüroo XXX) 12.10.2006 kohtuistung RESOLUTSIOON Jätta MK hagi OÜ-u vastu 2 774 krooni ja AS-i vastu 2 226 krooni saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 01.01.2006 jõustunud määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt välja mõista 10 000 krooni. 07.01.2005 vähendas hageja nõuet, paludes välja mõista kostjalt OÜ-lt kostjalt AS-lt 2 226 krooni, seega kokku 5000 krooni. 2 774 krooni ja 2-04-1801/34 Nõue OÜ-u vastu seisneb tema poolt hagejale põhjendamatu nõude järgi ilma dokumentide ja väljamõeldud võlanõudega AS-i käsul tekitatu hüvitamises. Hageja palub hüvitada kokku 2 774 krooni, mis koosneb tasutud riigilõivudest 395 krooni, kirjavahetuse saatekuludest 231 krooni, kirjapaberikulust, kopeeride kulust ja eraldi paljundamise kuludest, kohtukirjade koostamise, sõidukulude, moraalse ja tervisele tekitatud kahju eest. Nõue AS-i vastu seisneb tema poolt hagejale praakkauba s.o kummut maksumusega 1291 krooni, selle kokkupaneku töötasu s.o 10 töötunni eest 500 krooni, kättesaamata kauba arve nr XXX järgi makstud 376 krooni ja teostamata 10-aastase juubelikingituse mahaarvestuse katteks 59 krooni (so postikulu). Hageja palub AS-ilt välja mõista hüvitise kokku 2 226 krooni. Perioodil 22.09.2001-10.11.20001 täitis kostja AS hageja tellimused. Hageja tasus esitatud arved. Arve nr XXX järgi makstud 376 krooni järgi hageja kaupa saanud ei ole. Arve nr XXX alusel tarnis AS hagejale kummuti, mis tuli ise kokku panna. Hageja pani kummuti ise kokku ja tal kulus selleks 10 tundi. Kokkupanemisel ilmnes, et tegemist oli praagiga kuivõrd kummuti sahtleid kasutada ei saa, kuna kummuti käepidemeid ei ole võimalik paigaldada, kuna kaasasolnud kruvid ei olnud terava otsaga. Hageja on kohtule avaldanud, et on tasunud kummuti eest kõik maksed. Hageja pani kummuti kokku alles peale viimase makse teostamist. Kokkupanekul avastas, et tegemist on praak kaubaga. Hageja arvates ei saanud varem kummutit kokku panna, kuna kummuti eest ei olnud tasutud, seadus näeb nii ette. Hageja palub kohtukulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited hagile Kostja, OÜ , hagi ei tunnista. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel peab kostja hüvitama hagejale tsiviilasjades nr 2/27-10073/02, nr 2/4/27-10073/02 ja nr 2/271003/02/03 tasutud riigilõivud ja kassatsioonikautsjoni. Hageja ei ole tõendanud kostja, OÜ , seotust viidatud tsiviilasjadega. Kostja ei ole nimetatud tsiviilasjades pooleks olnud. Kirjavahetuse saatekulude, kirjapaberi- ja paljunduse kulu hüvitamise nõue on paljasõnaline ja jäetud tõendamata. Hageja nõuab postikulu hüvitamist perioodil 08.09.2002-06.12.2004 eest 19 kirja edastamisel. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et ta oleks 19 kirja edastanud. Samuti ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, kuidas need kirjad on seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega, kellele need on adresseeritud ja mis on edastatud kirjade sisu. Põhjendamata on kulutuste vajalikkus, esitamata kuludokumendid. Kostjale jääb arusaamatuks hageja nõue kohtukirjade koostamise, sõidukulude, moraalse ja tervisele tekitatud kahju eest summas 1978,50 krooni. Selgitamata on nõude sisu ja piirid. Ei selgu nõude tekkimine ja millega seda määratleda. Kostja ei saanud hagejale põhjustada terviseriket ajaliselt enne kui teine kostja temaga lepingu sõlmis hagejalt võla sissenõudmiseks. Kohtuistungil jäi kostja, OÜ , kohtule 12.08.2005 esitatud vastuse juurde ja palus jätta hagi rahuldamata kui põhjendamatu. Kostja AS hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. 29.10.2001 tellis hageja postimüügifirma kaudu järelmaksuga tasumise tingimusel kiiktooli hinnaga 2718 krooni ja 13.11.2001 4-sahtliga kummuti hinnaga 1232 krooni. Nimetatud tingimusel tellitud kaup väljastatakse postkontorist tellijale dokumendi ettenäitamisel tasuta, tellija kinnitab oma allkirjaga paki kättesaamist ja kohustub tasuma kauba eest vastavalt saatelehel olevale graafikule. Puudusega kauba korral on see võimalik tagastada 14-päeva jooksul, alates kauba kättesaamisest. Hageja nimetatud aja jooksul kostja poole ei pöördunud ega teatanud defektiga tootest. Hageja on rikkunud lepingut, jättes täitmata tasumise kohustuse kauba eest 2 2-04-1801/34 vastavalt ettenähtud graafikule. Tasumata on kiiktoolist 2 osamakset s.o 604 krooni ja kummutist 1 osamakse s.o 367 krooni, kokku 971 krooni. Vaatamata meeldetuletustele (tl 5770) hageja poolt tasumist ei järgnenud, mistõttu andis AS võlgnevuse sissenõudmiseks ASle. Sissenõudmine jäi tulemusteta ja 2004 novembris edastati tasumata arved sissenõudmiseks OÜ-le. Hagejal tuleb kanda ka sissenõudmise kulud. nõue on loovutatud koostöölepingu alusel OÜ-le. 09.10.2006 kohtule saabunud kirjaliku vastuse kohaselt peab kostja, AS, võimalikuks asja arutamist kirjalikus menetluses. Juhul, kui asjas ei määrata kirjalikku menetlust, palub kostja asja arutada kohtuistungil ilma tema osavõtuta TsMS § 410 järgi sisuliselt. Kostja jääb kohtule 13.07.2005 (saabus kohtule 15.07.2005) esitatud selgituste juurde. Hageja ei ole tõendanud AS-i poolt puudega kauba müümine ja AS-i poolt kahju tekitamine. Kostja, AS, palub kohaldada nõudele AS-i vastu aegumist. Hageja on kinnitanud kaubad arve-saatelehele 29.10.2001 ja arve-saatelehega 13.11.2001 kättesaamist 22.09.2001-10.11.
2. Kuivõrd hagi on esitatud 06.01.2005, on nõue aegunud. Hageja on esitanud kahjunõude AS-i vastu pooltevahelisest müügitehingust tulenevalt. 2001 kehtinud TsK § 254 järgi oleks hageja saanud nõude esitada 6 kuu möödumisel arvestades pretensiooni esitamise tähtajast, mis oli TsK § 252 lg 1 järgi samuti 6 kuud. Seega oli hagi esitamise tähtajaks 10.11.2002/või 13.11.
3. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 ja võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 järgi tuleb kohaldada hageja nõudele 3 aastast aegumistähtaega, mille järgi oli hagi viimaseks esitamise tähtajaks 13.11.
4. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud hageja ja OÜ esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 91 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. I Nõue 2 774 krooni OÜ-u vastu. VÕS § 1043 sätestab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kahju tekitanud isiku poolt teisele isikule, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2, 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamisega ja seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu:
5. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju;
6. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga;
7. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt;
8. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seega VÕS § 1054 lg 1 kohaldamise eeldusteks on põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel. 3 2-04-1801/34 Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid millest nähtuks, et tal oleks tekkinud kahju ja selle põhjustajaks oleks kostja oma õigusvastase tegevusega. Kohus selgitab, et kohtukulude hüvitamise nõue oleks tulnud esitada konkreetse tsiviilasja raames, mille oleks lahendanud asja menetlev kohtunik. Kohtukulude hüvitamine toimub vastavalt seaduses ettenähtud suuruses ja viisil. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et OÜ-l puudub tsiviilasjadega nr 2/2710073/02, nr 2/4/27-10073/02 ja nr 2/27-1003/02/03 igasugune puutumus. Kohus selgitab, et hageja haigused ei saa olla kuidagi põhjuslikus seoses kostja käitumisega, kuna hageja oli haige ajaliselt tunduvalt varem kui kostja sai lepinguga teiselt kostjalt võlanõude hageja vastu. Seega hageja haigused ei ole põhjuslikus seoses kostja käitumisega st võla sissenõudmisega. Eeltoodust tulenevalt on välistatud hagi rahuldamise võimalikkus moraalse ja tervisekahju nõudes. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti kirjavahetuse saatekulud, kirjapaberikulud, kopeeride kulu, eraldi paljundamise kulu, kohtukirjade koostamise ja sõidukulude seose kohta kostjaga OÜ . Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et nõue OÜ-u vastu tuleb jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata. II Nõue 2 226 krooni AS-i vastu. Hageja tellis 13.11.2001 postimüügifirma kaudu järelmaksuga tasumise tingimustel 4sahtliga kummuti hinnaga 1232 krooni. Kauba eest tuli tasuda 4-s osas, viimase makse tegemise ajaks oli kokkulepitud 07.05.
9. Tellitud kauba puuduse esinemise korral oli hagejal õigus kaup 14-päeva jooksul alates kauba kättesaamisest tagastada. Ostja õigusi ja müüja kohustusi garantiitähtajaga müüdud asja puuduste korral reguleeris sel ajal TsK § 253, mille lg 1 sätestas, et ostja võib garantiitähtaja vältel esitada müüjale pretensiooni müüdud asja normaalset kasutamist takistavate puuduste üle; lg 3 järgi kui müüdud asja puuduste kohta pretensiooni esitamiseks on kehtestatud lühema kestusega garantiitähtaeg kui §-s 252 tähendatud tähtajad, kohaldatakse § 252 sätteid. Hageja on avaldanud (tl 21), et tellitud kummut tarniti talle AS-i poolt ajavahemikul 22.09.2001-10.11.
10. Hageja esitas kirjalik pretensiooni müüjale 08.09.2002, seega rikkus garantiitähtaega (tl 14). Hageja selgituse kohaselt pani ta kummuti kokku pärast viimase makse tasumist kostjale, seega mais
11. Kohus leiab, et hageja väide, et kummuti võis ta kasutusse võtta alles pärast viimase makse tasumist ei ole kooskõlas seadusega. Hageja saades kummuti oleks pidanud koheselt kontrollima kummuti vastavust kvaliteedi nõuetele. Juhul kui hagejale ei sobinud saadud kaup oleks tulnud see kaup tagastada AS-le või teavitada kauba mittevastavusest kvaliteedinõuetele. Kohus leiab, et hageja minetas pärast 14 päeva möödumist õiguse kauba tagastamiseks. Kohtunik asja sisulise arutamise käigus viis läbi katse ning paigaldas vaidlustatud kummuti käepidemele (esitatud toimikusse asitõendiks) kruvi. Eelnimetatud kruvi oli võimalik keerata käepidemes ettenähtud keermetega tühimikku. Vaatamata eksperimendile jäi hageja veendumuse juurde, et kruvi peab olema terava otsaga mis sest, et kruvi sobib käepidemesse ja selle oleks võimalik paigaldada sahtlile. Kohtule ei ole esitatud hageja poolt ühtegi tõendit millest nähtuks et käepideme kinnituskruvid peaksid olema terava otsaga. Kohus ei saa märkimata jätta, et hageja on vaidlusalust kummutit kasutanud istungi ajaks 4,5 aastat. Hageja enda selgituse kohaselt on tal kasutuses kõik kummuti sahtlid. Eeltoodu kinnitab, et tegemist on kasutatava kaubaga. Hageja ei tõendanud oma väidet selle kohta, et arve nr XXX alusel makstud 376 krooni eest kaupa pole ta saanud, samuti jääb ebaselgeks postikulu 59 krooni nõue AS-lt . Kohus asub seisukohale, et eeltoodud põhjendustel tuleb nõue AS-i vastu jätta rahuldamata. 4 2-04-1801/34 Kuna kohus leiab, et tegemist ei olnud praak kaubaga ning nõue kostja vastu on jäänud paljasõnaliseks seega tõendamata, mis on ka hagi rahuldamata jätmise aluseks, siis kohus ei pea andma hinnangut aegumise kohta. Samas soovib kohus märkida, et 2,5 aastat pärast kauba kokkupanemist hagi esitamine kohtusse on ilmselgelt ebamõistlikult pikk aeg. Hageja selgitused ei veennud kohut, et selleks oleks olnud mõjuvad põhjused. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Maire Lukk Kohtunik 5