KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-917 Haldusasi L.P.´i kaebus Tallinna Vangla toimingu - kaebaja kohta koostatud iseloomustuse koostamisel ja esitamisel õigusvastasuse tuvastamiseks. Asja arutamisel viibisid kaebaja L.P.; vastustaja esindajana Juri Kutõrev. RESOLUTSIOON Rahuldada L.P. kaebus. Välja mõista Tallinna Vanglalt L.P. kasuks kaebaja tasutud riigilõiv 80 EEK. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.) KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 04.05.07.a. esitas L.P. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingu - kaebaja kohta koostatud iseloomustuse kriminaaltoimikusse lisamise - õigusvastasuse tuvastamiseks ning kaebuse esitamise põhjendatud huviks on kahjunõude esitamise soov tulevikus. 12.06.07.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Kohtuistungil kaebaja täpsustas, et õigusvastaseks tegevuseks on Tallinna vangla tegevus iseloomustamise koostamisel ja sellise iseloomustuse esitamisel kriminaalasja materjalide juurde võtmiseks nõudekirja täitmisel. 1 KAEBAJA SEISUKOHAD L.P. palus esitatud kaebuses tunnistada Tallinna Vangla toimingu - kaebaja kohta koostatud iseloomustuse kriminaaltoimikusse lisamise – õigusvastaseks ja põhjendatud huviks on kahjunõude esitamise soov tulevikus. Kohtuistungil kaebaja täpsustas, et kaebuse nõue on tal märgitud eksitavalt. Kuna toimikusse ei saanud iseloomustust lisada vastustaja, vaid vastustaja koostas iseloomustuse, kuna sai sellise kohustuse, siis tegelikuks sooviks on vaidlustada ebaobjektiivse iseloomustuse koostamine selle esitamiseks nõudjale. Rikutud on õigust ausale ja erapooletule iseloomustusele ja sellega on kaebajale tekitatud kahju. Lisab kohtule koopiad Murru Vangla poolt koostatud iseloomustustest, mis näitavad kaebaja tegelikku käitumist aastate jooksul. Kannab karistust alates 28.12.99.a., kuid 04.09.06.a. vahistati ta Murru Vanglas ja paigutati Rahumäe Arestimajja. Eeluurimise vältel viibis ta erinevates kinnipidamiskohtades ning 27.12.06.a. paigutati Tallinna Vanglasse, kus viibib tänase päevani. Aprilli keskel lõpetas prokurör kohtueelse uurimise ja advokaat Andres Gorkin tõi tutvumiseks kriminaalasja toimiku koopia. Toimikust avastas ta iseloomustuse, mille koostas Tallinna Vangla uurija nõudmisel jaanuaris 2007.a. Peab seda iseloomustust mitteobjektiivseks ning talle jääb arusaamatuks, miks niisugune iseloomustus koostati ja missugust perioodi see peaks kajastama. Selle koostamise ja esitamise ajaks oli ta viibinud Tallinna Vanglas kuu aega, käitunud eeskujulikult, kuid iseloomustus kajastab vaid negatiivseid momente. Märgitakse ära alkoholi tarvitamise juhtum, kuid sellist intsidenti ei ole tuvastatud ja kui oleks, siis oleks algatatud distsiplinaarmenetlus ja määratud karistus. Alkoholiga ei ole olnud probleeme vähemalt 10 aastat, samuti ei tarvita ta narkootikume. Märge viimase karistuse kohta on ebaõige, kuna olin teatanud vanglale, et vaidlustasin kohtus määratud karistuse. Määratud karistus tühistati. Ennetähtaegse vabastamise taotluses märkis ära, et kohus ei arvestaks esitatud iseloomustusega ja ta usub, et selle taotlusega arvestati, kuna Tartu Maakohtu 09.08.07.a. määruses nr 1-07-8494 ei ole sellele viidatud. Esitatud iseloomustus ei saanud omada positiivset mõju, esitatud andmed ei tugine toimiku materjalile, kuna isiklikus toimikus ei kajastu niisuguseid asjaolusid, mis iseloomustuses on esile toodud. Kaebaja jäi õigusvastasuse tuvastamise nõude juurde, kuivõrd iseloomustus oli juba esitatud ning see on ja oli juba kasutusel. Tallinna Vangla poolt tema kohta koostatud iseloomustus on valeandmeid sisaldav ja kaebajat ainult ühepoolselt, so negatiivselt, kujutav. Soovib tulevikus esitada kahjunõude, kuna iseloomustus on alandav, valmistas vaimseid piinu ja selline iseloomustus avaldab mõju ka tulevikus. Kui käitumisele antakse põhjendamatult negatiivne hinnang, siis avaldab see mõju praegu ja tulevikus. Samas on olemas ka preventiivne huvi, et sellises stiilis iseloomustuse esitamine tulevikus tuleb välistada. Palub arvestada, et: 1) kaebajal ei ole üle viie aasta ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust; 2) teda ei ole kordagi distsiplinaarkorras karistatud alkoholi tarbimise eest; 3) 29.12.06.a. määratud distsiplinaarkaristus on Tallinna Halduskohtu (haldusasi nr 3-07-84) 03.04.07.a. otsusega tühistatud. Seejuures oli iseloomustuse koostamise ajal vanglal teada, et kaebaja on vastava distsiplinaarkaristuse kohtus vaidlustanud; 4) väidetav uurimine keelatud esemete kambrisse saamiseks on paljasõnaline ja mitte tõsiselt võetav; 5) iseloomustamine antud andmete järgi, mis on üle viie aasta vanad, ei ole õigusliku alusega. L.P. esitas toimikusse võtmiseks ja kohtule arvestamiseks kirjalikud teesid, mille kandis ette ka istungil. 2 Ta leiab, et HMS § 6 reguleerib ka iseloomustuse koostamist ning kohustab haldusorganit välja selgitama olulise tähtsusega asjaolud. Vanglale oli teada, et tema distsiplinaarkaristused on kustunud ning iseloomustamisel ei saanud viidata kustunud karistustele. Kui teda iseloomustatakse viie aasta taguste kustunud karistuste kaudu, siis on see ebaproportsionaalne eesmärgi suhtes. Riigikohus on mitmes lahendis esile toonud, et kustunud karistusele viitamine toob kaasa haldusakti õigusvastasuse. Viitamine alkoholi tarvitamise juhtumile 2002.a. on alusetu. Iseloomustada saab tõendatud asjaoludega, mitte aga kujundada teadlikult negatiivset tausta väljamõeldisega. Iseloomustus on ametlik dokument ja selles saab toetuda isikliku toimiku ja individuaalse täitmiskava andmetele. Murru vanglas koostati täitmiskava ning selles on spetsialistid iseloomustanud teda pikaajalise vaatluse tulemusel positiivselt. Tallinna Vanglas viibimisel 1 kuu andmete alusel iseloomustuse koostamine ei viita PS § 14 hea halduse printsiibi kohaldumisele tema suhtes. Käitumine loeti halvaks ilma õiglase menetluseta ja tegelikkust moonutavate andmete alusel. Iseloomustada ei saanud andmetega, mis ei oma enam õiguslikku tähendust, on alusetud ja tõendamata. Kaebaja lisab toimikusse kirja kaaskinnipeetavalt (tlk 78), millest nähtub, et Tallinna Vanglas tekivad kõigil ootamatult probleemid, sh arusaamatused isiku kohta kehtivate tegelike andmete kajastamisel. Prokurörile ei ole vastustaja avaldanud, et iseloomustus tugineb kuulujuttudele, vaid ta võttis esitatut tõe pähe. Prokurör võttis selle iseloomustuse aluseks ka kokkuleppemenetluses kriminaalasjas, kuna iseloomustus liikus algul kriminaalasja, seejärel kokkuleppemenetlusse. Arvab, et iseloomustus võis liikuda ka Tartu MK ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamise toimikusse. Viimase osas ta ei ole küll saanud teostada kontrolli, kuid eeldab seda, kuna eraldi iseloomustust ei ole Tallinna Vangla koostanud. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 80 EEK maksekorraldusega 11.03.07.a. nr 20 (tlk 5). VASTUSTAJA SEISUKOHAD Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Kaitsepolitseiamet (KAPO) saatis 08.01.07.a. kirjaga nr 69 Justiitsministeeriumisse järelepäringu, milles paluti seoses kriminaalasja eeluurimisega koostada L.P.i iseloomustus. Justiitsministeerium edastas KAPO järelepäringu 15.01.07.a. kirjaga nr 4-2-05/422 Tallinna Vanglasse täitmiseks. Tallinna Vangla täitis päringu 07.02.07.a. kirjaga nr 7-7/1559-2 ja edastas KAPO-le. Kaebaja iseloomustuse koostas vangistusosakonna peaspetsialist Raido Kerner tuginedes Tallinna Vanglas kõikidele kättesaadavatele andmetele, mis võisid iseloomustada isikut, kelle kohta iseloomustust vajati. Peamised infoallikad on: kinnipeeturegister, kinnipeetava isiklik toimik, vestlused ametnikega, kes oma teenistuskohustuste tõttu puutuvad kokku kinnipeetavaga. Kogutud informatsiooni analüüsimise tulemusena valmis kinnipeetava L.P.i iseloomustus. Kaebaja märgib kaebuses, et temal ei ole üle viie aasta ühtegi kehtivat karistust, kuid Tallinna Vangla ei olegi väitnud vastupidist. Iseloomustuse koostaja on ära märkinud, et karistusasutuses viibimise ajal on L.P.i karistatud distsiplinaarkorras 3 korral. Vangistusosakonna peaspetsialist R.Kerner on lisanud, et iseloomustuse koostamise ajal oli kaebajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus (so. 29.12.06.a. karistati 15 ööpäeva kartseriga), mis küll hiljem Tallinna Halduskohtu poolt tühistati (03.04.07.a. haldusasi nr 3-07-84), kuid iseloomustuse kirjutamise ajal oli käskkiri kehtiv. 3 Iseloomustuses on välja toodud, et kaebajal on Tallinna Vanglas viibimise ajal (2002.a.) esinenud alkoholi tarvitamise juhtum, kuid iseloomustuses ei ole märgitud, et kaebajat on selle eest karistatud. Tallinna Vanglal ei ole pädevust lisada iseloomustavaid materjale kaebaja kriminaaltoimikusse, see pädevus kuulub uurimisasutusele, ning uurimise käigus kogutud materjalid lisatakse isiku kriminaaltoimikusse, sealhulgas ka isikut iseloomustavaid materjale. Vastustaja leiab, et tema tegevus - iseloomustuse koostamine ja edastamine KAPO-le tulenes vastamise kohustusest KAPO järelepäringule ja oli õiguspärane. Iseloomustus on koostatud objektiivselt, sõltumatult ning võttes arvesse kõiki asjaolusid. Kohtuistungil vastustaja asus seisukohale, et R.Kerner kinnitas, et lähtus iseloomustuse koostamisel kaebaja isikliku toimiku andmetest, registri andmetest, kuna kaebaja on Tallinna Vanglas viibinud vähest aega. Alkoholi tarbimise fakti ei osatud vanglas lõpuni menetleda, ületati tähtaeg ning ei suudetud tuvastada neid isikuid, kes tarbisid alkoholi ning seetõttu R.Kerner lähtus infost, mille sai vestlusel kontaktisiku ja vangla ametnikega. Võis esineda probleeme käitumisel kontaktisikutega. Neid vestlusi, mis R.Kerner viis läbi, ei ole jäädvustatud. R.Kerner jäi oma arvamuse juurde, kirjutas nii kuidas oskas ning selgitas, et L.P.il Tallinna Vanglas ei ole intsidente. Kaebaja erinevalt teistest saab aru, kuidas ta käitub ja missugused on tema tegevuse tagajärjed. Isiklikku toimikusse see iseloomustus ei ole liikunud, see asub kriminaalasja toimikus. Prokurör ei koostanud akti tuginedes sellele iseloomustusele. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebaja õigusi ei rikutud. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb rahuldada ja vastustajalt välja mõista kaebaja poolt tasutud riigilõiv 80 EEK.
- L.P. on õigesti täpsustanud kaebuse nõuet, kuivõrd tema kohta koostatud iseloomustust ei lülitanud toimikusse Tallinna Vangla vaid ta koostas ja väljastas iseloomustuse, kuna sai sellise nõude.
- Asja materjalidest nähtub, et L.P.`i on iseloomustanud varasemalt sotsiaaltöötaja Murru Vanglas, samuti koostas iseloomustuse G.Bregvald. Esildis on koostatud seisuga 14.07.06.a. (tlk 5-6). Murru Vanglasse oli ta saabunud 29.05.03.a. Iseloomustavad andmed kinnitavad, et märgitud on ära kaebaja tegevus ning tema suhtumine ning suhtlus. Individuaalse täitmiskava andmed on positiivsed, suhtumise andmed õppetöösse kinnitavad head käitumist ning hinnang kinnipeetava vabanemisvalmidusele ja oskusele toime tulla eluga kinnitab küll kõrget enesehinnangut, kuid rõhutab ka reaalsuse taju, konfliktide puudumist ametnikega; veel märgitakse ära perekonna suur toetus ning premeerimine hea käitumise eest. G.Bregvaldi koostatud esildises kinnipeetava kohta märgitakse ära kaebaja kriminaalne minevik, toimepandud kuriteod ja analüüsitakse karistuse kandmisel viibitud aja tegevust. Nähtub, et distsiplinaarnõuete rikkumisi oli kaebaja osas esile toodud 5 korral, kuid samas märgitakse, et kehtivaid karistusi ei ole. Vanglas käitumine on olnud õiguskuulekas, suhted ametnikega viisakad ja korrektsed. Veel tuuakse esile, et kinnipeetav osaleb sotsiaalprogrammides, omab ettekujutust tuleviku suhtes ja tal on kindlad eesmärgid perekonna ja tulevikus suhtes; isik on asunud paranemise teele. Vastab tõele kaebaja väide, et iseloomustus kinnipidamise pika perioodi kohta on positiivne ning märgib ära kaebaja arengu ja stiimulid. 4
- Raido Kerner (vangistusosakonna peaspetsialist) Tallinna Vanglast koostas iseloomustuse (koostamise aeg puudub; tlk 7). Iseloomustus algab kaebaja elulooliste, perekondlike ja hariduse ning töötamiskäigu lühikese andmestikuga. Edasi järgneb kriminaalkorras karistatud andmete loend ning märge, et kaebaja saabus Tallinna vanglasse 27.12.06.a. Tartu vanglast. R.Kerner märgib veel, et karistusasutuses viibimise ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras 3 korral, millest üks on kehtiv, so 29.12.06.a. kartserikaristus mobiiltelefoni omamise eest vanglas. Iseloomustusest ei nähtu täpsemini, missuguse perioodi kohta kehtib väljend „karistusasutuses viibimise„ aeg, kuid kui eeldada, et see peaks väljendama kogu karistuse kandmise aega, siis peaks iseloomustus andma ülevaate pika perioodi kohta. Kehtivana nimetatakse 1 karistust. Kohus nõustub vastustajaga, et iseloomustajal oli õigus ära näidata 29.12.06.a. määratud karistus kehtivana, kuivõrd kohus selgitas välja, et iseloomustus saab olla koostatud vahetult enne selle väljasaatmist. Kui Justiitsministeerium edastas iseloomustuse koostamise kohta KAPO palve ning see saabus läbi ministeeriumi vanglasse 22.01.07.a. (tlk 46) ja väljastati KAPO-le saatekirjaga 07.02.07.a. (tlk 48), siis tuleb lugeda iseloomustus koostatuks märgitud ajavahemikul. Kohus võttis toimiku materjalide juurde Tallinna Halduskohtu haldusasja toimikust nr 3-0784 kaebuse menetlusse võtmise määruse ja kohtuotsuse 03.04.07.a. Määruse kohaselt võeti L.P.i kaebus Murru vangla direktori 29.12.06.a. käskkirja nr 1416-dm tühistamiseks menetlusse 19.01.07.a. ning ärakiri saadeti vastamiseks Murru Vanglale vastamise tähtajaga 12.veebruar, kaebaja sai selle määruse ärakirja peale selle koostamist postiga. Tallinna Vanglale seda määrust ei saadetud, kuna vaidluse all oli Murru Vangla käskkiri. Kaebaja väitis, et ta teavitas vanglat karistuse vaidlustamisest. Käskkirja kohaselt karistati kaebajat põhjusel, et ta omas vanglas mobiiltelefoni. Kohus leidis, et karistust ei saanud määrata aegumise tõttu ning sisuliselt oli menetlus läbi viimata, kuna avaldajaga samas kambris viibinud isikutelt ei olnud keegi seletust võtnud ning kaaskinnipeetav oli hiljem esitanud seletuskirja, et telefon kuulus temale. Kohus tühistas karistuse määramise otsuse. Märgitust järeldab kohus erinevalt kaebajast, et Tallinna Vangla oli õigustatud iseloomustuses selle karistuse ära märkima, kui iseloomustuse koostamise ja esitamise ajal kehtiva karistuse, kuna distsiplinaarkaristus loetakse määratuks päevast, mil kaebaja andis allkirja dokumendile, millega vormistati karistus. Karistus määrati haldusaktiga ehk käskkirjaga nr 1416-dm 29.12.06.a. ja sellest kuupäevast tulebki lugeda karistus määratuks sõltumata, kas see oli vaidlustatud kohtus ning kas kaebaja informeeris vanglat vaidluse algatamisest. Kui kohtuotsusega määratud karistus tühistati, siis oli iseloomustus juba esitatud. R.Kerneri koostatud iseloomustuses saab kehtiva karistusena ilmselt mõelda Murru Vangla eelviidatud karistuse käskkirja, kuna sündmuse aeg 29.12.06.a., langeb kokku Murru Vangla käskkirjas märgitud ajaga. Seega ei kajasta märgitud osa valeandmeid. Kaebaja kohta antud R.Kerneri iseloomustuse sisuline osa on napisõnaline. Kaebaja iseloomustamisel ei määrateleta perioodi, mis hõlmab vangla seisukohta, mis puudutab väidet, et administratsiooniga suhtlemisel on L.P. intsidentidesse mittelaskuv. Veel märgitakse, et probleeme ega konflikte teiste kinnipeetavatega ei ole esinenud, kuna viibib üksi eelvangistushoone kinnises kambris. Viimase osas saab järeldada, et isikut iseloomustatakse Tallinna Vanglas viibimise aja jooksul, kuna kaebaja viibis eelvangistushoones. Vastustaja esindaja märkis istungil, et R.Kerner soovis esile tuua, et Tallinna Vanglas ei ole intsidente olnud. Samas on iseloomustuses aga märgitud, et kaebaja üldine käitumishinnang kogu Tallinna Vanglas viibitud aja jooksul on mitterahuldav. Vastustaja esindaja märkis istungil, et võis esineda käitumisprobleeme kontaktisikutega ja esindaja vestles R.Kerneriga, viimane märkis, et L.P.il ei ole Tallinna Vanglas intsidente. 5 Seega on kaebuse esitajal õigustatult püstitatud küsimus, miks juhul, kui intsidente käitumises ei esine, on hinnatud käitumine Tallinna Vanglas mitterahuldavaks ja mille tõttu esitati kohtuistungil põhjendav seletus, et iseloomustuse koostaja võis seda märkida, kuna esineb intsidente käitumises kontaktisikutega. Kohus leiab, et ka kontaktisikutega käitumine hõlmab käitumist administratsiooniga ja kui intsidendid puuduvad, siis ei ole võimalik väita halba käitumist kontaktisikutega. Vastustaja suuline seisukoht ei ole kontrollitav ning on vastuolus esitatud iseloomustuse väitega, mille kohaselt intsidente administratsiooniga käitumisel ei ole. Kaebaja saabus Tallinna Vanglasse 27.12.06.a. Tartu Vanglast ja iseloomustus esitati saatekirjaga 07.02.07.a. (tlk 48). Tallinna Vanglas viibimise periood hõlmab seega lühikest vahemikku ja kui iseloomustus väidab, et kogu Tallinna Vanglas viibimise perioodi käitumine on mitterahuldav, siis jääb selgusetuks, missugust perioodi tegelikult mõeldakse. Vastustaja ei ole toonud esile, missugustel perioodidel on kaebaja viibinud enne seda Tallinna Vanglas. Vaatamata märgitule juhul, kui arvestatud on kaebaja käitumist Tallinna Vanglas ka aastal 2002, peaks järeldama, et kaebaja tarvitas alkoholi või oli vähemalt seotud sellise tarvitamise juhtumiga. See võiks olla halva käitumise näide, kui selline juhtum leidis aset. Kohus kontrollis vastustaja kaudu iseloomustuse seda väidet ning esindaja selgitas, et alkoholi tarbimise fakti ei suutnud vangla lõpuni menetleda tähtaegade tõttu ning ei suudetud kindlaks teha neid isikuid, kes tarbisid alkoholi. Seega saab kohus järeldada, et kui isikuid ei suudetud tuvastada, ei saa kuidagi esitada iseloomustusse seisukohta, et kaebaja on eelnevalt Tallinna Vanglas viibimisel 2002.a. tarvitanud alkoholi (esines alkoholi tarvitamise juhtum). Seega on iseloomustuses esitatud väärinformatsioon. Veel märgib R.Kerner, et L.P. ei suhtle lähedaste inimestega kirjavahetuse, telefoni ega kokkusaamiste teel, kuna tema suhtes kehtib kirjavahetuse, helistamise ja kokkusaamise keeld. Kohus järeldab, et see osa iseloomustusest hõlmab samuti vaid Tallinna Vanglas oleku nappi perioodi ega kajasta vanglas veedetud aja andmeid, kuna eelnevalt nähtub Murru Vanglas esitatud iseloomustusest, et kaebaja on aktiivses suhtluses lähedastega. Muuhulgas märgib kohus, et ka käesoleva kohtuasja arutamisel viibis saalis kaebaja lähedasi, mis viitab, et Murru Vangla iseloomustuses on kajastatud perega suhtlemise andmed kohtule usutavalt. Kohus nõustub kaebajaga, et sellest iseloomustuse väitest nähtub üheselt selgelt, et ta ei saanud suhelda Tallinna Vanglas detsembrist 2006 kuni iseloomustuse koostamiseni lähedastega mõjuval põhjusel, so tulenevalt asjaolust, et ta paigutati eelvangistushoone kinnisesse kambrisse ja kehtestati märgitud keeld. Kuid kahtlematult ei kajasta iseloomustus kogu L.P.i suhtlust lähedastega kogu kinnipidamise aja jooksul ning juhul, kui iseloomustajale oli oluline anda ülevaade kaebaja suhetest lähedastega, ei anna iseloomustus seda ülevaadet ja pigem jätab mulje, et pikaajaliselt suhtluse kohta kas puuduvad andmed või see on olematu. Et suhtlus on iseloomustaja poolt esile toodud, siis järeldab kohus, et selle kajastamine oli antud juhul oluline, kuid andmed on esitatud põhjendamatult valikuliselt vaid ühe perioodi kohta. Iseloomustuses märgib R.Kerner veel, et üldine käitumishinnang kogu Tallinna Vanglas veedetud aja jooksul on mitterahuldav. Kohus palus vastustajal selgitada märgitud seisukohta. Vastustaja esindaja viitas taas alkoholi tarbimisele, mille suhtes on kohus eelnevalt märkinud, et sellist fakti ei saadud tuvastada vastustaja antud selgitustel. Kui mitterahuldavat käitumist peaks selgitama märkus, et vahistatu on viimasel ajal uurinud võimalust keelatud esemete omamiseks ja selline asjaolu on ka tegelikkuses ilmnenud, siis ehk võiks nimetada kaebaja viimase aja käitumist halvaks. Vastustaja esindaja seda iseloomustuse väidet ei kommenteerinud; kaebaja ei oska oletada, mille kohta võiks selline väide kehtida. Kohtule ei esitatud tõendeid, mis viitaksid, millele 6 märgitud iseloomustuse väide tugineb ja mis on selle sisuks. Seega saab kohus järeldada, et väide ei ole kontrollitav ning on alusetu. Kokkuvõtteks märgib kohus, et iseloomustus ei hõlma kaebaja käitumist kinnipidamise kogu aja jooksul ning jääb selgusetuks, missugusel põhjusel kogu Tallinna Vanglas viibitud aja jooksul on kaebaja käitumine mitterahuldav. Kuna iseloomustuses märgitakse tavaliselt ära nii positiivsed kui ka negatiivsed asjaolud ja kui isiku suhtes tõepoolest ei esine ühtegi positiivset momenti, siis vältimatult ei saa seda ka esile tuua. Kohus nõustub ka seisukohaga, et iseloomustus vältimatult kajastab selle andja subjektiivseid hinnanguid. Vaatamata märgitule leiab kohus, et käesolevalt arutlusel olev iseloomustus ei kajasta andmeid objektiivselt ning selgusetuks jääb, miks iseloomustaja piirdus nende andmetega, sh esitas tõele mittevastavaid väiteid. Kohus nõustub, et positiivsena on esile toodud intsidentide puudumine administratsiooniga, kuid ka selle väite kummutab seisukoht, et käitumine on mitterahuldava. Probleemide ja konfliktide osas teiste kinnipeetavatega märgitakse küll ära nende puudumine, kuid põhjendusega, et ta viibib üksi eelvangistushoones. Väide jätab mulje, et välistatud ei ole probleemid teiste kinnipeetavatega, kui ta märgitud kinnises kambris ei viibi. Iseloomustust ei saa pidada ka kaebaja käitumist hea ja eeskujuliku käitumise suhtes stimuleerivaks või objektiivseks kokkuvõtteks tema kinnipidamise aja käitumise suhtes. Kuna iseloomustus esitati kriminaalasja materjalidesse uurija, prokuröri ja kohtu jaoks, siis peab see teenima eesmärki, mis võimaldab karistuse mõistmisel kohtul anda hinnang süüdlase isiku kohta. Karistuse mõistmise üldsätete kohaselt karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, seega sõltuvalt iseloomustuse esitamise ja koostamises eesmärgist peaks iseloomustus võimaldama täita neid eesmärke. Samas on kriminaalprotsessile sisemiselt omane, et kriminaalprotsessuaalses tegevuses süüdistus-, kaitse- ja kriminaalasja lahendaja lähtuvad oma tegevuses muuhulgas isikuga seotud asjaoludest. Süüdlase isikut iseloomustatakse kui karistamise objekti. Kuna ühisest menetlusest eraldati kaebaja asi eraldi menetlusse ja käesolevalt kokkuleppemenetlusse, siis liigub eelduslikult sama iseloomustus edasi, kuna teistsugust iseloomustust Tallinna Vangla ei ole koostanud. Kuna iseloomustust küsiti ja see oli vajalik, siis ei saa välistada, et isiksuse dispositsioonilise struktuuri uurimine ei olnud antud juhul vajalik ning ei saanud juba kaasa tuua tagajärgi ehkki kohtule tagajärgede saabumise osas tõendeid ei ole esitatud. Käesolevalt on kaebaja kaotanud huvi kohustamisnõude vastu, kuivõrd ta leiab, et iseloomustus on juba esitatud ja ringluses, ta avaldas juba mõju temale endale ning isikutele, kellele see oli suunatud. Kohus oli juhtinud kaebaja tähelepanu vajadusele esitada kohustamisnõue, kui kaebaja sooviks on iseloomustuse kõrvaldamine kriminaalasja toimikust või muudest toimikutest, kui see liikus teistesse toimikutesse. Kaebaja leidis, et toiming on sooritatud ja ta piirdub tekkinud oludes õigusvastasuse tuvastamise nõudega, kuna tal on põhjendatud huvi- preventiivne huvi ning seejärel võtab ta seisukoha, kas esitada lisaks kahjunõue. Kaebaja märkis veel, et ta esitas kriminaalasjas taotluse mitte arvestada selle iseloomustusega. Kohus siinkohal märgib, et isegi kui kaebaja taotles selle iseloomustuse kõrvalejätmist, ei olnud see tema kohustuseks. L.P.il oli ja on õigus loota, et administratsioon esitab iseloomustuse, mis tugineb objektiivsetele isikuga seotud andmetele ning ei sisalda faktivigu või valeväiteid ehk on kooskõlas hea halduse tavadega. Kaebaja ei saa nõuda positiivset iseloomustust juhul, kui temaga ei ole seotud selliseid momente. Antud juhul on kaebaja isikuga seotud ka positiivseid momente pikaajalise kinnipidamise kestel ja seda kinnitab mitte üksnes Murru Vanglas esiletoodu, mille andmed tuginevad isikutoimiku ja kinnipeetava individuaalse täitmiskava andmetele ja spetsialisti hinnangule. 7 Kohtumäärusest 09.08.07.a., mille tegi Tartu Maakohus süüdimõistetu L.P. vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on märgitud, et karistusaeg algas 28.12.99 ja lõppeb 31.10.09.a. Seega on kaebaja viibinud kinnipidamisasutustes arvates 1999.a. Tlk 46 on Tallinna Vangla direktorile edastatud KAPO päring Justiitsministeeriumi kaudu, sealt nähtub, et sooviti kaebaja iseloomustuse väljastamist. KAPO päring on tlk 47 ja sealt nähtub, et seoses kriminaalasja eeluurimisega paluti väljastada kinnipeetava L.P.i iseloomustus. Mingeid perioode seal seega esile toodud ei ole ja järeldub, et iseloomustust sooviti kinnipeetava kohta kinnipidamise aja jooksul. Samuti ei teki kohtul kahtlusi, et nende organite poolt oli tellitud iseloomustus, mis ei võimaldaks esile tuua positiivseid momente. Eelduslikult oli objektiivne ja positiivseid elemente sisaldav ka iseloomustus, mille esitas Tartu Vangla L.P.i kohta ennetähtaegsel vabastamisel, kuna vastupidiselt ei oleks Tartu MK määruses nr 1-07-8494 ära märkinud, et Tartu Vangla toetas L.P.i taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuna kohtukaebuse esemeks ei ole kaebaja ülejäänud iseloomustused ning menetlusosalised ei ole vastuolus küsimuses, kas kaebajat saabki iseloomustada positiivsemalt, siis kohus seda iseloomustust välja eraldi ei nõudnud. Kaebaja leidis veel, et iseloomustus võis liikuda tema isiklikku toimikusse, samuti ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamisele. Vastustaja selgitas, et isiklikku toimikusse seda ei paigutatud. Kohus märgib siinkohal, et ilmselgelt ärakirjana peab iseloomustus kusagil asuma ning kui see ei ole isiklikus toimikus, siis säilitatakse seda teatud aja jooksul ärakirjana. Raske on hinnata, kas ärakirjana säilitatav dokument avaldab ka käesolevalt või edasipidiselt mõju kaebaja suhtes. Kohus leiab, et Tartu Maakohtus kaebaja ennetähtaegse vabastamise toimikusse see ei saanud liikuda, puudub selline nõudeleht vanglale ning vastustaja ka ei tea, et sama iseloomustus oleks sinna liikunud. Kaebaja leiab ka ise, et Tartu MK määrusest nr 1-07-8494 ei nähtu viiteid selle iseloomustuse kasutamisele ja järeldab, et sinna ta ilmselgelt ei liikunud. Kohus nõustub kokkuvõttes kaebajaga, et Tartu Vangla toetas L.P.i ennetähtaegset vabastamist, seega oli seal toimikus kasutamisel Tartu Vangla iseloomustus, kui asjakohane ja mõju avaldav ning puuduvad tõendid, et Tallinna Vangla iseloomustus liikus märgitud asja toimikusse. Maakohus muuhulgas märgib ära, et võttis arvesse kaebaja huve seotult käimasoleva kriminaalasjaga ning märkis, et ennetähtaegne vabastamine juhul, kui võidakse karistada uue kuriteo eest, võiks halvendada tema olukorda. Seal ei ole ära märgitud, et Tallinna Vanglas käitumine on olnud halb ja mõjutab ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamise seisukohti. Kohus ei oska ka hinnata kaebaja väidete alusel, kas eraldatud kriminaalasjas võis iseloomustus mõjutada kokkuleppemenetlust, kuid usaldades kaebaja seisukohta, et tõenäoliselt mitte, nõustub kohus seisukohaga, et otseseid negatiivseid tagajärgi kriminaalasja kulgemises iseloomustuse esitamine esile ei toonud, vähemalt veel ei ole toonud. Seega ei ole kohtul tõendeid, et Tallinna Vangla antud iseloomustus juba tõi kaasa väljapoole kaebaja isikut tagajärgi, kuid kohus ei välista, et kaebajale võis see tema püüdlustes põhjustada meelehärmi. Kohus tunnustab preventiivset huvi, kuivõrd kinnipeetavana vajab ta ka edasipidiselt iseloomustusi ja välistatud ei ole kinnipidamise jätkumine Tallinna Vanglas, seega iseloomustuste esitamine ka tulevikus märgitud vangla poolt. Kohus nõustub kokkuvõttes kaebajaga, et iseloomustus on ebaõnnestunud sõnastusega ning kohus leiab samuti, et see ei arvesta kaebaja isikutoimiku andmetega ega individuaalse täitmiskavaga, spetsialistide arvamusega; kohus peab nõustuma ka seisukohaga, et see sisaldab kontrollimatuid andmeid ja ka ebaõigeid väiteid. Selliselt ei tohi iseloomustust koostada ega ka sellist iseloomustust väljastada. Isiku iseloomustamiseks kindlaid reegleid vanglale ei ole sätestatud, kuid see ei õigusta kontrollimatute andmete edastamist. Kohus nõustub seisukohaga, et iseloomustus oli saadetud 8 mitte vangla initsiatiivil, vaid oli koostatud KAPO päringu alusel ja mõeldud esitamiseks konkreetse kriminaalasja toimikusse. Seega peaks iseloomustus liikuma ning olema kasutusel üksnes konkreetses kriminaalasjas, mis ei tähenda, et vastustaja tegevust ei saa hinnata õigusvastasena. Sõltumata, kas tagajärjed saabusid või alles saabuvad (ohumotiiv), leiab kohus, et iseloomustuse koostamisel tuli koostajal jälgida hea halduse tavasid, mis on tuletatud PS §-ist
- Kaebaja käitumine loeti mitterahuldavaks Tallinna Vanglas põhjendamata andmetel. Hea halduse tavadega ei ole kahtlemata kooskõlas ka ebaõigete ja kontrollimatute andmete esitamine tõe pähe ning ehkki kohtule ei esitatud tõendeid, et seda tehti pahatahtlikult, ei saanud vangla talitada iseloomustuse koostamisel ja esitamisel hoolimatult. Vastustaja selgitusest nähtub, et iseloomustuse esitaja on haritud, ta on töötanud ka Justiitsministeeriumis ehk märgitu viitab, et dokumentide koostamine on isiku põhitööks. Olgugi et iseloomustuse koostamise kindel näidisvorm puudus, ei saa välja anda dokumenti, mis on loogikavigadega või vastuolus väidetavalt uuritud materjaliga. Kaebaja ei ole kohtule esile toonud asjaolusid, et ametnik oli temaga vihavaenus, mistõttu kohus ei järelda pahatahtlust ametniku tegevuses kahjustada kaebaja huvisid ja õigusi.
- Kaebaja eest on tasutud riigilõiv 80 EEK. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis tuleb Tallinna vanglalt välja mõista tasutud riigilõiv 80 EEK. Kaebuse esitajal tuleb koheselt esitada Tallinna Vanglale arveldust võimaldavad andmed, et Tallinna Vanglalt välja mõistmisele kuuluv riigilõiv kaebajale või tema poolt määratud isikule üle kanda. Kui kaebaja on võimaldanud ülekande teostamise ja esitanud vajalikud andmed, siis tuleb vanglal teostada ülekanne mõistliku aja kestel, so vähemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Karin Kalmiste Kohtunik 9