lg.2 p.1 ) Pankrotimenetluse ajal laekus võlgniku pangaarvetele raha järgmiselt: • Hansapanka 120 195 krooni. • Sampo Panka 189 499 krooni. Pankrotivara seega kokku 309 694 krooni. Eespooltoodud pankrotivara on pankrotimenetluses laekunud järgmiselt: • 2005–2006 aastatel Harju Maakohtu menetluses olnud hagiavalduse 995 200 krooni nõudes OÜ(pankrotis) juhatuse liikmete VK ja BS suhtes sõlmitud kompromissilepingu tulemusena laekus 120 020 krooni Hansapanga arvelduskontole. • Maksu- ja Tolliamet tagastas pikkade ja põhjalike vaidluste tulemusena enammakstud käibemaksu 188 269 krooni Sampo Panga arvelduskontole. • Pangaintressid Hansapanga ja Sampo Panga arvetel kokku 1 405 krooni. Võlgniku pankrotimenetlus algas 04.08.2003, kuid võlgnik (ei endised juhatuse liikmed VK ja BS ega uus juhatuse liige TV, samuti viimase esindaja AV ning AV esindaja jurist JN, kelle sõiduautost varastati 07.05.2003 muude dokumentide hulgas ka OÜ(pankrotis) dokumentatsioon – antud faktis politsei ei algatanud väärteomenetlust) ei esitanud ajutisele haldurile ega pankrotihaldurile vaatamata korduvatele pikaajalistele nõudmistele vajalikku dokumentatsiooni. Seetõttu erines vara koosseis seisuga 31.12 2002 (auditeerimata bilanss) ning võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga 28.11.2003. • Raha kassas ja pangakontodel puudus. • Ostjatelt laekumata arved – polnud võimalik sisse nõuda algdokumentatsiooni puudumise tõttu. • Lõpetamata ehitusena oli bilanssi kantud XXXKooli ehitus, mille osas jäid erinevad äriühingud võlgnikule võlgu – võlgade sissenõudmiseks puudus algdokumentatsioon. • Ostetud kaubad müügiks puudusid. • Põhivara, millise andis haldurile üle AV, oli amortiseerunud, kasutus- ja müügikõlbmatu ning tuli maha kanda. Kriminaalmenetluse kestel väitsid juhatuse liikmed ka ise, et juba soetamise ajal oli põhivara väheväärtuslik, ometi oli selle bilansiline väärtus 31.12.2002 seisuga 41 345 krooni. Põhivara hulka oli millegipärast kantud ka nivelliir väärtusega 23 600 krooni, millise omanik oli hoopis OÜ . 2. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (
, § 162 lg 2 p 2) • Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad (
, § 123) • Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõue puudub (
). • Massikohustused (
). Pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused puuduvad. Võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevaid kohustusi ei ole haldur jätkanud. Võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud puuduvad. Juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused on täidetud. Muud kohustused, mida
loeb massikohustuseks, puuduvad. Sotsiaalmaks ajutise halduri, pankrotihalduri ning esindaja JT tasudelt on 27 082 krooni. • Pankrotimenetluse kulud (
Ajutise halduri tasu ja ajutise pankrotimenetluse kulud on 17 500 krooni (ajutise halduri tasu 12 000 krooni ja ajutise halduri poolt tehtud 2 vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks 5 500 krooni vastavalt 28.11.2003 kohtumäärusele). Pankrotihalduri tasu on 52 066 krooni.
Halduri tasu määramise ja väljamaksmise aluseks on vastavalt seadusele justiitsministri 18.12.2003 määrus nr. 71, mille § 4 lg 2 sätestab pankrotivaralt suurusega 309 694 krooni pankrotihalduri tasu alammäärana 52 066 krooni ning ülemmäärana 71 712 krooni. Asjaolusid, millised õigustaksid alammäärast väiksema tasu määramist, menetluses ei esine. Pankrotihalduri tasult 52 066 krooni tasub haldur tulumaksu 11 455 krooni ning pensionikindlustuse makse 1 041 krooni (viidatud määruse § 6 lg 1) ja millele lisandub pankrotivaralt makstav sotsiaalmaks 17 182 krooni (viidatud määruse § 6 lg 2). Pankrotihalduri netotasu on seega 39 570 krooni. Pankrotitoimkonna liikme tasu puudub. Audiitorkontroll puudub. Esindaja JT tasu on 18 000 krooni (käsundusleping 22.02.2005 - 8 000 krooni, käsunduslepingu lisa 04.09.2006 - 10 000 krooni, tulenevalt
Pankrotimenetluse kulud 30 000 krooni (sisaldab büroo-, administratiiv- ja esinduskulud, sh. bürooruumide rentimine, eelpool nimetamata vara-, äri- ja registrite ning kommertspankade teenused, tehniliste- ja sidevahendite kasutamine, sh. nende kulumine- arvutite, printerite, faksi, telefonide, mobiiltelefoni, internetiühenduse, koopiamasina jne. kasutamine, dokumentide säilitamine, kantseleitarbed, transpordikulud, sh. sõiduauto bensiin, amortisatsioon, remont, hooldus, kindlustused; kommertspankade teenustasud; riigilõivud.) Pankrotimenetlusega seotud väljamakse kokku 144 648 krooni. 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
lg 2 p 3): Kokku on võlausaldajatele antud pankrotimenetluses välja makstud 165 046 krooni ehk 6,0 % pankrotimenetluses esitatud nõuete suurusest.
5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
Teiste isikute valduses oleva võlgniku vara kohta puuduvad andmed, samuti puuduvad alused teistele isikutele nõuete esitamiseks. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (
7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (
lg 2 p 7): kokku ei ole võlausaldajad antud pankrotimenetluses raha saanud 2 563 010 krooni ehk 96 % esitatud nõuete suurusest.
lg 2 p 8): 2005–2006 aastatel oli Harju Maakohtu menetluses hagiavaldus 995 200 krooni nõudes OÜ(pankrotis) juhatuse liikmete VK ja BS suhtes. Hagimenetlus lõppes poolte vahel kompromissi sõlmimisega, millise Harju Maakohus kinnitas määrusega 23.08.2006. Edaspidi hagisid esitada ei kavatse. 9. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (
lg 2 p 10): halduril puuduvad tõendid, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega teod, rasked juhtimisvead või muud analoogilised asjaolud. Haldur esitas politseile avalduse kriminaalasja algatamiseks juhatuse liikmete VK ja BS suhtes, kuid prokuratuuri loal lõpetas politsei kriminaalmenetluse. Tulenevalt esitatud lõpparuandest palub pankrotihaldur:
lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Kohus leiab, et pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Lõpparuande kohaselt on 165 046 krooni ehk 6% nõuete summast jaotiste alusel välja makstud. Võlgnik vastuväiteid nõuetele ei esitanud. Tunnustatud nõudeid, mille ulatuses võlausaldajatele ei ole raha välja makstud, on kokku 2 563 010 krooni, vastavalt: AS 2 337 869 krooni Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu 173 962 krooni AS 30 328 krooni OÜ 13 084 krooni SP 3 710 krooni AM 4 057 krooni. Pankrotihalduri arvamuse kohaselt ei ole leidnud kinnitust, et OÜ pankroti põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegude või raskete juhtimisvigade toimepanemine. Pankrotihaldur on märkinud pankrotihalduri tasu suuruseks 52 066 krooni, mis on vastavalt pankrotivara suurusele pankrotihalduri tasu alammäär. Asjaolusid, millised õigustaksid alammäärast väiksema tasu määramist, menetluses ei esine. Vastavalt
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kinnitatud justiitsministri
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Peep Lillemäe pankrotihalduri kohustustest. Viivi Villemson Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.