) § 109 lg 1, § 110 lg 2, § 113 lg 1 p 2, § 118, § 119 palus pankrotihaldur tunnistada kehtetuks AS Korel Sys poolt Kaur Köögile teostatud rahaliste kohustuste täitmised ja mõista välja Kaur Köögilt kehtetute tehingute alusel saadud 103 604 krooni AS Korel Sys (pankrotis) kasuks. Kostja hagi ei tunnista. Töötaja puhul ei saa eeldada, et töötaja peab teadma, et temaga tehtav tehing kahjustab võlausaldajate huve. Töötasu väljamaksmine on tavaline majandustegevuses toimuv väljamakse. Puuduvad tõendid, et välja makstud on ainult kostja töötasu ja pole tasutud muid võlgnevusi. Makseraskuste perioodile ei saa eeldada, et kuulutatakse välja pankrot. Seetõttu ei saa tööandja jätta täitmata oma töölepinguseadusest tulenevaid seaduslikke kohustusi. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et
lg 1, § 110 lg 2, § 113 lg 1 p 2 sätted ei näe ette töötasu maksmise kehtetuks tunnistamist ja töötasu tagasivõitmise võimalust. Töötajal ei ole kohustust ega võimalust tööle asudes teha ettevõtte taustauuringut, kas ehk ettevõte ei lähe mõne kuu pärast pankrotti, mis tingiks töötasude tagasimaksmise. Kohus leidis ka, et töötamine tööandja heaks ei kahjusta võlausaldajate huve, kuna töötaja töö on seotud tööandja majandustegevusega ja tema töö peaks reeglina looma lisaväärtusi tööandjale ja seega võimaldama võlgnevuste likvideerimist võlausaldajatele. AS Korel Sys 04.04.2004 juhatuse protokolli kohaselt arutas aktsiaseltsi nõukogu meetmeid majandusliku olukorra parandamiseks. Otsustati teha juhatusele ettepanek leida võimalused mõne uue töötaja värbamiseks, kes oleks tugev eelkõige müügi- või välisuhtluse valdkonnas. Tööleping kostjaga sõlmiti 01.06.2004 vanemprogrammeerija ametikohale. Kohus leidis, et juhatuse mõte otsida võimalusi majandusliku olukorra parandamiseks oli kiiduväärt ja midagi seadusevastast ei ole ka kostjaga töölepingu sõlmimine arvestades AS Korel Sys tegevusvaldkonda. Kostjale maksti 2004 juunikuu töötasu summas 25 901 krooni 05.08.2004, juulikuu töötasu summas 25 901 krooni 26.08.2004, augustikuu töötasu summas 25 901 krooni 10.09.2004 ja septembrikuu töötasu summas 25 901 krooni 01.10.2004. Töötasu maksmine on tööandja kohustus. Töölepinguseaduse (TLS) § 49 lg 1 p 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Töötasu on võimalik tagasi nõuda ainult arvutusvea korral. Kohus asus seisukohale, et puudub seaduslik alus töötasu maksmiste kehtetuks tunnistamiseks ja makstud töötasu väljamõistmiseks pankrotipessa. 2
lg 1 p 2, öeldes, et see ei näe ette töötasu maksmise kehtetuks tunnistamist ja töötasu tagasivõitmise võimalust, kuna pankrotiseadus ei tee erandit töölepingu alusel ebaseaduslikult saadu tagastamisele nagu ei ole töötaja nõue ka eesõigusnõue pankrotimenetluses. K. Köögile tehtud väljamaksete puhul on olemas
lg 1 p 2 sätestatud alused, kuna maksed on tehtud kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu, samuti ei saa pidada suurte sularaha maksete tegemist tavaliseks ning K. Köök ei ole kohtus tõendanud, et ta võlgniku maksejõuetusest ei teadnud või ei pidanudki teadma. Hageja on endiselt seisukohal, et rahaliste kohustuste täitmisega kahjustati AS Korel Sys (pankrotis) pankrotivõlausaldajate huve ning vähendati oluliselt võlausaldajate võimalust saada oma nõuet rahuldada võlgniku vara arvel. Kohus on otsuse tegemisel ebaõigesti tuginenud üksnes töösuhteid reguleerivale töölepingu seadusele ja rajanud oma otsuse TLS § 49 lg 1 p 2 sätestatule. Pankrotiotsusega on tõendatud, et võlgnikul oli pankroti väljakuulutamise ajal võlgu 2 138 161 krooni ning ei ole ühtegi seaduslikku alust eelistada kostjat teistele võlausaldajatele. Kostja ei ole mingisugust panust andnud, et müügi- ja arendustegevus saaks teoks, küll aga võtnud vastu ebaseaduslikult rahaliste kohustuste täitmised. 01.01.2004 jõustunud
-s ei ole töötajate nõuded pankrotimenetluses eesõigusnõuded ning seega mõjutavad töötajatele tehtud väljamaksed teistele võlausaldajatele tehtavate väljamaksete suurust ning töötaja õiguslik seisund võlausaldajana pankrotimenetluses erineb teistest võlausaldajatest üksnes TTTS –s sätestatud alustel ja ulatuses. Antud asjas on tegemist olukorraga, kus K. Köögil on ühine majanduslik huvi võlgnikuga ning temale tehtud maksete maksevahendit võib pidada ebatavaliseks, kuivõrd tavaliselt tasuti äriühingus töötasu pangaülekannetega. Nagu eelpool märgitud, kuigi töölepingus oli kirjas, et tegemist on kuutasuga, tehti vastustajale väljamakseid 2 korda augustis, kokku 51 802 krooni ja erinevatel kuupäevadel septembris ning oktoobris. Veelgi enam, kostja ei vaidlustanud maakohtus asjaolu, et majandustegevust juba alates aprillist faktiliselt ei toimunud. Hageja leidis, et antud juhul on eelistatud ühte võlausaldajate teistele ja seda, et töötaja ei olnud teadlik äriühingus toimuvast, tõendatud ei ole. Kohus on asja lahendamisel jätnud tähelepanuta
§-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi, rahuldada võimalikult paljude võlausaldajate nõuded kedagi ebaseaduslikult eelistamata. Vastustaja seisukoht Kaur Köök leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 15.01.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. 3
lg 1 p 2 sätestatud alused, kuna maksed on tehtud kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu, samuti ei saa pidada suurte sularaha maksete tegemist tavaliseks ning K. Köök ei ole kohtus tõendanud, et ta võlgniku maksejõuetusest ei teadnud või ei pidanudki teadma. Kaebuses toodud väited ei ole aga piisavalt põhjendatud. Õige ei ole kaebuses toodud väide, mille kohaselt maakohus kohaldas ebaõigesti
lg 1 p 2 jättes sellel alusel hagi rahuldamata.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades. Lisaks tugines hageja
lg-le 2, mille järgi eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve, kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist nõutakse, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist.
lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Seega on kohtu poolt kohaldatud
lg 1 p 2 puhul rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Hageja on ebaõigesti põhjendanud võlausaldajate kahjustamise tuvastamist sellega, et kostjale maksete tegemisega ei suutnud hageja teha enam makseid teistele võlausaldajatele. Selline põhjendus kordab üksnes
lg 1 p-s 2 nimetatud makse tagasivõitmise ühte eeldust - ühe võlausaldaja eelistamist teistele. Selles osas on Riigikohus seisukohal, et ka siis, kui kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, ei saa seda iseenesest pidada teiste võlausaldajate huvide kahjustamiseks.
lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust (Riigikohtu otsus 3-2-1-43-07). Hageja on aga just sellele asjaolule tuginenud. Hageja on kaebuses põhjendamatult leidnud, et töötasu maksmine sularahas on ebatavaline maksevahend
Sularaha on igapäevases majandustegevuses tavapärane maksevahend. Sularahas palga maksmine ei ole käsitatav maksevahendina, vaid töötasu maksmise viisina. Palga maksmise viisi osas sõlmitud kokkuleppe muutmine ei oma tähtsust
Ebatavaliseks maksevahendiks võib
Kaebuses on hageja toonud esile uued asjaolud, mida hagiavalduses ei kajastu ja mille kohaselt on võlgniku töötaja käsitletav võlgniku lähikondsena
Maakohus on otsuses siiski seda asjaolu käsitlenud ja leidnud õigesti, et lähikondsust ei ole hageja tõendanud. Peale selle leidis Riigikohus analoogilises asjas tehtud lahendis 3-2-1-4307, et
Töötajat seal ei ole nimetatud.
lg 3 järgi võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks eelnimetatud loetelus nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Riigikohus jäi oma varasema seisukoha juurde, et ühine majanduslik huvi peab olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Töötaja ja tööandja saavad seega olla lähikondseteks erandlikel asjaoludel. Selliseid asjaolusid hageja esile hageja ei ole. TsMS § 652 lg 1 ja 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.