Obsah (5)

§ 13§ 620§ 624§ 110§ 112

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-23318 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2007, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Kai Kullerkupp Tsiv

§ 13

lg 2 kohaselt kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Kuna pooled pole kokku leppinud, et lepingu muutmine tuleb vormistada kirjaliku kokkuleppena, on lepingu muutmine võimalik suulisel kokkuleppel. Hageja väidab, et pooled leppisid kokku, et hageja esitab kostjale arve peale tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist. Kostja nimetatud kokkulepet ei kinnita. Samuti vaidleb kostja vastu, et ta oli teadlik, et enne esimese astme kohtuistungit oli õigusabile kulutatud tundide arv 22,15 tundi ning hageja ei andnud kostjale infot kulunud töötundide arvust.

1. Harju Maakohtu 28.02.2005 otsusega jäeti AS Akronto hagi Alexander Nikonovichi ja A.Ji vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja Alexander Nikonovichi kulutused õigusabile 12 000 krooni ning need mõisteti kostja kasuks välja. Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2005 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ning täiendavaid õigusabikulusid kostja kasuks välja ei mõistetud. Riigikohus määras 05.04.2006 määrusega asja mitte menetleda. Seega lõppes pooltevaheline 16.06.2003 õigusabileping käsundi täitmisega (kohtuotsuse jõustumisega) 05.04.
2. Pooltevaheline käitumine kinnitab hageja väidet selle kohta, et poolte vahel oli kokku lepitud 16.06.2003 õigusabilepingu p 3.6 tasu maksmises teisiti, pärast käsundi täitmist. Lepingu p 3.1 tulenevalt on kostjal õigus töötundide arvestusega tutvuda. Kostja pole väitnud, et hageja on keeldunud töötundide arvestust kostjale väljastamast. Juhul, kui kostja leiab, et hageja ei ole käsundi täitmisel tegutsenud käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (

§ 620

lg 1), ei ole toiminud üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel või jätnud teatamata käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest (

§ 624lg 1), on kostjal õigus kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

4 Kostja on keeldunud arve 39 750 krooni tasumisest, kuna hageja on 16.06.2003 õigusabilepingut rikkunud ning käitunud tema suhtes pahauskselt, jättes kostja ilma kohtukulude hüvitamise võimalusest.

§ 110

lg 1 kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kohustuse täitmisest keeldumine eeldab, et võlgnikul on sissenõutav nõue võlausaldaja vastu. Käesolevas menetluses pole kostja nõuet hageja vastu esitanud, mistõttu kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele. Samuti pole kostja teinud hagejale hinna alandamise avaldust kooskõlas

§ 112. Apellatsioonkaebuse põhjendused 11.

Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 22.02.2007 otsuse. Kostja leiab, et kohus rikkus menetluseõiguse normi jättes kostja esindaja taotluse 02.02.2007 istungi edasilükkamiseks rahuldamata. Seetõttu ei saanud kostja kasutada oma õigust omada asjas esindajat. Samuti jättis kohus rahuldamata menetluse uuendamise taotluse. Kuna kohus jättis 02.02.2007 istungi edasi lükkamata, siis ei saanud kostja esitada ka vastuhagi, mille oleks kostja esindaja istungil ka esitanud, kui ta poleks haigestunud. Kohus on menetluse uuendamise taotluse rahuldamata jätmisel viidanud sellele, et polnud uusi tõendeid mida uurida, seetõttu polnud kohtu arvates menetluse taastamine õigustatud. Kostja leiab, et antud asjas ei ole küsimus ainult tõendite uurimises, vaid ikkagi selles, et kostjal ei olnud kohtuvaidluses esindajat, kus ta pidi ilma kohtuvaidluse teesideta õigusnõustamisega aastaid tegelenud isikuga õigusväitlust pidama. Ülejäänud apellatsioonkaebuse väited kattuvad kostja vastuväidetega hagiavaldusele. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus ja selle põhjendused
2. Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
3. Maakohus ei rikkunud asja lahendamisel menetlusnorme sellega, et ei rahuldanud kostja esindaja taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. Taotlus ei olnud põhistatud ja kaebuse väide, et esindaja puudumise tõttu ei saanud kostja esitada vastuhagi, ei ole aluseks kohtuotsuse tühistamiseks. Vastustaja on õigesti kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et soovist esitada vastuhagi teatas apellant alles apellatsioonkaebuses, kusjuures maakohtus kostja seda soovi ei avaldanud, kuigi tal oli selleks piisavalt aega. Vastuhagi esitamine on kostja õigus, mitte kohustus ning oma õigusi saab kostja soovi korral realiseerida iseseisva hagi esitamisega. Samuti ei rikkunud kohus menetlusosalise õigusi sellega, et jättis menetluse uuendamata, kuna TsMS § 437-s sätestatud menetlusviga ei 5 esinenud.
4. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid õigusabilepingu. Kostja on ekslikult käsitlenud lepingut kitsendavalt ja leidnud, et leping sisaldas vaid esinduse esimese astme kohtus. Tegelikult oli lepingus ette nähtud õigusabi osutamine, mis seisnes juriidiliste konsultatsioonide ja selgituste andmises, dokumentide ja nende projektide koostamises, arvamuste andmises ning muuhulgas ka esindamises (t.lk.42). Tunnistaja A.J ütlustega on tõendatud, et hageja osutas kostjale õigusabi ka teise astme kohtus, koostades vastuse apellatsioonkaebusele ja kohtuvaidluse teesid (t.lk.49-59). Samuti leidis tõendamist õigusabi osutamine ka peale apellatsioonimenetluse lõppu, kui AS Akronto vaidlustas ringkonnakohtu otsuse Riigikohtus ning hageja koostas vastuse projekti. Pooled olid kokku leppinud tunnitasus 1 500 krooni, mis oli fikseeritud õigusabilepingus p-s 3.2 ja mida kinnitas kostja istungil (t.lk.162). Maakohus on õigesti tuvastanud, et suulise kokkuleppe olemasolu õigusabi osutamises 12 000 krooni eest tõendamist ei leidnud. Hageja on oma nõuet tõendanud ja maakohus on hagi õigesti rahuldanud ning tuvastanud, et hageja on lepingu täitnud, esitanud ülevaate täitmisega seotud asjaoludest ning kuludest. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal ei ole alust keelduda 39 750 krooni tasumisest, sest tuvastamist ei leidnud menetluse kestel kostjal sissenõutava nõude olemasolu hageja vastu. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. U.Loonurm K.Kullerkupp A.Tänav 6