) § 18 lg 6 ja 7 võimaldab küll püstitada ehitist maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, kuid selleks peab vallavolikogu eelnevalt kooskõlas valla üldplaneeringuga muutma maa sihtotstarvet. Ehitusloa väljastamine rikub kaebaja õigusi oma kinnistu kasutamisel. 80-90% kaebaja kinnistust haaravad enda alla sellega piirnevate kompostiväljaku ja maantee sanitaartsoonid, mistõttu pole sinna võimalik ehitada elamuid. Samas on aga tuuleenergia tootmiseks olemas tuulepotentsiaal ning tuulikute püstitamiseks vajalikud kujad, elektriliinid ja alajaam. Muul otstarbel seda maad kasutada ei saakski. Kaebaja on oma kinnistule paigaldanud ühe tuulegeneraatori, mis töötab ning soovib paigaldada veel teist, kuid vastustaja keeldus ehitusloa väljastamisest, leides, et tuulegeneraatori töötamisel tekkiva müraga seonduvad probleemid tuleb lahendada detailplaneeringu koostamisega. Samas aga väljastas vastustaja kolmandale isikule ehitusloa planeeringut koostamata ja piirinaabrite kooskõlastuseta. Sotsiaalministri 4.03.2002.a. määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 5 lg 4 p 2 kohaselt on elamute välispiirdel lubatud maksimaalne müratase 40 dB. Tuuliku generaatori tekitatav müra 100 dB sumbub 40 dB-ks ca 250-260 m kaugusel generaatorist. Olemasoleva tuuliku müra ei ületa lubatud taset plaanitava elamu välispiirdel, kuid teise tuuliku püstitamisel pole müranõuet enam võimalik täies ulatuses täita. Tuulegeneraatori müra võib hakata häirima Kople-I tulevasi elanikke, mis seab kahtluse alla kaebaja väljavaated teise tuulegeneraatori ehitamiseks ehitusloa saamiseks ning ehitamist lubava detailplaneeringu kehtestamiseks. Kaebaja kinnistu suurus on küll 15,19 ha, kuid tuulikut ei saa paigaldada mistahes kohta. Et tuulikud ei segaks teineteise tööd ja tootmisparameetreid, peab nende vahe olema vähemalt 300 m. Ainuvõimalik koht teise tuuliku paigaldamiseks on 240-250 m kaugusel plaanitavast majast, mis eeldaks kinnistuomanike kokkuleppeid. Selleks nägigi vallavalitsus kolmandale isikule projekteerimistingimustega ette elamu ehitamiseks naaberkinnistute omanike nõusoleku saamise. Olukorras, kus vald teadis naaberkinnistute omanike vastuolulisi huve endale kuuluvate kinnistute kasutamisel, pidanuks vald lahendama küsimuse tervikuna planeeringute kehtestamise läbi, nagu ka kaebajale esialgu lubati. Vaidlustatud korraldus ei arvesta kaebaja huve ega põhjendatud ootusi. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja pole vaidlustanud vallavalitsuse 30.01.2007.a. korraldust, millega jäeti väljastamata projekteerimistingimused tuulegeneraatori püstitamiseks. Seepärast pole kaebajal kohane praeguses menetluses viidata oma väidetavate õiguste rikkumisele seoses sooviga rajada teist tuulegeneraatorit. Vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja õigusi uue tuulegeneraatori rajamiseks ega mõjuta kuidagi kaebaja ettevõtlusvabadust või omandiõiguse kasutamist. Kaebaja väidab, et tema kinnistu edasine kasutamine võib hakata häirima Kople-I tulevasi elanikke, kuid kaebajal puudub õigus pöörduda kohtusse Kople-I tulevaste elanike väidetavate õiguste kaitseks. Vastustaja on ehitusloa andmisel kaalunud kaebaja ja kolmanda isiku õigusi. Vallavalitsusele oli teada, et kaebaja on 6.12.2006.a. kirjaga teatanud ehitusprojekti mittekooskõlastamisest, kuid kaebaja pole kohtueelses menetluses väitnud, et püstitatav elamu kahjustaks kaebaja naabrusõigusi, avaldaks kaebaja kinnistule kahjulikku mõju või kahjustaks seda muul viisil. Alles kohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja, et tema kinnistule uue tuulegeneraatori võimalik paigaldamine võib hakata kahjustama kolmanda isiku kinnisasja kasutamist. Seda väidet vastustaja erinevate huvide kaalumisel ei teadnud ega saanud seetõttu ka arvestada. Kohalikul omavalitsusel on ehitusloa väljastamisel õigus piirinaabri vastuväidete põhjendamatuse või vähese kaalukuse korral ehitusluba siiski väljastada. Ehitustegevuse piiramisega takistatakse isikul oma omandi vaba valdamist, kasutamist ja käsutamist, mistõttu kõik sellised piirangud peavad olema põhjendatud ning proportsionaalsed. Kaebajale kuulub mõtteline osa kinnisasjast suurusega 15,19 ha, kolmanda isiku kinnisasja suurus on 1,2 ha. Suure pindala tõttu ei saa kaebaja kinnisasja edasine kasutamine maatulundusmaana oluliselt häirida või kahjustada kolmanda isiku kinnisasjale elama asuvaid inimesi.
lg 7 lubab elamute püstitamist ja järelikult ka ehituslubade väljastamist maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele. Sellisele maale ehitise püstitamisel moodustatakse iseseisev ehitise alus ning selle teenindamiseks vajaliku suurusega katastriüksus, mille sihtotstarbe määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel kohaliku omavalitsuse volikogu ehitise kasutamise otstarbe alusel, mis selgub lõplikult alles ehitisele väljaantud kasutusloast(EhS § 37 p 5). Ei kehtiv üldplaneering ega ka uue üldplaneeringu projekt sätesta piiranguid Kople-I kinnistule elamu püstitamiseks. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist planeerimata maaga, uue üldplaneeringu projekti kohaselt loodusliku haljasmaaga, kus on võimalik arendada elamuehitust hajaasustuse põhimõttel vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt antud projekteerimistingimustele. Kui kohus leiab, et vaidlustatud korraldus ei vasta kõikidele vorminõuetele, tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse(HMS) § 58, mis sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja esindaja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud ilmumise võimatusest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, mistõttu kohus arutas asja ilma vastustaja esindaja osavõtuta. Kolmas isik OÜ „Bestok Kinnisvara“ palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja seisukoht, et piirinaaber võib oma kooskõlastuse mitteandmisega jäädavalt välistada naaberkinnisasjale elamu püstitamise, pole põhjendatud ega kooskõlas seaduse sisu ja mõttega. Kohalikul omavalitsusel on haldusmenetluses ehitusloa väljastamise küsimuse otsustamisel õigus analüüsida piirinaabri vastuväiteid ning nende põhjendamatuse või vähese kaalukuse korral ehitusluba siiski väljastada. Ehitustegevuse piiramisega takistatakse isikul oma omandi vaba valdamist, kasutamist ja käsutamist, mistõttu kõik sellised piirangud peavad olema põhjendatud ning proportsionaalsed. Kui piirinaabri vastuseis naaberkinnisasjale püstitatavale ehitisele pole piisavalt kaalukas, pole kohaliku omavalitsuse poolt põhjendatud ehitusloa mitteandmisega takistada kinnisasja omaniku ehitustegevust oma kinnisasjal. Vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi kohtupraktikale peab ehitusloa väljastamisel arvestama naaberkinnisasja omaniku õigustega, kuid selline naaberkinnisasja omaniku õiguste kaitse ei tähenda, et piirinaabri vastuseisu korral peaks igasugune arendustegevus kinnisasjal olema välistatud. Riigikohtu halduskolleegiumi 26.11.2002.a. otsuses nr 3-3-1-64-02 leiti, et „ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus, mille langetamisel tuleb muuhulgas arvestada naabri õigusi ja huve. /-/ Ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile. Riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve(PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2). Ehitusloa andmisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse(PES § 43 lg 1 p 1) ning on ka muidu õiguspärane.” Seaduse kohaselt on kohalikul omavalitsusel ehitusloa väljastamisel diskretsiooniõigus hinnata, kas koostatud ehitusprojekt vastab ehitusprojektile ettenähtud sisulistele ja vormilistele nõuetele, sealhulgas projekteerimistingimustele. Ehitusloa väljastamisel peab kohalik omavalitsus kaaluma erinevaid huve ja eesmärke, hindama ehitusprojekti väidetavaid puudusi, läbi vaatama ehitusprojektile esitatud vastuväiteid jne. Muuhulgas peab kohalik omavalitsus ehitusprojektile ehitusloa väljastamisel kaaluma küsimust, kui suur väidetav puudus on piirinaabri kooskõlastuse puudumine, samuti hindama piirinaabri poolt kooskõlastuse mitteandmise põhjusi. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis sobivad ümbrusse ning on õiguspärased. Kõiki neid põhimõtteid on vastustaja ehitusprojektile ehitusloa väljastamisel arvestanud, järgides diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kaebaja pole välja toonud ühtegi kaalukat põhjust, miks on püstitatav ehitis vastuolus seaduses sätestatud nõuetega või millisel viisil see rikub ülekaalukalt kaebaja õigusi ja huve. Kaebaja väitel soovib ta oma kinnisasja edaspidi kasutada maatulundusmaana, mis võib hakata kahjustama kolmanda isiku kinnisasja kasutamist. Teiseks väidab kaebaja, et soovib oma kinnistule rajada veel teist tuulegeneraatorit, mille müra võib hakata samuti häirima Kople-I kinnistule elama asuvaid inimesi. Seega on kaebaja esitanud kaebuse ennekõike nende inimeste kaitseks. Kaebaja enda õiguste ja huvide kaitsest lähtub üksnes väide, et kõnealuse elamu püstitamine võib seada kahtluse alla kaebaja väljavaated teise tuulegeneraatori ehituseks ehitusloa saamiseks, kuid see pole piisavalt kaalukas põhjus, et välistada naaberkinnisasjale elamu püstitamist. Kaebaja kaasomandisse kuulub mõtteline osa kinnistust suurusega 15,19 ha, kolmanda isiku kinnistu suuruseks on 1,2 ha. Niivõrd suurte pindaladega kinnisasjade puhul on vähe tõenäoline, et kolmanda isiku kinnistule püstitatav elamu saaks kahjustada kaebaja poolt oma kinnisasja kasutamist, rikkuda kaebaja naabrusõigusi või avaldada tema kinnisasjale kahjulikku mõju; samuti ei saa kaebaja kinnisasja kasutamine edaspidi maatulundusmaana oluliselt häirida või kahjustada kolmanda isiku kinnistule elama asuvaid inimesi. Kuna vaatamata kaebaja kinnistul juba asuvale tuulegeneraatorile väljastas kohalik omavalitsus kolmandale isikule ehitusloa, pole tõsiselt võetav kaebaja väide, et vaidlusalune elamu võiks saada takistuseks tema kinnisasjale teise tuulegeneraatori püstitamisel. Harku valla ehitusmääruse kohaselt on projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel ehitusprojekti aluseks ning nendega määratakse kindlaks ehitise peamised arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Kuna ehitusprojekti koostamine on pikaajaline menetlus, mille jooksul võib kohaliku omavalitsuse poolt erinevate õiguste, huvide ja eesmärkide kaalumisel tekkida vajadus uute lahenduste järele, võib kohalik omavalitsus muuta ja täiendada väljastatud projekteerimistingimusi. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2002.a. otsuses nr 3-31-25-02 on märgitud, et „projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. See ei tähenda, et neid tingimusi ei võiks kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan menetluse hilisemates staadiumides muuta. Nii tingimuste kehtestamise kui ka ehitusloa andmise pädevus on kohalikul omavalitsusüksusel(vallal või linnal). Kolmandate isikute õigusi ei saa rikkuda ainuüksi projekteerimistingimustest erinevale projektile ehitusloa andmine, kui projekt ise on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas ehitusnõuetega”. Seega oli vallavalitsusel õigus anda välja projekteerimistingimustest erinevale ehitusprojektile ehitusluba.
Kaebaja väide, et Kople-I kinnistu piirkonna osas pole kehtiva üldplaneeringu järgi tegemist elamumaaga, pole täpne, sest kehtiva üldplaneeringu järgi on tegemist planeerimata maaga ning uue üldplaneeringu projekti kohaselt on see leebe režiimiga looduslik haljasmaa, kus on võimalik arendada elamuehitust hajaasustuse põhimõttel, mis üksikute hoonete puhul saab toimuda kohaliku omavalitsuse poolt antud projekteerimistingimuste kohaselt. Seega ei välista kehtiv üldplaneering ega ka uus üldplaneeringu projekt kinnisasjale elamu püstitamist. Väär on kaebaja seisukoht, et maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjale pole üldse võimalik uusi elamuid püstitada, vaid volikogu peab maa sihtotstarbe muutma elamumaaks enne ehitusloa väljastamist.
lg 7 näeb otseselt ette maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjale uute ehitiste, sealhulgas elamute püstitamise. Sellisel juhul moodustatakse iseseisev ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus, mille sihtotstarbe määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kohaliku omavalitsuse volikogu ehitise kasutamise otstarbe alusel. Kuna ehitise kasutamise otstarve selgub lõplikult alles ehitisele väljastatud kasutusloast(EhS § 37 p 5), saab eraldi katastriüksuse moodustada alles peale püstitavale ehitisele kasutusloa väljastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja taotleb vaidlustatud korralduse tühistamist põhjusel, et selle väljaandmisel rikuti projekteerimistingimusi, mille kohaselt tuli kavandatava hoone projekt kooskõlastada piirinaabritega, kuid kaebaja projektile kooskõlastust ei andnud. Kaebaja arvates tulnuks temaga alustada läbirääkimisi ning ehitusloa väljastamisel pidanuks vastustaja kaaluma kaebaja ja kolmanda isiku vastuolulisi huve ning leidma kõiki rahuldava lahenduse, kuid kõnealune korraldus kaebaja huve ja põhjendatud ootusi ei arvesta. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Ehitusloa andmine on kaalutlus(diskretsiooni)otsus, mille langetamisel tuleb arvestada piirinaabri õigusi ja huve. Neid õigusi ja huve saab haldusorgan arvestada aga ainult siis, kui on nendest teadlik. Just naaberkinnistute omanike huvide ja õiguste võimalike riivete väljaselgitamiseks nõudiski vallavalitsus kavandatava hoone projekteerimistingimustes projekti kooskõlastamist piirinaabritega(tl 7-8). Kaebajat teavitati 8.11.2006.a. kirjaga Kople-I kinnistule ehitusprojekti ehitusloa taotlemisest ja projektiga tutvumise võimalustest ning paluti tema kooskõlastust(tl 87-88). 6.12.2006.a. vastuskirjas teatas kaebaja, et pole elamu püstitamisega nõus järgmistel põhjustel: 1)maatulundusmaale on võimalik elamut püstitada üksnes väikeelamumaa sihtotstarbe olemasolul; 2)projekt ei vasta Harku valla üldplaneeringule(tl 89). Kummagi põhjenduse puhul pole tegemist kaebaja õiguste ja/või huvide riivega. Kaebaja küll väidab, et vastustaja oli teadlik tema soovist püstitada oma kinnistule veel teine tuulegeneraator ning generaatori töötamisel naaberkinnistule kanduva müraga seonduvate probleemidega, kuid see väide on paljasõnaline. Vastustaja kinnitab, et oli küll teadlik kaebaja soovist püstitada oma kinnistule veel teine tuulegeneraator, kuid kaebaja pole kohtueelses menetluses väitnud, et püstitatav elamu kahjustaks tema naabrusõigusi, avaldaks tema kinnistule kahjulikku mõju või kahjustaks seda muul viisil. Ka kaebaja poolt 15.11.2006.a. vallavalitsusele esitatud avalduses teise tuulegeneraatori püstitamiseks pole sõnagi selle kohta, et tuuliku töötamine võiks tekitada mingeid probleeme Kople-I kinnistu omanikule(tl 84). 30.01.2007.a. korraldusega nr 144 keeldus vallavalitsus väljastamast projekteerimistingimusi tuulegeneraatori püstitamiseks põhjusel, et see ei vasta valla üldplaneeringule ning et maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele pole lubatud tuulikut paigaldada. Põhjenduste hulgas pole märgitud mingeid naaberkinnistutega seonduvaid probleeme(tl 85). Seda korraldust pole kaebaja vaidlustanud. Seega pole kohtul alust kahelda vastustaja väites, et ta ei saanud vaidlusaluse ehitusloa väljastamisel kaaluda, mil määral see ehitusluba võiks riivata kaebaja õigusi ja/või huve, sest ta polnud sellistest õigustest ega huvidest teadlik. Seda enam, et varem kaebaja kinnistule püstitatud tuuliku tervistkahjustava müra tsoonist jääb kavandatav elamu välja. Kuna kaebaja 6.12. 2006.a. kirjast ei nähtunud, et ehitusluba võiks kuidagi rikkuda kaebaja õigusi, polnud vastustajal tarvis ka kaebajaga mingeid läbirääkimisi pidada ega järgida enda poolt projekteerimistingimustes kehtestatud nõuet, et projekt peaks olema piirinaabrist kaebajaga kooskõlastatud. Projekteerimistingimused määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega(EhS § 19 lg 3) ning kohalikul omavalitsusel on ka õigus ehitusloa väljaandmisel otsustada, mil määral neid projekteerimistingimusi järgida. HMS § 56 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud(lg 1). Põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus(lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud(lg 3). Faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata(lg 4). Vaidlustatud korraldus on kolmanda isiku suhtes soodustav haldusakt, mis võeti vastu kolmanda isiku avalduse alusel, rahuldades tema taotluse, seega polnud korralduses vaja näidata selle andmise faktilist alust. Halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega pole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega pole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Vaidlustatud korralduses pole märgitud, millistel kaalutlustel korraldus välja anti. HMS § 58 kohaselt aga ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuna vallavalitsus andis korralduse välja kolmanda isiku taotluse alusel ning korraldus ei puuduta kaebaja õigusi, siis ei võinud korralduses selle andmisel silmas peetud kaalutluste märkimata jätmine mõjutada asja otsustamist ja järelikult ainuüksi sellel põhjusel korraldust tühistada ei saa. Kuna korraldus ei riku kaebaja õigusi, ei anna kohus hinnangut kaebaja väitele, et enne ehitusloa väljastamist pidanuks vallavolikogu muutma osa Kople-I kinnistu maa sihtotstarbe elamumaaks. Kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik palub kaebajalt menetluskuludena välja mõista 21 535 kr tasu kolmandale isikule osutatud õigusteenuse eest. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et haldusasja keerukuse astme ja kestusega võrreldes on taotletud menetluskulud põhjendamatult suured. Kohtu arvates on põhjendatud menetluskulud 10 000 kr. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.