Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas või XXX Hansapangas, viitenumbriks märkida XXX. Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja poeg. Hageja jätkab peale täisealiseks saamist õpinguid XXX. Kostja hagejale elatist ei maksa. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatusraha 2000.00 krooni. Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 313 lg 1 alusel. Kostjale on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud 18.08.2007.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus olevate väljastusteatega. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva pärast kohtuteate kättesaamist. Kostja kohtule kirjalikku vastust koos vastuväidetega ning tõenditega tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2, mille kohaselt on vanem kohustatud last õppimise ajal ülal pidama, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. PkS § 63 lg 1 sätestab, et elatise PkS § 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes PkS § 61 sätestatust. Juhindudes PkS § 70 lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Menetluskulud Kooskõlas
lg 2, § 162 lg 1, § 129 lg 2 ja kehtiva RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 jätab kohus menetluskulu riigilõiv kostja kanda.
lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt
lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind.
lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa.
lg 2 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse (9 x 2000 = 18 000), mis vastavalt riigilõivuseaduse lisa 1 järgi on 1250 krooni. Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.