3-07-1675/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-07-1675 Haldusasi M. P. P. taotlus HKMS § 98 lg 3 alusel 28.05.07.a. kohtumääruse nr 3-07-1079 ettekirjutuse täitmata jätmise eest rahatrahvi määramiseks Tallinna Vanglale summas 60 000 krooni Resolutsioon Jätta M. P. P. rahatrahvi määramise taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määrusele on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.06.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.) Kohus tuvastas: Kaebaja on 25.05.07.a. esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 436-d 18.05.07.a. tühistamiseks Käskkirja kohaselt rikkus vahistatu režiimi ja ei allunud vanglaametniku korraldusele. Kaebaja puhul arvestati karistuse määramisel raskendava asjaoluna kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistuseks määrati lisatoitlustamise keeld 1 kuuks. M.P. P. taotles ka esialgset õiguskaitset, kuna karistuse täideviimine ohustaks tema tervist ja kohtuotsuse täitmine osutuks võimatuks, kui karistus oleks täide viidud. 1 28.05.07.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja peatas esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla direktori 18.05.07.a. käskkirja nr 436-d täitmise, kuni kohtuvaidluse lõppemiseni I astmes (haldusasi nr 3-07-1079). 28.06.07.a. saabus kohtule kaebaja selgitus, et Tallinna Vangla ei täida kohtu 28.05.07.a. esialgse õiguskaitse määrust ning taotlus HKMS § 122 lg 6 ja § 98 lg 3 alusel määrata Tallinna Vanglale rahatrahv suuruses 60 000 krooni ning kohustada Tallinna Vanglat 28.05.07.a. kohtumäärusele alluma. 06.07.07.a. saabunud Tallinna Vangla vastuses vaidleb vangla kaebaja trahvitaotlusele vastu ning palub see jätta rahuldamata, kuna kaebajale on võimaldatud enamus tellitud söögikaupu. Samas selgitab vangla, et ei saa täita kõikvõimalike toidukaupade tellimusi nagu maasikatort, vaarikad, krevetid, piim, mandariinid jms, kuna nimetatud toodetel on lühike säilivusaeg. Ostetava kauba määramisel lähtutakse võimalusest kauba kohaletoomiseks, ladustamiseks ning kambris hoidmiseks. Tellitava kauba koguste määramisel lähtutakse mõistlikkuse põhimõttest arvestades sellega, et tegemist on lisatoiduga ning regulaarne toitlustamine on tagatud vangla poolt, kauplusest on võimalik sisseoste sooritada iga nädal ning sellega, et tellitud kogus oleks enne säilitustähtaegade ületamist reaalselt äratarbitav. Vangla rõhutab, et kaebajale oli tagatud kaupade nimekirjas olevate toodete ostmine mõistlikus koguses. 12.07.07.a. saabus kaebaja vastus Tallinna Vangla selgitustele, milles kaebaja märgib, et ta jääb trahvitaotluse juurde. Samuti märgib kaebaja, et nõustub trahvitaotluse lahendamisega kirjalikus menetluses. 30.08.07.a. teatas kaebaja kohtule, et ta viiakse üle Soome Vabariiki. 04.09.09.a. tegi kohus päringu Tallinna Vanglale, kas viimane nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 04.09.07.a. Tallinna Vangla vastuse kohaselt on nad nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 05.09.07.a. võttis kohus taotluse menetlusse ja määras vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. 14.09.07.a. teatas kaebaja kohtule, et ta jääb esitatud taotluse juurde ja palub jätkata menetlust. Kohus teatas menetlusosalistele 14.09.07.a., et kohus lahendab taotluse 01.10.07.a. KAEBAJA SEISUKOHAD M.P.P. taotleb HKMS § 122 lg 6 ja § 98 lg 3 alusel määrata Tallinna Vanglale rahatrahv suuruses 60 000 krooni, kuna Tallinna Vangla ei täida 28.05.07.a. kohtumäärust, samuti taotleb M.P.P. kohustada Tallinna Vanglat 28.05.07.a. kohtumäärusele alluma. Taotleja selgitab, et hoolimata 28.05.07.a. kohtumäärusest, millega esialgse õiguskaitse korras peatati Tallinna Vangla direktori 18.05.07.a. käskkirja nr 436-d täitmine, millega keelati M.P.P.le lisatoitlustamine 1 kuuks, Tallinna Vangla piirab osaliselt, ilma seadusliku aluseta, poest kaupade ostmist. M.P.P. toob välja, et : 2 1) 08.06.07.a. kontaktisik K.Hanimägi keelas osta piima, mille peale M.P.P. küsis kontaktisikult põhjust, miks ta ei saa piima osta, millele viimane vastas, et M.P.P.l ei ole piima vaja; 2) 08.06.07.a., 15.06.07.a. ja 22.06.07.a. piirati M.P.P.l naturaalsete mahlade kogust ja veel teiste toiduainete ostmist, mida tal varem oli lubatud osta. M.P.P. märgib, et vajab mahlu ja puuvilju looduslike vitamiinide saamiseks; 3) 15.06.07.a. ja 22.06.07.a. piirati M.P.P.l ostetava tualettpaberi kogust. M.P.P. märgib, et varem ei ole seda tehtud, kuigi kogus on alati olnud sama. Tema poelehe täitmisel on teda aidanud teda kambrikaaslane B.P., kuna tema enda käekiri on loetamatu ja arusaamatuste vältimiseks palus ta kambrikaaslase abi. B.P. on kirjutanud nimekirjad M.P.P. poolt koostatud nimekirja alusel. M.P.P. palub need poelehed kohtul välja nõuda Tallinna Vanglalt. Lisab tõenditeks ka B.P. ja A.J. seletuskirjad, märgitud isikud on tema kambrikaaslased ja kes on toimepandut ka ise pealt näinud. M.P.P. palub määrata trahv ning arvestada, et seejuures vangla töötajad tegutsesid tahtlikult grupiviisiliselt ja korduvalt õigusvastaselt. 12.07.07.a. saabunud taotluse täpsustuses märgib M.P.P., et jääb trahvitaotluse juurde. M.P.P. selgitab, et vangla väide, et vaid nimekirjas olevaid tooteid on võimalik osta, ei vasta tõele. Kauplusteenuseid pakub Tallinna Vanglas erafirma OÜ VP Marketing (edaspidi Kauplus). Ta on veendunud, et kauplus toimetaks kõik tellimused kätte, kui vangla lubaks seda. Näiteks neid tooteid, mida ta soovis osta 05.06.07.a., 12.06.07.a. ja 19.06.07.a., on varem korduvalt toimetatud kambrisse. Ka piima pole poe nimekirjas, kuid 12.06.07.a seda toodi, kuna vangla seda lubab; samas nähtub, et 05.06.07.a. ja 19.06.07.a. vangla seda aga ei lubanud. M.P.P. leiab, et ühegi õigusaktiga ei ole piiratud tellimuste sisu ning samuti ei piirdu see poe nimekirjaga. Vangla poolt pakutavast toidust pole ta saanud piisavalt vitamiine ja kaltsiumi. M.P.P. on saanud Tallinna Vangla arsti poolt ka ravi vitamiinide ja kaltsiumi puuduse vastu ning ostnud erinevaid mahlu, puu- ja köögivilju ning ta leiab, et on suutnud oma tervise hoida enamvähem stabiilsena. Taotleja leiab, et see õnnestus, kuna ta sai teha sisseoste kauplusest. Palub tutvuda varasema raviga tema meditsiinikaarti uurides, kuna vangla on kohtule selle edastanud. Lapsepõlves tekkis nahahaigus, kuid vastava ravi tulemusel see kadus, kuid Tallinna Vanglas lõi see uuesti välja vitamiinide puuduse tõttu. Ta on saanud ka mingit ravi Tallinna Vanglas – vitamiinisüstid ( viitab haldusasjale nr 3-07-1079). Siiani pole tal olnud probleeme ostetud toidu äratarbimise või kambris hoidmisega, kuid Vangla poolt pakutava toidu kvaliteet on M.P.P. sõnul üldiselt kehv. Õigusriigis saab piiranguid vanglas viibivate isikute toiduainete sisseostudele teha ainult seaduse alusel. Vangistusseadus (edaspidi VangS) ja selle alusel antud õigusaktid ei võimalda Tallinna Vangla poolt märgitud põhjustel, so kambris hoidmise võimatus, kohaletoomise küsimused jne, piirata sisseoste. Kõik piirangud on tehtud kättemaksuks kaebuste esitamise eest halduskohtule. Piirangutel ei ole seaduslikku alust. M.P.P. palub määrata Tallinna Vanglale rahatrahv summas 60 000 krooni. 3 VASTUSTAJA SEISUKOHAD Tallinna Vangla ei nõustu M.P.P. poolt taotluses toodud väidetega alljärgnevatel põhjustel. Tallinna Halduskohtu 28.05.07.a määrus haldusasjas nr 3-07-1079, millega peatati Tallinna Vangla direktori 18.05.07.a käskkirja nr 436-d täitmine kuni kohtuvaidluse lõpuni, registreeriti Tallinna Vanglas 30.05.07.a Samal päeval tehti märge käskkirja täitmise peatamise kohta lisatoitlustamise keeldude elektroonilisse arvestustabelisse. Samuti tehti käskkirja peatamise kohta märkus kinnipeeturegistri vastavasse lahtrisse. VangS § 100 lg 1 p 2 alusel vahistatule määratud distsiplinaarkaristus- isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks- tähendab seda, et antud ajavahemiku jooksul ei võimaldata vahistatul osta vangla kaupluse vahendusel toiduaineid. Vahistatu võib kauplusest tellida sel ajavahemikul vaid tubakatooteid, tööstuskaupu ning kirjatarbeid. Tallinna Vanglas on võimalik teha vahistatul kauplusest sisseoste kord nädalas. Anud juhul võimaldati M.P.P.l järgmisel poe tellimuste esitamise päeval peale kohtumääruse laekumist täita poeleht täies mahus ning 08.06.07.a väljastati talle tellitud kaup s.h toiduained. Samuti võimaldati tal vangla kauplusest osta toiduaineid 15.06.07.a ning 22.06.07.a. Seega ei ole M.P.P.le keelatud lisatoitlustamine oma isikuarvel olevate vahendite eest. Tallinna Vanglas on kauplusele tellimuse esitamise aluseks kaupade nimekiri, mida on võimalik vangla kaupluse vahendusel osta. Nimekiri on koostatud selliselt, et osta oleks võimalik mõningaid nimetusi igast toiduainetegrupist, samuti kallimat ning odavamat analoogset toodet. Paraku pole võimalik pakkuda toiduaineid, mis vajavad kuumtöötlust, samuti lühikese säilitustähtajaga tooteid. Kinni peetaval isikul on võimalus lisada küll nimekirjas mitteolevaid tooteid tellimislehele, kuid juhul, kui neid pole võimalik tuua, tõmmatakse need maha. Antud juhul nii ka toimiti näiteks maasikatordi, vaarikate, krevettide, mandariinide, piima jne puhul. Ostetavate toiduainete koguste määramisel lähtutakse võimalustest kauba kohaletoomiseks, ladustamiseks ning kambris hoidmiseks. Tellitava kauba koguste määramisel lähtutakse mõistlikkuse põhimõttest arvestades sellega, et tegu on lisatoiduga ning regulaarne toitlustamine on tagatud vangla poolt, kauplusest on võimalik sisseoste sooritada igal nädalal ning sellega, et tellitud kogus oleks enne säilitustähtaegade ületamist reaalselt äratarbitav. Lähtudes eeltoodud põhjustest pole tõepoolest M.P.P.l võimalik vangla kauplusest osta alati selliseid toidukaupu ning sellises koguses nagu ta seda soovib, kuid temale on tagatud kaupade nimekirjas olevate toodete ostmine mõistlikus koguses. Tallinna Halduskohtu 28.05.07.a määrust täidetakse ning vangla palub jätta M.P.P. 25.06.07.a taotlus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. 4 1.Esmalt märgib kohus, et HKMS § 12.2 lg kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest halduskohus trahvida isikut vastavalt sama seadustiku §-le
2. Kaebuse esitajal on õigus nõuda, et isik, kelle süül esialgse õiguskaitse määrus jääb täitmata, hüvitaks sellega tekitatud kahju. M.P.P. leiab, et Tallinna Halduskohtu määrus 28.05.07.a. on vangla poolt täitmata, vastustaja leiab, et see on võetud täitmisele ja seega täidetud. 2.Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et vangla on ettenähtud korras võtnud määruse täitmisele ja täitnud selle nõuded. Taotleja on esitanud kohtule selgitused, mis ühtivad vastustaja poolt esitatud kaebaja kirjutatud avaldustega kauplusele. Kaebaja vormistas tellimuslehed 05.06.07.a., 12.06.07.a. ja 19.06.07.a. (tlk 17-21). Kaebaja märkis seletavalt, et tema ise koostas soovitud kaupade nimekirjad ja et tema käekiri ei ole loetav, siis vormistas need avaldused B.P., kelle käekiri on loetav. Kuna kaebaja on avaldused kinnitanud isikuallkirjaga avalduste allolevas lahtris ja märkinud ka kuupäevad, milles ta nõustub kaupade maksumuse summaga ja palub need summad isikuarvelt maha kanda, siis ei ole kahtlust, et need on kaebaja tellimused vangla kauplusele. Samas nähtub, et needsamad tellimuslehed on võetud vangla poolt aluseks, et täita kaebaja esitatud avaldusi. Tallinna Vangla on ühtlasi sama dokumendiga tõendanud, et kaebaja tellimused võeti vastu ega tagastatud põhjusel, et M.P. P. ei saa esitada tellimusi, kuna teda on karistatud käskkirjaga. Juhul, kui vastustaja ei oleks arvestanud kohtumäärusega, oleks sellised avaldused tagastatud märkega, et kaebajat on karistatud distsiplinaarkorras ning tellimusi ei saa esitada juba ainuüksi märgitud põhjusel. Kohus leidis, et käesolevas asjas ei pea enam koguma täiendavaid tõendeid, kuna kaebaja avaldused ning vastustaja tegevus kinnitab, et kohtumäärus võeti arvesse. Kohtutoimikusse on saabunud tagasi 28.05.07.a. välja antud kohtumääruse edastamise kohta väljastusteade ( Tallinna HK toimik nr 3-07-1079 tlk 14 ja 15 ). Vastustaja märkis õigesti, et postiga sai ta kätte kohtumääruse 31.05.07.a. Vangla registreeris määruse ning teostas käskkirja täitmise peatamiseks vajalikud toimingud ja kuna sisseoste tehakse kord nädalas, siis nähtub, et kaebaja esitas määruse järgselt esimese tellimuse 05.06.07.a. kuupäevaga ja see täideti ning kaebaja kinnitas ostude kättesaamist ning esitatud arve õigsust 08.06.07.a. Samamoodi võeti vastu järgnevad tellimusavaldused. Kohus selgitab kaebajale lisaks, et kohtumäärusega ei saa teha ega tehtud niisugust ettekirjutust, mille kohaselt tuleks kaebajale väljastada konkreetseid kaupu. Kohtu ettekirjutuse sisuks on kohustuse panemine vastustajale jätkata ja võimaldada kaebajal ostude tegemine kauplusest nii nagu see harilikult oli võimalik. Kohus leiab erinevalt kaebajast, et tema poolt esile toodud asjaolud ei ole aluseks, et kahtlustada kaebaja tagakiusu motiivil kohtumääruse mittetäitmist. Avalduste vormistamisel pidi kaebaja arvestama, et nii nagu tavaliselt, esitatakse kauplusele tellimusleht ning juhul, kui kaupluses on soovitud kaup, siis see ka väljastatakse, kuid juhul, kui kaup ei kuulu nomenklatuuri või seda antud korral ei ole toodud või on otsa lõppenud, et siis ta peab arvestama, et võib ka kõiki kaupu mitte saada. Kui kaupade nimekirjas näiteks ei olegi mandariine vaid on apelsinid, siis ei saa tuua nõutud mandariine ja juhul kui tellija märgib konkreetse kauba nimetuse ega ole teinud märget, et seda võiks asendada samaliigilise kaubaga, ei saa nõuda, et ta peab ilmtingimata saama kaupa, mida nomenklatuuris ei ole. Ka kaupluses ei saa müüja asendada tellimust nii, et annab küsitud mandariinide asemel vastu apelsinid. Et kaebaja ei saanud maasikatorti ei kinnita kohtule, et kohtumäärus on selle tõttu täitmata. Kaebaja märgib, et ta sai vangla poolt antud piima, kuid samal ajal tellimuselehe alusel mitte, kuid ka see väide ei lükka ümber kohtu seisukohta. Kui vangla garanteerib üldtoitlustamisel piima ja selleks on vastavad hoiuvõimalused, siis kambrisse 5 on poest võimalik osta näiteks pikaajaliselt säilitatavat piima. B.P. ja A.J. ei ole uurinud, miks poelehtedele tehti märkused ja nende esitatud seletuskirjad piirangute oletuste kohta ei lükka ümber fakti, et kaebaja sai osta poest kohtuvaidluse ajal tellimuste alusel kaupa tavapäraselt viisil. Tööstuskaupade piirang ei laiene aga üldse distsiplinaarkaristuse määramise ajaks ja vahistatu võib kauplusest sellel ajal tellida tubakatooteid, tööstuskaupu ning kirjatarbeid. Seega ei sõltu nende kaupade ostmine karistusest ega ole selle tõttu seotud kohtumäärusega. Kohus leiab, et kaebaja märkused selle kohta, et tema tervise säilimise huvides on vangla jätnud tähelepanuta toidunormidele esitavad nõuded või kaebaja pikkuse tõttu lisanormide määramise kohustuse või et toidu kvaliteet on halb, ei saa olla trahvitaotluse küsimuseks. Kui kaebaja leiab, et seatud süsteem ei taga tema õiguste kaitset ja Tallinna Vangla rikub tema õigusi, siis tuleb esitada konkreetse juhtumi kohta kaebus, mille käigus saab kontrollida, kas kaebajal on õigused ja vanglal vastavalt kohustused. EV Riigikohtu Halduskolleegium on veel leidnud, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii karistuslikku kui ka kohustuse täitmisele stimuleerivat funktsiooni, kuid kohus jääb seisukohale, et antud juhul ei esine piisavaid aluseid haldusorgani suhtes rahatrahvi kohaldamiseks Tallinna Halduskohtu ettekirjutuse väidetava mittetäitmise motiivil. Tallinna Vangla allus kohtumäärusele, vastupidiselt ei oleks võetud tellimuslehti täitmisele. Kohus leiab, et antud juhul trahvi määramise tingimused on täitmata. Kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Karin Kalmiste Kohtunik 6