) §-de 401 lg 1 ja 402 mõttes. Krediidilepingu järgi lasub krediidiandjal kohustus anda krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaajal aga kohustus tasuda krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. 3.
lg 1 kohaselt lasub 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt, millised tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks, ei tagastanud kostja hagejale Lepingus kokkulepitud tingimustel krediiti ega tasunud igakuist intressi. Sellega rikkus kostja Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust. Sel põhjusel ütles hageja Lepingu ennetähtaegselt üles ja nõudis kostjalt Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. Kuna kostja nimetatud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud, on hageja õigustatud nõudma temalt nende kohustuste täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue tagastamata krediidisumma (põhivõlg) ja tasumata intresside saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. 4.
lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas rahaliste kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Seejuures on hageja õigustatud nõudma nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist, kui TsMS § 367 kohaselt ka viivist, mis hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud ei ole. Viimast mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuded nii sissenõutavaks muutunud viivise kui ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab need. 5.
lg 1 mõtte kohaselt võib kahjustatud lepingupool lisaks kohustuse täitmise nõudmisele nõuda ka kokkulepitud leppetrahvi. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et Lepingu ülesütlemisel hageja poolt kohustub ta maksma leppetrahvi kuni 1% varaliste kohustuste summast, st hagiavalduse kohaselt 364.13 krooni. Kuna hageja ütles Lepingu ennetähtaegselt üles, on hageja nõue leppetrahvi saamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.