2-07-18571/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2007.a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-18571 Tsiviilasi KA hagi RM vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KA(ik XXX, elukoht XXX) Kostja: RM(ik XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista RM(ik XXX) igakuine elatis tütre MM (ik XXX) ülalpidamiseks 1800.00 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates 10.05.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni KA kasuks.
4. Välja mõista RM(ik XXX) riigilõiv 1250.00 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse. RM tasuda väljamõistetud riigilõiv Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XXX Hansapangas, viitenumber XXX ning selgitusse „nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest TsMS § 415 ja 416 sätestatud alusel ning korras. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX AS-s SEB Eesti Ühispangas või XXX AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber XXX. Esitatud asjaolud ja menetluse käik 10.05.
6. a esitas KA kohtule hagi RM vastu elatise suurendamise nõudes, kuna kulutused lapsele on suurenenud. 06.03.
7. a Tallinna Linnakohtu otsusega mõisteti RM välja igakuine elatis 800.00 krooni tütar MM ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni KS kasuks. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt: eluasemekuludele 700.00 krooni, toidule 1500.00 krooni, transpordile 90.00 krooni, sidekuludele 100.00 krooni, tervishoiule 150.00 krooni, hügieenitarvetele 100.00 krooni, lapse koolikohustuse täitmiseks 100.00 krooni, riietele ja jalanõudele 400.00 krooni, laulukoor „E “ tasule 200.00 krooni, vaba aja üritustele (teater, kino, ekskursioonid) 300.00 krooni kuus. Hageja palub kohtul suurendada elatist ja välja mõista kostjalt poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatis miinimumsummas. 0 Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud . Kostja ei ole esitanud hagile kirjalikke vastuväiteid. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 3 mille kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 2007.a. on kuupalga alammäär 3 600.00 krooni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p.
8. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 16 200.00 krooni (9x1800.00=16 200.00). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 16 200.00 krooni riigilõivu 1250.00 krooni. Maie Seppo kohtunik 2