KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-896 Haldusasi M.P.P. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks tagastada kaebajale Tallinna Vangla poolt 02.04.2007.a., 13.04.2007.a. ja 19.04.2007.a. ära võetud kirjad. RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus. Välja mõista Tallinna Vanglalt M.P.P. kasuks riigilõiv 80 krooni. Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.06.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.) Edasikaebamise kord ja tähtaeg KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 02.05.2007.a. esitas M.P.P. kaebuse Tallinna Halduskohtule Tallinna Vangla kohustamiseks tagastada kaebajale Tallinna Vangla poolt 02.04.2007.a., 13.04.2007.a. ja 19.04.2007.a. ära võetud kirjad. 17.05.2007.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. KAEBAJA SEISUKOHAD Kaebaja palub kohustada Tallinna Vanglat tagastama Tallinna Vangla poolt 02.04.2007.a., 13.04.2007.a. ja 19.04.2007.a. ära võetud kirjad alljärgnevatel põhjendustel. Temale saadeti posti teel kirjad seoses kriminaalasjas nr 1-06-5255 kaitse ettevalmistamisega. Kirjades olid vajalikud dokumendid kaitseks. 1 02.04.2007.a. vanglaametnik Marko Seer tegi saadetud kirjad lahti ning tutvus nende sõnumi sisuga ilma kohtu loata, millega rikkus Vangistusseaduse (VangS) § 97 lg 2 ja võttis kirjad ära, kuna nendes olid andmed relvadest. 13.04.2007.a. vanglaametnik Karl-Stig Jaago ja Triin Kuuse võtsid ära Soome advokaadi poolt saadetud kirjad, lugesid need läbi ja kuna tegemist oli seadustega (sh kriminaalmenetluse seadustik) võeti need ära. Sellega rikkusid ametnikud VangS § 97 lg 2 ja 3, kuna tegemist oli Soome kaitsja poolt saadetud kirjadega. 19.04.2007.a. vanglaametnik Triin Kuusk tutvus kaebajale ühe kirjateel saadetud sõnumi sisuga ning kuna tegemist oli relvade andmetega, võttis kirja ära, millega rikkus VangS § 97 lg
- Ta on palunud anda tõend kirjade äravõtmise kohta, kuid sai akti ainult 13.04.2007.a. sündmuse kohta. 16.05.2007.a. esitatud kaebuse täpsustuses märgib, et kirjad sisaldavad hädavajalikke andmeid kaebaja kaitse ettevalmistamiseks kriminaalasjas nr 1-06-
- VASTUSTAJA SEISUKOHAD Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 03.04.2007.a. on vangistusosakonna inspektor-kontaktisiku Marko Seer'i ja inspektorkontaktisiku Kirsika Hanimägi poolt vormistatud esemete ära võtmise akt. Aktis on märgitud, et 02.04.2007.a. on leitud ja ära võetud vahistatu M. P.P.'le saabunud 5 kirja seest 5 komplekti prinditud artikleid relvadest. 13.04.2007.a. on vormistatud inspektor-kontaktisiku Karl-Stig Jaago ja inspektor-kontaktisiku Triin Kuuse poolt läbiotsimise akt leitud esemete kohta. Aktis on märgitud, et leiti ja võeti ära vahistatu M.P.P.le tulnud üheksast kirjast õigusaktid: VangS § 142 sätestatud toetuste ja kulude arvestamise ja maksmise kord, Kriminaalmenetluse seadustik (5 osas), VangS (2 osas), Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ja nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord. 19.04.2007.a. ja 03.04.2007.a. sündmuse kohta on vangistusosakonna inspektor-kontaktisiku Triin Kuuse poolt vormistatud esemete ära võtmise akt. Aktis on märgitud, et 19.04.2007.a.on leitud ja ära võetud vahistatu M. P. P.le saabunud kirja seest brožüür relvadest „Lothar Walther" ja kaks infovoldikut „Price List Export 2007" ja „New from Lothar Walther" 03.04.2007.a. ja 19.04.2007.a. on leitud esemete äravõtmise tinginud asjaolu, et VangS § 641 lg 15 alusel on tegemist on vanglas keelatud esemetega. Antud lõikes on selgelt sätestatud, et kinnipeetavale on vanglas keelatud vägivalda, vihkamist, rassismi jne. propageerivad trükised ning pornograafilised teosed ja samuti pole kirjavahetusel järgitud VangS § 461 milles on öeldud, et vanglas käsitatakse kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mis edastatakse posti teel. Raamatud, perioodilised väljaanded ja õigusaktid saadetakse pakina VangS § 741 alusel. 2 Kaebaja väide, et Tallinna Vanglas võeti temalt ära ka advokaadilt tulnud kirjad, ei vasta tõele. Esemete äravõtmise aktidel ei kajastu selline fakt. Tallinna Vanglal on olemas 5 kirja, milles olid välja prinditud artiklid relvadest. Kaebaja on pöördunud ka avaldusega Põhja Politseiprefektuuri poole ja ta süüdistas Tallinna Vangla ametnikke Triin Kuuske ja Karl-Stig Jaago't ebaseaduslikus postisaadetise äravõtmises ja kohtuloata kirja kontrollimises. Vastavalt KrMS § 199 alusel ei alustatud kriminaalmenetlust, kuna politsei leidis, et selleks puudus alus. KOHTU SEISUKOHAD Kohus uurinud menetlusosaliste seletusi ja toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele.
- Asja materjalidest nähtub, et kaebajale saabunud kirjad 03.04.07.a; 13.04.07.a. ja 19.04.07.a. sisaldasid materjale, mis on fikseeritud vastavate aktidega. Kaebaja märgib kaebuses, et ta sai ühe akti, kuna temal rohkem akte ei ole. Kohus on kontrollinud, et kõigil märgitud juhtudel koostati aktid. Kaebaja on esitanud kohustamisnõude tagastada temale aktidega äravõetud kirjad. 16.05.07.a. täpsustuses märgib kaebaja, et kirjad sisaldavad hädavajalikke andmeid kaebaja kaitse ettevalmistamisega kriminaalasjas 1-06-
- Kuna kaebaja asub Soome Vabariigis ja valmistab seal ette protsessiks, mis käsitleb tema tegevust Soome Vabariigis, sh relvadega seotud väidetavas kuriteos, siis saab kohus aru, et täpsustuse kaudu on kaebaja soovinud relvade kohta kehtiva materjali tagastamist, mitte aga EV-is kasutada olnud seadusi, mis olid ehk vajalikud EV-is. Kaebaja poolt esitatud akti, so 13.04.07.a. koostatud ja 16.04.07.a. kinnitatud akti alusel võeti ära 13.04.07.a. üheksast kirjast järgmised õigusaktid- Vangistusseaduse § 142 sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise kord; Kriminaalmenetluse seadustik (5 osas), Vangistusseadus ( 2 osas), Vangistusseaduse alusel osutatavate teenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord. Inspektor kontakt-isikud Karl-Stig Jaago ja Triin Kuusk tegid ettepaneku esemed hävitada, kuid A.Kurg resolutsiooni alusel paigutati märgitud asjad kaebaja isiklike asjade hulka märkega, kindlustada nad vajadusel kinnipeetavale. Märgitud seadused on Eesti Vabariigis kehtivad seadused. Kaebaja kaebuse üldsõnalisuse tõttu ei ole kaebaja neid otseselt tagasi küsinud käesolevas kaebuses ning ta ei märgi ka seda, kas ta soovides tagasi kirju, peab silmas õigusakte või mitte. Samuti ei selgita seda küsimust kaebaja väide, et Soome advokaat saatis temale kirjad. 02.04.07.a. koostasid Marko Seer ja Kirsika Hanimägi esemete äravõtmise akti selle kohta, et 02.04.07.a. on leitud ja ära võetud vahistatule saabunud 5 kirja seest 5 komplekti prinditud artikleid relvadest. Tlk 27 aktist nähtub, et tehti ettepanek kirjast äravõetud 5 prinditud relvade artikli osas paigutada nad vahistatu isiklike asjade hulka. 03.04.07.a. on akti kinnitanud A.Kurg ja ta märgib, et hr S.Grünbergil tuleb kinnipeetavaga vestelda. Kaebaja ei ole märkinud, et temaga pole vesteldud, seega eeldab kohus, et kaebaja peale materjali saamist kohtult nõustub märgituga. 19.04.07.a. koostas läbiotsimise akti leitud esemete kohta Triin Kuusk ja selle kinnitas 20.04.07.a. A.Kurg. Läbiotsimisel leiti ja võeti ära kambris 334 M. P. P.le tulnud kirjas 3 brosüür relvade kohta „Lothar Walther“ ja 2 infovoldikut „Price List Export 2007“ ja „New frim Lothar Walter“. Tehti ettepanek paigutada asjad isiklike asjade juurde lattu. Tlk 28 olevale aktile keeldus kaebaja alla kirjutamast ja vastava märke tegid T.Kuusk ja M.Seer. Seega nähtub, et materjalid olid saabunud kirjadena ja kui kontrolliti saabunud kirju, siis fikseeriti kõigil kolmel juhul aktiga, et kirjas olid need materjalid ja et nad võeti ära. Veel nähtub andmetest, et neid asju ei määratud hävitamisele vaid viidi kaebaja asjade hulka lattu. Kinnipeetaval ja vahistatul on õigus kirjavahetusele ja kirjadena käsitletakse tema poolt saadetud kirju kui ka temale posti teel saadetud kirju, so kirjana esitatud sõnumit, postkaarti, fotot. Kirjana ei käsitleta näiteks ajakirja, mis on ümbrikus ja kirjaga ei tohi saata raha, ajakirju jne. Kinnipeetavale/vahistatule saadetud kiri avatakse vanglaametniku poolt tema juuresolekul ja ümbriku sisu kontrollitakse. Seda põhjendab eesmärk kontrollida, kas isikule saadetud ümbriku sisu vastab kirjale ja kas seal ei ole keelatud esemeid. Avatud kirja sisu ametnik lugeda ei tohi ning kirja tohib lugeda kohtu loal jälitustegevuse seaduses märgitud juhtudel. Kirjavahetuse korraldamist reguleerib VangS ja Justiitsministri määrus nr 72 Vangla Sisekorraeeskiri. Kaebaja saatis peale kaebuse menetlusse võtmist taotluse esialgse õiguskaitse kohta (14.09.07.a. kuupäevaga) ja kohus sai selle 19.09.07.a. Kohus lahendab taotluse eraldi määrusega ja andis kaebajale aja taotluse täpsustamiseks. Selle taotluse osas jäi kohus ootama kaebaja selgitusi. 20.09.07.a saabus kaebaja seletus, et ta ei ole Tallinna vanglast lahkumisel kinnitanud allkirjaga asjade kättesaamist ning allkiri on võltsing. Kohus juba märkis, et lahendab taotluse eraldi määrusega ning kaebuses ei ole see asjakohane, kuna kaebajale ja vastustajale kaebuse suhtes esitatud materjali ja seisukohtade esitamise aeg on möödunud. Kaebaja leiab kaebuses, et Marko Seer tutvus 02.04.07.a. kirja sõnumi sisuga ja tegi kirjad lahti ning rikkus VangS § 97 lg 2 normi. Veel märgib ta, et 13.04.07.a. Karl-Stig Jaago ja Triin Kuuse võtsid Soome advokaadi poolt saadetud kirjad, lugesid läbi ja kuna tegemist oli seadustega (sh kriminaalmenetluse seadustik), siis võtsid nad need ära. Taas leiab kaebaja, et rikuti VangS § 97 lg 2 ja 3, kuna tegu oli Soome kaitsja poolt saadetud kirjadega. 19.04.07.a. T.Kuusk tegevuses leiab kaebaja samuti, et ta tutvus kirja teel saadud sõnumi sisuga kuna tegemist on relvade andmetega, ta võttis kirjad ära ja rikkus VangS § 97 lg
- 16.05.07.a. lisab kaebaja kohtukaebuses, et kirjad sisaldavad hädavajalikke andmeid kaebaja kaitse ettevalmistamiseks kriminaalasjas 1-06-
- Seega on kaebaja seisukohal, et kui temale saadetakse seadused, trükistena relvade andmeid, et siis rikutakse sõnumisaladust ja ta leiab, et kirjavahetust ei tohtinud jälgida. Kohus leiab, et kaebaja on ekslikult aru saanud kas vangla tegevusest või kohaldamisele kuuluvatest õigusnormidest. Kaebaja viitab VangS §-le
- Kohus selgitab, et § 96 võimaldab vahistatule kirjavahetuse ja telefonikõned ja kirjavahetus toimub vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras (edaspidi VSKE). VangS § 97 lg 1 märgib ära, et kirjad üldjuhul avatakse ja kontrollitakse vanglaametniku poolt vahistatu juuresolekul ning sealt võetakse ära esemed, mille omamine on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Seega nähtub, et kirjad tuleb üldjuhul avada ja kontrollida. Kaebaja ei kurda, et neid ei kontrollitud tema juuresolekul. Samas nähtub, et sama paragrahvi lg-s 3 märgitud kirju ei kontrollita. Seega ei tohi kontrollida vahistatu kirju kaitsjale, õiguskantslerile, prokurörile, kohtule ja Justiitsministeeriumile. Käesoleval juhul kaebaja ei ole esitanud kaebust põhjusel, et neile isikutele saadetud kirjad avati ja kontrolliti. Veel märgib § 97 lg 1, et vahistatule saadetud kirju ei kontrollita, kui need tulevad märgitud isikutelt või ametiasutustelt. Kaebaja leiab, et temale saatis kirjad advokaat, järelikult ei 4 tohtinud neid avada ja kontrollida. Kohus leiab, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et need tulid tema Soome advokaadilt või muult advokaadilt, seda ta ei teinud suhtlemisel vanglas ametnikega ega ole teinud ka kohtuasja arutamise ajaks. Kui kaebaja oleks tõendanud, et vangla pidi nägema, et saadetis tuli advokaadilt, tuleks asjaoludele vaadata teistmoodi. Selle kohta, et advokaat midagi saatis, ei ole kaebaja esitanud dokumente ka Põhja Politseiprefektuurile, kes kontrollis kaebaja avaldust kriminaalasja algatamiseks, vähemalt ei nähtu kaebajale saadetud teatisest tlk 29 03.05.07.a., et niisugused materjalid olid kaebaja poolt esitatud vahetult sündmuse ajal. Kaebaja oli esitanud taotluse prefektuurile 13.04.07.a. sündmuse kohta. Vangla esindajad kinnitavad, et saadetistel puudus tagasiadressaat, seega ei saanud ametnikel tekkida kahtlust, et need kirjad olid advokaadilt või isikutelt, kelle kirju ei tohiks avada. Seega leiab kohus, et kaebaja ei ole tõendanud, et saadetised olid advokaadilt ja järelkult tohtis ametnik ümbrikud avada ning kontrollida, mis seal asub. Kaebaja enda väited kinnitavad kohtu seisukohta, et ümbrikes ei olnud sõnumid advokaadilt ehk kirjad advokaadilt, vaid seal olid eelnevalt aktides äratoodud asjad, mis ei ole kiri ega sisalda sõnumit kaebajale. Seega ei ole kaebaja suhtes rikutud sõnumisaladust ega ole vastustaja tegevuses ületatud pädevuse piire ning kaebajat jälitatud, vaid ametnikud teostasid seadusega ettenähtud kontrolli ja nad võisid ümbrikud avada. Muuhulgas märgib kohus, et ametnikud võivad kontrollida ka pakkide sisu enne selle üleandmist vahistatule ja selle loa annab VangS § 98 lg1 ja lg
- Kuna ka kaebaja märgib, et ametnikud lugesid relvade ja seaduste koht, siis järeldub, et neis ümbrikes olid aktides märgitud asjad ja mitte muud sõnumid. Seega saab ühtlasi järeldada, et ümbrikes ei ole olnud midagi muud, mis oleks kaebajale jäetud kätte andmata. Sellest aspektist lähtudes ei ole vastustajal võimalik tagastada sõnumeid, kui kirju, kuna neid ei ole kaebajalt ära võetud. Kuna artiklid või voldik või ajakirjast prinditud trükid ei ole sõnum ehk kiri, siis tohtisid ametnikud ümbriku avada ja kontrollida selle sisu ja tema tegevus on õiguspärane.
- Kaebaja tahab nende kirjade tagastamist. Kaebajast võib aru saada nii, et ta soovib tagasi relvade kohta käivat materjali. Kuna kohus leidis, et kaebaja ei saanud advokaadilt sõnumit ehk kirja, siis saab antud juhul mõista tagastamissoovina saada tagasi need temalt äravõetud asjad, mis olid ümbrikus. Vastavalt märgib ka kaebaja, et ametnikud lugesid läbi ümbrikus olevad relvade kohta ja seaduste kohta saadetud materjali. Kohus leidis, et selle materjali võis ametnik läbi lugeda; kohus lisab, et ka seadusi võis ametnik läbi lugeda. Kaebaja kaebusest ei nähtugi, et need materjalid olid kuidagi seotud kaebaja isikuga, need ei ole ka kirjutatud kaebaja kohta. Kuigi kaebaja on käesolevaks ajaks viidud Soome vanglasse, teatas ta kohtule, et ta ei loobu kaebusest ning on endiselt huvitatud materjali tagastamisest tema asjade juurde.
- Vastustaja selgituste kohaselt on temal alles 03.04.07.a. äravõtud 5 komplekti prinditud artikleid relvadest, mis saabusid eraldi 5 ümbrikus A-3 formaadis, neil ei ole tagasiaadressi märgitud, pole teada, kes nad saatis (tlk 59). Vastustaja hinnangul on need prinditud mingilt kodulehelt ja prindimaterjali on kokku 16+17+27+17 lehel. Vastustaja leidis, et ta ei tohtinud seda materjali üle anda kaebajale VangS § 64 `lg 15 alusel ja sellist asja ei saanud ka saata kirjana. 13.04.07.a. võeti ära ümbrik, milles olid seadused ja need liikusid kaebaja asjade hulka (tlk 60). Kaebaja sai seadustega siiski tutvuda, kuna ametniku esialgse otsuse muutis direktor ära ja hiljem kaebaja ei ole kurtnud, et seadusandlus oli temale keelatud või kättesaamatu. 19.04.07.a. võeti ära brosüürid relvadest, 2 infovoldikut ning vastustaja teab, et need anti temale kaasa, kui kaebaja viidi üle Tallinna Vanglast Soome Vabariiki. Vastustaja leiab, et kaebaja sai materjali relvadest kätte, kuna nad pandi tema asjade hulka lattu ning kaebaja andis lahkumisel ka allkirjalehele asjade kättesaamise kohta allkirja 30.08.07.a. (tlk 64), milles ta kinnitab asjade kättesaamist ja pretensioonide puudumist. 5 Kaebaja ise ei ole kohtule täpsemini vastanud, mida ta sai nende sündmuste osas kätte ja missugused konkreetsed asjad jäid saamata, kuid et ta märgib ära relvadega seotud materjali, siis leiab kohus, et ta soovib eeskätte nende kirjade tagastamist, mis puudutavad relvi. Kuna vastustaja kinnitab, et tema käes on alles ja säilinud prindimaterjal relvadest ülamärgitud koguses, siis järeldub, et see materjal ei liikunud siiski kaebaja asjade juurde lattu ja kaebaja ei ole neid tagasi saanud. Vastustaja seletus sellest, miks and ära võeti ja miks ei olnud võimalik kinnipidamise ajal anda kaebajale artikleid ja trükiseid relvadest on mõistetavad ning kohus nõustub, et vangistuse täideviimise eesmärkidega ei ole kooskõlas sellise kirjanduse lugemine ja kätteandmine vangla tingimustes, seda enam, et kaebaja ei põhistanud sellel ajal oma soove väidetava kaitsega Soome Vabariigis. Kuid kaebaja see tegevus ei põhjustanud kohtusse pöördumist ning samas leiab kohus, et ei välista ka kohustamisnõude esitamist. Kaebaja soovib neid aktidega äravõetud ja tagastamisele lubatud asju tagasi oma asjade juurde. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida kõiki Vangistusseaduse norme, mis vastustaja oleks pidanud nende asjadega tegema, kas hävitama, säilitama, saatma tagasi vms. Kuna vangla direktor on määranud, et asjad liiguvad kaebaja asjade juurde lattu, siis oleks tulnud ka niimoodi talitada. Tallinna vangla ei ole neid asju hävitanud, vastavalt ei ole tal olemas ka hävitamise akti. Kohtusse oli kaasa võetud prindimaterjal ja kohtul ei ole alust kahelda, et seesama materjal ei pärine aktides märgitud saadetistest. Seega jääb arusaamatuks, miks vastustaja neid kaebaja asjade hulka ei paigutanud hiljemalt ajaks, mil ta saadeti vanglast Soome Vabariiki. Veel märkis vastustaja, et hiljem saadeti kaebajale ka relvade kataloog, kuid ka see peaks olema tagasi antud. Kohus siinkohal märgib, et kataloogi osa puudutab eraldis sündmust ning ei ole käesoleva vaidluse ese. Kuna vangla tegevus antud juhul asjade liikumise kohta ei ole kohtu poolt täiel määral kontrollitav, kaebaja ise ei ole esitanud üksikasjalisi vastuseid kohtule, ka on vastustaja seletustes vasturääkivaid seisukohti, kuid antud olukorras saab kohus rahuldada kohustamisnõude ja teha ettekirjutuse- tagastada kaebaja asjade juurde need asjad, mis on kaebajale üle andmata ja mille kohta on aktidele kantud vastavalt ka direktori resolutsioonid. Siinkohal ei ole määrava tähendusega kaebaja poolt antud allkiri asjade kättesaamise kohta ja pretensioonide puudumise kohta, mille kaebaja vormistas 30.08.07.a. Seal ei ole loendit, mis asjad kaebaja kätte sai. Seega ei tõenda allkirjaleht, et kaebaja sai kätte mingid konkreetsed asjad. Et kaebajal ei olnud lahkumisel pretensioone, võib olla tingitud mitmetest asjaoludest ja juhul, kui asjad ei liikunud kaebajani, võib juhtuda, et nad ei ole ka kaebaja asjade nimekirjas. Vastustaja ei ole kohtule esitanud asjade nimekirja. Kaebaja asjade hulka aktides märgitud relvade kohta kehtivad asjad ei liikunud, seda kinnitab vastustaja seletus, seega ei ole otsest tähtsust allkirjalehel. Kohus leiab, et andes allkirjalehele üldsõnalise kinnituse, ei võta see veel automaatselt hilisemalt esitada pretensioone või nõudeid asja kättesaamise kohta juhul, kui asi pidi liikuma tema asjade juurde, kuid ei liikunud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et asjad on hävitatud seaduses ettenähtud korras, seega pidi vastustaja talitama nii nagu ta ise korraldas aktidele märgitud resolutsioonidega asjade liikumise. Kaebaja on 04.09.07.a teatanud, et ta palub esitada kirjad tema või volitatud isiku kätte. Kaebaja ei ole teatanud, kes on tema volitatud isik, kelle kätte asjad anda. Seega ei ole vanglal võimalik anda asju üle volitatud isikule vaid saata Soome Vanglasse, kus Soome ametivõimud võtavad seisukoha, kas need antakse kaebajale kambrisse või tema isiklike asjade juurde. Kokkuvõtvalt märgib kohus veelkord eraldi ära, et ka kaebajale saadetud EV seadusandlus ei ole kaebajale saadetud sõnum ehk kiri. Kaebaja ei märgi kaebuses, et ta soovib neid seadusi tagasi ja Tallinna Halduskohtu haldusasjast nr 3-07-1578 nähtub, et lahendati tema taotlust saada need asjad tagasi ja kaebaja hilisemates kaebustes on veel näidanud, et ta sai kasutada seadusi, ta on isegi kaevanud, et ta pidi tassima raskeid pakke. Pakkides olid muuhulgas seadused. Käesolevast kaebusest selle täpsustamisel ei nähtu, et kaebaja kohustamisnõudesse 6 kuuluks nende asjade tagastamine, kuid kohus leiab, et juhul, kui vangla avastab, et seadused on endiselt tema valduses ning kontrollib vajadusel eraldi kaebaja kaudu, kas mõni seadus jäi üle andmata, siis lasub vanglal käesolevast ettekirjutusest tulenevalt kohustus tagastada ka selle akti alusel võetud asjad kaebaja asjade hulka, kuna vanglal on tehtud aktis märgitud resolutsioon senimaani täitmata. Kuidas on organiseeritud asjade üle arvestuse pidamine, on vangla probleem ning tema peab garanteerima, et kontrollialane ja arvestuslik tegevus antud juhtumil oleks adekvaatne ning igati tagatud. Vastustajal täita ettekirjutus mõistliku aja jooksul, so 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, siis tuleb vastustajal hüvitada kaebaja poolt tasutud kohtukulu 80 krooni. Kaebaja tasus riigilõivu maksekorraldusega 12.05.07.a. (tlk 13). Karin Kalmiste Kohtunik 7