KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 21.septembril 2007.a. Tallinnas 3-07-1201 S.N. kaebus Kose Vallavalitsuse korralduste 14.05.2007.a. nr 325 ja 21.05.2007.a. nr 340 tühistamiseks ning vallavalitsuse kohustamiseks haldusakti välja andma kirjalik menetlus RESOLUTSIOON rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Kose Vallavalitsuse korraldused 14.05.2007.a. nr 325 ja 21.05.2007.a. nr 340 ning teha vallavalitsusele ettekirjutus S.N. detailplaneeringu algatamise taotlus uuesti läbi vaadata ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Välja mõista Kose Vallavalitsuselt S.N. kasuks 60(kuuskümmend) krooni menetluskulusid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD 18.04.2007.a. esitas Nõrava külas asuva Künka kinnistu kaasomanik S.N. Kose Vallavalitsusele taotluse kinnistu detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga jagada maaüksus kolmeks krundiks. 14.05.2007.a. Kose Vallavalitsuse korraldusega nr 325 keelduti detailplaneeringu algatamisest. Korralduse kohaselt on kõnealune kinnistu maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa ning see paikneb valla üldplaneeringu järgi hajaasustuses, põllu- ja metsamajanduspiirkonnas, mis tähistab eelkõige põllu- ja metsamajandusliku tegevusega seotud maad, kuhu kuuluvad ka hajaasustuses paiknevad elamud, abi- ja tootmishooned ning neid teenindavad tehnorajatised. Künka kinnistu suurus on 7001 m2, jagamisel kolmeks oleks ühe kinnistu suurus alla 3000 m2 ning sellise suurusega kinnistuid pole võimalik kasutada, sest kehtiva valla üldplaneeringu järgi on Künka maaüksusele võimalik ehitada vaid üks elamu koos abihoonega. Kuid tegelikult pole üldplaneeringuga sellele katastriüksusele elamute ehitamist ette nähtud. Koostamisel oleva uue üldplaneeringuga nähakse ette uute tiheasustuspiirkondade alad, ent kuni pole toimunud uue üldplaneeringu eskiisi arutelusid, ei algatata uusi detailplaneeringuid hajaasustuses. Algatatakse vaid neid detailplaneeringuid, mis on olemasoleva tiheasustuse sees või piirnevad sellega. Kui uue üldplaneeringu koostamise käigus selgub või on põhjendatud uute tiheasustusalade tekkimine, siis on võimalik algatada detailplaneeringut ka nendel aladel. Huvi ehitustegevuse vastu Kose vallas on tõusuteel, mistõttu tuleb vallavalitsusel valla tasakaalustatud arengu tagamiseks iga detailplaneeringu algatamise ja mittealgatamise võimalikkust tõsiselt kaaluda. Planeerimisseaduse(PlanS) §-st 8 lg 7 tulenevalt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljastamisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Sama seaduse § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Esitatud taotlusest ei selgu üldplaneeringu muutmise põhjendatud vajadus ning ka vallavalitsus ei näe sellist vajadust. Kinnisasja senise maakasutuse muutmine pole seadusega tagatud omandiõigus, kohalik omavalitsus on kohustatud oma territooriumi planeerimisel lähtuma üldplaneeringust. Vastavalt Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale pole kinnistut võimalik ühendada ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga ning lokaalseid lahendusi vallavalitsus selles piirkonnas rohkem ette ei näe. 21.05.2007.a. Kose Vallavalitsuse korraldusega nr 340 muudeti korralduse nr 325 preambula
- lõigu sõnastust, märgiti, et Künka katastriüksuse maakasutuse otstarve on elamumaa ning see asub põllu- ja metsamajanduspiirkonnas, kus on ka paremad põllumaad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tunnistada korraldused õigusvastaseks ja tühistada ning kohustada vallavalitsust andma välja korraldust Künka kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta, kehtestades detailplaneeringu lähteülesanded. Vastavalt haldusmenetluse seadusele(HMS) peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav(§ 55); haldusakt on vaid siis õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele(§ 54). Kumbki vaidlustatud korraldus nendele tingimustele ei vasta. Korraldus nr 325 on vastuoluline ja paljasõnaline, ei tugine faktidele ega kehtivatele õigusaktidele ning Kose valla üldplaneeringule. Vallavalitsus on asunud seisukohale, et kuni pole toimunud uue üldplaneeringu eskiisi arutelusid, uusi detailplaneeringuid hajaasustuses ei algatata, kuigi ühtki vastavat korraldust pole vallavalitsus välja andnud. Korralduses nr 340 on ainult maatulundusmaa asendatud elamumaaga, jätkuvalt kinnitatakse, et maaüksusele on võimalik ehitada üks elamu koos abihoonega. Samas aga väidetakse korralduse nr 325 kolmandas lõigus, et detailplaneeringu algatamise taotlusest ei selgu üldplaneeringu muutmise vajadus ja vallavalitsus ka sellist vajadust ei näe. Kuid kui tegemist on elamumaaga, pole vajagi maakasutuse sihtotstarvet muuta ja seega pole vaja muuta ka üldplaneeringut. Pealegi lubab PlanS § 9 lg 7 põhjendatud vajaduse korra teha detailplaneeringus üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kuigi mõlemas korralduses kinnitatakse, et kinnistule on võimalik ehitada üks elamu koos abihoonega, väidetakse korralduse nr 325 kolmandas lõigu ometi, et kinnistut pole võimalik ühendada ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga ning lokaalseid lahendusi vallavalitsus selles piirkonnas rohkem ette ei näe. Kuid üks elamu on ju samuti vaja ühendada ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga või leida lokaalsed lahendused. Vabariigi Valitsuse 31.07.2001.a. määruse nr 269 § 10 lg 6 kohaselt tuleb reoveekogumisalal, kus puudub kanalisatsioon, kasutada lokaalset lahendust ehk kogumiskaevu. Seega on mõlemad korraldused vastuolulised ja õigusvastased. Kose valla ehitusmääruse p 3.2.
- kohaselt on krundi minimaalseks suuruseks valla alevikes 1200 m2 ja hajaasustuses 2000 m2, mistõttu ei tohiks olla takistusi Künka kinnistu jagamisel kolmeks osaks. Ehitusmääruses pole märgitud, et määrus on soovituslik. Kaebaja ostis vaidlusaluse maa koos tütrega just sellepärast, et ehitusmääruse järgi oli kinnistut võimalik jagada kruntideks, sellega on nõus ka kõik Künka kinnistu naabrid. Kinnistu on kaasomandis, asjaõigusseaduse(AÕS) § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ning seetõttu pole vallavalitsuse keeldumine kinnistu jagamisest põhjendatud. Taotluse detailplaneeringu algatamiseks esitas ka teine kaasomanik N. N., kuid tema taotlusele pole korralduses nr 325 vastatud. Korraldus on vastuolus ka põhiseaduse(PS) §-ga 32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud; igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Korraldus rikub võrdse kohtlemise printsiipe, sest vallavalitsuse poolt 5.03.2007.a. kehtestatud detailplaneeringu alusel müüakse praegu Nõrava külast 5-6 km kaugusel Oru kodu elamurajoonis 2000 m2 suurusi krunte, kuhu ehitatakse paarismajad, mis tähendab, et ühe kinnistu suuruseks jääb 1000 m
- Lisaks algatati vallavalitsuse 14.05.2007.a. korraldusega nr 324 Krei külas Steini kinnistu detailplaneering. Vaidlustatud korraldustes pole märgitud kaalutlusi, millest vastustaja on nende andmisel lähtutud. Sellega on rikutud HMS § 56 lg 2 ja
- HMS § 59 lubab parandada haldusaktis ainult ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Maa sihtotstarbe muutmine korraldusega nr 340 korralduse nr 325 sõnastuses mõjutas aga kogu haldusakti sisu. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja kaasomandis oleva kinnistu maakasutuse sihtotstarve on elamumaa. Kaebaja taotletava detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on kinnistu jagamine kolmeks elamukrundiks suurusega 2000-3000 m2 ja igale krundile elamu ehitamine. Künka kinnistu asub põllu- ja metsamajanduspiirkonnas, mis tähistab eelkõige põllu- ja metsamajandusliku tegevusega seotud maad, kuhu kuuluvad ka hajaasustuses paiknevad elamud, abi- ja tootmishooned ning neid teenindavad tehnorajatised. Kinnistu suurus on 7001 m2, jagamisel kolmeks oleks ühe kinnistu suurus 2000-3000 m2 ning sellise suurusega kinnistuid pole võimalik kasutada vastavalt valla üldplaneeringule ja Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Viimatinimetatud dokumendi kohaselt paikneb Künka kinnistu väärtuslike maastike piirkonnas, täpsemalt ajaloolises asustusstruktuuris, mis tähendab seda, et talude paiknemine tänapäeval on sarnane 1930-ndate aastate või sajandivahetuse aegsele olukorrale. Sarnast traditsioonilist külaarengut selles piirkonnas pooldab ka vallavalitsus. Vaidlusaluse maaüksuse jagamine kolmeks ja kõikidele kruntidele eraldi ehitusõiguse määramine oleks algus uue tiheasustusala tekkimisele. Vallavalitsus on teinud kaebajale ettepaneku väljastada projekteerimistingimused ühe elamu koos abihoonetega püstitamiseks, nagu see piirkonda sobiks. Arvestades hetketrendi linnast välja maalähedamasse ja privaatsemasse piirkonda kolida, ei saa 2000-3000 m2 suurust elamukrunti üheselt nimetada privaatseks ja maapiirkonda sobivaks. Detailplaneeringu algatamata jätmine ei takista kaebajal kinnistu senise maakasutuse jätkamist ja piirkonna väärtustamist. Ehitusmääruses sätestatud krundi suurused 2000 m2 hajaasustuses on soovituslikud sellisel juhul, kui kohalik omavalitsus on otsustanud detailplaneeringu koostamise algatada ning detailplaneeringu eesmärk on maa-ala kruntideks jaotamine ja ehitusõiguse määramine. Kõnealuses piirkonnas pole üldplaneeringu kohaselt kruntideks jaotamine võimalik ja sobilik. Detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise juures tuleb arvestada, kas planeeringuga kavandatu muudab küla ja valla üldilmet, kas see on looduskeskkonnale sobilik ja majanduslikult põhjendatud. Kohalik omavalitsus ei pea kellegi ehitamissoovi tingimusteta legaliseerima detailplaneeringu kaudu, tuleb arvestada ka, et oleksid tagatud naabrite ning valla arengu vajadused ja põhimõtted. Kohalikul omavalitsusel on planeerimistegevuses väga lai otsustusõigus, kohtud ei saa otsustada detailplaneeringu algatamist või algatamata jätmist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus nõustub kaebajaga, et korraldus nr 325 on vastuoluline ja segaselt motiveeritud. Korralduse esimeses lõigus on kirjas, et kehtiva valla üldplaneeringu järgi on Künka maaüksusele võimalik ehitada vaid üks elamu koos abihoonega, kolmandas lõigus aga seisab, et üldplaneeringuga pole sellele katastriüksusele elamute ehitamist ette nähtud. Samas kinnitab vallavalitsus vastuses kaebusele, et on kaebajale teinud ettepaneku väljastada projekteerimistingimused ühe elamu koos abihoonetega püstitamiseks. Seega on vallavalitsus ilmselt siiski seisukohal, et ühe elamu ehitamine kinnistule on lubatud. Samas põhjendatakse korralduses kinnistu kolmeks krundiks jagamise võimatust sellega, et Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ei võimalda kinnistut ühendada ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga ning lokaalseid lahendusi vallavalitsus selles piirkonnas rohkem ette ei näe. Korraldusest ei selgu ning vallavalitsus pole ka kohtumenetluses selgitanud, kuidas tema arvates siis ühe elamu elanikud Künka kinnistul ilma vee ja kanalisatsiooni või selle lokaalse variandita hakkama peaksid saama. Detailplaneeringu algatamisest keeldumist põhjendatakse korralduses ka sellega, et maatüki jagamisel kolmeks oleks ühe kinnistu suurus alla 3000 m2 ning sellistele kruntidele eraldi ehitusõiguse määramine oleks algus uue tiheasustusala tekkimisele. Samas on valla ehitusmääruse p 3.2.
- järgi krundi minimaalseks suuruseks hajaasustuses 2000 m2, mis tähendab, et vaidlusaluse maatüki jagamine kolmeks üle 2000 m2 suurusega krundiks ei tekitaks uut tiheasustusala. Nagu vastustaja õigesti on märkinud, on kohalikul omavalitsusel planeerimistegevuses väga lai otsustusõigus. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 3 p 1 on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesandeks. PlanS § 10 lg 5 kohaselt algatab ja korraldab detailplaneeringu koostamist kohalik omavalitsus. Seega on detailplaneeringu koostamise algatamise otsustamisel tegemist kohaliku omavalitsuse organite kaalutlusõiguse teostamisega, mille kohtulik kontroll on piiratud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 19 lg 6 tulenevalt kontrollib halduskohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegium on 6.11.2002.a. otsuses nr 3-3-1-62-02 sedastanud, et ulatusliku diskretsiooniruumiga haldusaktide puhul omab motiveerimine eriti suurt tähtsust. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Kohalik omavalitsus peab diskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Kohus peab kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest, mis peavad kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt ja õiglaselt. Korralduse nr 325 põhjendused kohtul seda kontrollida ei võimalda, mistõttu korraldus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna Künka katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve oli elamumaa juba 28.10.2003.a. kinnistusregistrisse kandmisel, siis on korralduses nr 325 ekslikult kirjutatud sihtotstarbe maatulundusmaa parandamine elamumaaks korraldusega nr 340 käsitatav ilmse ebatäpsuse parandamisena HMS § 59 mõttes. Kuid kuna korraldus nr 325 kuulub tühistamisele, tuleb tühistada ka korraldus nr
- Rahuldamata jääb kaebaja nõue kohustada vallavalitsust detailplaneeringut algatama. Kuna detailplaneeringu algatamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, ei saa kohus vallavalitsuse eest otsustada, kas kaebajate taotletud detailplaneering tuleb algatada või mitte. Kohus saab üksnes kohustada vastustajat kaebaja taotlust mõistliku aja jooksul uuesti läbi vaatama. Kohtu arvates on mõistlikuks ajaks üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kuivõrd vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 7 lg 1 saab isik halduskohtusse pöörduda vaid enda rikutud õiguste kaitseks, jätab kohus tähelepanuta kaebaja väite, et korralduses nr 325 pole vastatud teise kaasomaniku N.N. poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 2 tuleb vastustajalt kaebaja kasuks proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega menetluskuludena välja mõista 60 kr riigilõivu. Kohtunik: D.Maastik