← Eesti

2-07-18479/8

2-07-18479 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-18479 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. september 2007.a kl.15.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi AS-i Kohtla-Järve Soojus hagi E. P.`i vastu krooni võlgnevuse nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. september 2007.a / kirjalik menetlus 1 399,48 Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
  4. Välja mõista E. P.`ilt (isikukood X elukoht X) AS-i KOHTLA-JÄRVE SOOJUS (registrikood X, asukoht X, arveldusarve nr. X Hansapank) kasuks võlgnevus 1 298 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa) krooni 10 senti.
  5. Jätta menetluskulud E. P.`i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  6. mail 2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on jätnud õigeaegselt tasumata hageja poolt kostjale kuulunud korteris X osutatud soojusenergia teenuste eest. Kostjale on välja saadetud pretensioon, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja selle tasumata jätmise tagajärgedest. Kostja võlgnevust ei ole tasunud. Hageja palus vastavalt TsMS § 3, § 162, AÕS § 1

(3)2-07-18479 26, KOS § 13, TsK § 477 ja VÕS § 1027 välja mõista kostjalt seisuga 01.03.2007.a tekkinud soojusenergia võlgnevus summas 1 399,48 krooni ja menetluskulud. KOSTJA VASTUVÄITED
  1. mai 2007.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel korter asukohaga Olevi 34-29, Kohtla-Järve, on 26.06.2001.a võõrandatud. Kostja kinnitas, et tal oli tekkinud soojuse võlgnevus 1 463 krooni, mille tasumise kohustus vastavalt ostu-müügilepingule on üle läinud korteri uuele omanikule, võlgnevuse üleandmiseks oli hageja nõusolek. Kostja jaoks oli arusaamatu, miks kohus saatis hagi temale, sest võlgnevuse tasumise kohustus on uuel omanikul. MENETLUSE KÄIK
  2. 31.mail 2007.a palus hageja rahuldada hagi kirjalikus menetluses. Hageja ei nõustunud kostja vastuses hagile aset leidnud väitega 26.06.2001.a korteri ostu-müügilepingu alusel kostja kohustuste korteri uuele omanikule J. N. ülemineku kohta. Ei kostja ega kolmas isik pole pöördunud hageja poole VÕS § 175 lg 3 sätestatud võlausaldaja nõusoleku saamiseks ja hageja pole sellist nõusolekut andnud.
  3. juulil 2007.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 ja § 404 lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks 20 päeva alates käesoleva teate kättesaamisest.
  4. Pooled täiendavaid avaldusi ja taotlusi ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
  6. 23.07.1997.a omandas E. P. korteri asukohaga X (t.lk. 9). Jõhvi notar O. B.’i poolt 22.05.2001.a koostatud seadusejärgse pärimisõiguse tunnistuse järgi kostja on E. P.’i (isikukood 34510222224, surnud 09.02.2001.a) vara pärija. Pärandavara koosnes ainult t X asuvast ühetoalisest korterist üldpinnaga 27.7 m2 (t.lk 7).
  7. Hagiavalduse juurde lisatud keskkütte ja kuuma vee arvelduste kohaselt ajavahemikus september 1997.a kuni oktoober 2001.a hageja on arvestanud korterile X osutatud teenuste eest kokku 7 558.76 krooni, s.h 101.38 krooni 2001.a oktoobri eest. Põhjendamatu on hageja poolt pärandavara kohustuste hulka 2001.a oktoobrikuus osutatud teenuste maksumuse 101.38 krooni arvestamine, sest selleks ajaks kostja enam ei olnud korteri omanik. Kuni 19.11.2001.a osutatud teenuste eest tasuti kokku 6 185.15 krooni, millest 25.87 krooni on läinud viiviste katteks. Seega tegelikult korteril on tekkinud tasumata põhivõlgnevus 1 298.10 krooni (7 558.76– 101.386 185.15 +25.87)
  8. Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt teenuste osutamise ja võlgnevuse tekkimise üle. Oma vastuses kohtule kostja on kinnitanud, et seisuga 15.06.2001.a oli temal võlgnevus hageja ees summas 1 463.10 krooni. Väär on kostja väide, et ta ei ole vaidluse pool. See, et kostja ja J. N. 26.06.2007.a vahel sõlmisid korteri ostu-müügilepingu kohaselt omandiõigus X asuvale korterile läks üle J. N., kes vastavalt lepingu punktidele 3.8 ja 4.2 avaldas nõusolekut võlgnevuse 2
(3)2-07-18479 ülekandmiseks, ei vabasta kostjat võlgnevuse tasumise kohustusest ega loo hagejale õigust kolmanda isiku vastu nõude esitamiseks. Hageja ei olnud korteri ostu-müügilepingu pool. Korteri võõrandamise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 220 lg1 nägi ette, et võlgnik võib oma võla teisele isikule üle kanda ainult kreeditori nõusolekul. Et kostja sai hagejalt nõusolekut võlgnevuse ülekandmiseks, pole tuvastatud. Hageja vastuse kohaselt pole hageja selleks nõusolekut avaldanud. Kuna ostja pole kostja eest hagejale võlgnevust tasunud, siis hagejal on endiselt nõudeõigus ainult kostja vastu. Korteri uuelt omanikult lepinguga võetud kohustuste täitmist nõuda saab ainult kostja ise.
  1. Pärimisseaduse (PärS) §130 lg1 alusel pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kuna kostja on E. P.’ vara pärinud, peab ta ka kandma kõik pärandavaral lasuvad kohustused. Sellepärast rahuldab kohus hagi tegelikult tekkinud võlgnevuse 1 298.10 krooni ulatuses.
  2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
  3. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS 403, §404, §434, §436, §438, §442, §452 lg1, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.