Obsah (5)

§ 5§ 6§ 14§ 50§ 60

2-06-976 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2007.a, Tallinn Tsiviilasja n

) § 2 lg-le 1 on ravikindlustus tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 5

lg 2 p-st 1 tulenevalt on ravikindlustusega kindlustatud isikuks muu hulgas üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu tööandja.

§ 6

lg-st 3 tuleneb, et seaduse § 5 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töö- või teenistussuhte lõppemisest. Tööandja on kohustatud teatama haigekassale töö- või teenistussuhte lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul.

§ 14

lg 1 näeb ette, et kui kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide esitamiseks kohustatud isiku kohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kindlustuskaitset taotleval isikul tekkinud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju kohustuse rikkuja. Asja materjalidest nähtuvalt lõppes hageja 9 kindlustuskaitse 30. novembril 2005.a (vt toimik, lk 10). Juhul kui kostja oleks haigekassale dokumentide esitamise kohustust nõuetekohaselt täitnud, oleks hageja kindlustuskaitse lõppenud eeldatavalt 31. detsembril 2005.a. Seega oleks hagejal

§ 14

lg 1 alusel põhimõtteliselt õigus nõuda kostjalt kahjuna vastavat osa saamata jäänud ravikindlustushüvitisest. Samas oleks kõnealuse nõude rahuldamine käesoleval juhul vastuolus ravikindlustuse seaduse mõttega ning võiks kaasa tuua ka hageja alusetu rikastumise kostja arvel. Vastavalt

§ 50

lg-le 1 on ajutise töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

§ 50

lg 3 p 1 kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitise liigiks ka haigushüvitis.

§ 60

lg 1 p 5 järgi ei ole aga kindlustatud isikul õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui kindlustatud isik saab ajutise töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. SMS § 2 lg 1 p 1 järgi makstakse sotsiaalmaksu töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt. SMS § 2 lg-st 11 tuleneb, et sotsiaalmaksu makstakse paragrahvi esimeses lõikes nimetatud summadelt, olenemata nende aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal. Seega on ka ITLS § 30 lg-te 1 või 2 alusel töötajale välja mõistetavad hüvitised maksustatavad vastavalt SMS § 2 lg 1 p-le 1. ITLS § 30 regulatsiooni eesmärk on töötaja sissetulekute (tulu) tagamine või kompenseerimine aja eest, mil ta oli õigusliku aluseta töökohustuste täitmiselt kõrvaldatud. Käesoleval juhul on kohus rahuldanud hageja nõude töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitise väljamõistmiseks kuue kuu keskmise palga ulatuses. Seetõttu ei ole hagejale

§ 14lg 1 mõttes kahju tekkinud.

Hageja kahjunõue võiks kohtu arvates põhimõtteliselt kuuluda rahuldamisele ulatuses, mida ei kata ITLS § 30 lg 2 alusel saadav hüvitis. Taolist olukorda käesoleval juhul ei esine.

1. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt, tunnistades hageja töölepingu lõpetamise kostja xxx OÜ poolt
2. oktoobril 2005.a ebaseaduslikuks ning lugedes hageja xxx OÜ-st töölt lahkunuks tema omal algatusel
3. oktoobril 2005.a. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 137362,62 krooni, s.h töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitis summas 110508 krooni, saamata palk 2005.a oktoobrikuu eest summas 7000 krooni, rahaline hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 1436,62 krooni ning hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 18418 krooni.
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Hagis esitatud rahaliste nõuete kogusummast (206296,42 kr), v.a viivisenõue, lähtudes, saab hagi rahuldatud osaks lugeda ligikaudu 67 %. Seetõttu peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 33 % ulatuses hageja ja 67% ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võivad pooled nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik 10 11