Obsah (9)

§ 95§ 102§ 92§ 150§ 59§ 6§ 73§ 75§ 89

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-219 Haldusasi AS-i Boschwechter

§ 95

lg 2 peab maksuotsusest selguma, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Maksuhaldur on jätnud välja selgitamata kõik asjas tähendust omavad asjaolud. Käibemaksu määramine ei ole kooskõlas tasumisele kuuluva käibemaksu mõistega. Registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks (kuni 30.04.2004.a kehtinud KMS § 20 lg 1, 01.05.2004.a jõustunud KMS § 29 lg 1). Seega ei ole võimalik kontrollida käibemaksu deklareerimise ja tasumise õigsust vaid käibe (müügikäibe) seisukohast ning määrata tasumisele kuuluvaks käibemaksuks vaid realiseerimise käibemaks, arvestamata sisendkäibemaksu. 4. Maksuotsusega ei saa osaliselt maksu määrata. Ebaõige on Maksuhalduri vaideotsuses lk 5 avaldanud väide, et võimalik on võtta seisukoht sisendkäibemaksu osas maksuotsuse teises osaotsuses. Revisjoni käigus ei ole võimalik teha vahepealset maksuotsust ning kui see jõustub, siis seda veel hiljem muuta. Maksu saaks määrata kahes osas vaid erinevate perioodide osas, kuid mitte sama perioodi ja sama maksu osas. Sel juhul oleks tegemist juba revisjoni käigus tehtud maksuotsuse muutmisega, kuid revisjoni tulemusel tehtud maksuotsust saab muuta vaid

§ 102lg 3 sätestatud alusel.

Kui praegune menetlus lõpeks (maksuotsus jõustuks), siis ei ole enam võimalik võtta seisukohta sama perioodi sisendkäibemaksu osas. 2 5. Vaidemenetluses ja kohtumenetluses võib esitada uusi tõendeid. Ebaõige on Maksuhalduri tuginemine

§ 92

lõikele 4 ning väide, et maksuotsus on seaduslik sellel põhjusel, et tõendeid varem ei esitatud ning maksuhalduril ei olnud need asjaolud teada. Kaebuse esitaja on mitmel korral selgitanud, miks tal ei ole võimalik algdokumente esitada ning et ta tegeleb nende taastamisega.

§ 150

lg 1 kohaselt on Kaebuse esitaja maksuotsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja jooksul tõendanud, et maks on määratud valesti. Maksu valesti määramist tõendavad Kaebuse esitaja poolt vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitanud tõendid. Seega kuulub maksuotsus tühistamisele ning tuleb teha uus maksuotsus uute asjaoludega.

1. Füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt maksusumma määramine on ebaõige. T. V. töötasu suurust tõendab Töövaidluskomisjoni 08.12.2004.a otsus, millega on tuvastatud, et T. V. töötasu oli 3000 krooni kuus. Seega ei ole õige maksuotsuses maksuhalduri seisukoht, et T. V. poolt kassaorderite koostamine on palga saamise tõenduseks. K. P. on andnud maksuhaldurile seletuse, et võttis palga ise kassast ja kirjutas alla kassa väljamineku orderitele. K.-L. S. on andnud maksuhaldurile seletuse, et võttis palga ise kassast ja kirjutas alla kassa väljamineku orderitele, mille jättis kassa sahtlisse. Kassast raha võtmist ei saa lugeda palga saamiseks, see ei ole kooskõlas palga mõistega. P. P.'i kohta on maksuotsuses märgitud, et 2003.a juunis sai kätte 6500 krooni. 18.08.2004.a seletusest ilmneb, et „ juuni palk oli 6500 brutos, juuli palk 4600 brutos, see palk on mul veel saamata". Maksuhaldur on ebaõigesti hinnanud tõendeid ning arvestanud maksuotsuse koostamisel revisjoni käigus kogutud tõendeid valikuliselt.
2. 03.07.2004 viis Maksu- ja Tolliamet väärteoasjas läbi menetlustoimingu, läbiotsimise AS Boschwechter tegevuskohtades Tallinnas, Lootsi t. 14 asuvas Poseidoni pubis ja Võrus, Paju t. 21 asuvas baaris Boschwechter. Läbiotsimise käigus võeti kaebuse esitajalt ära kõik äriühingu igapäevases tegevuses vajalikud arvutid ja hulgaliselt dokumente. Läbiotsimist lubatavateks alusteks on avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse, kuriteo tõkestamine, kurjategija tabamine või tõe väljaselgitamine kriminaalmenetluses. Antud juhul ei olnud tegu ühegi lubava aluse esinemisega, vaid väärteomenetluse läbiviija tegutses väidetavalt eesmärgil, selgitada tõendamisele kuuluvaid asjaolusid maksude tasumisega seonduvas väärteomenetluses. Väärteomenetluses teostatud läbiotsimine on seda võimaldava aluse puudumise tõttu vastuolus Põhiseaduse §-ga 33 ja seetõttu õigusvastane. VASTUSTAJA SEISUKOHT
3. Põhja maksu- ja tollikeskus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et maksuotsus on suures osas antud tuginedes õigusvastaselt kogutud tõenditele ning leiab, et tõendite hankimine on toimunud seaduslikul alusel ning kooskõlas seaduses sätestatud tingimustega. Antud küsimusele on õigusliku hinnangu andnud ka Tallinna Linnakohus 25.11.2004.a määruses väärteoasjas nr 41638/
4. Nimetatud lahendis on kohus analüüsinud ka läbiotsimise õiguspärasust, märkides et ASis Boschwechter teostatud läbiotsimise seaduslikkus on läbinud kohtuliku isiku põhiõigusesse sekkumise seaduslikkuse kontrolli. Halduskohtumenetluse raames saab tõepoolest kontrollida, kas tõendite kogumine on toimunud seaduslikult ning kas kogutud tõendid on kasutatavad haldusmenetluses, kuid selline kontroll ei saa asendada ega dubleerida väärteomenetluse seadustikus sätestatud vaidlustamise korda. Halduskohus saab näiteks kontrollida, kas väärteo- või kriminaalkohtumenetluse raames ei ole tuvastatud tõendite kogumise ebaseaduslikkust, mis võiks avaldada mõju nende kasutamisele haldusmenetluses; halduskohus ei saa aga hakata iseseisvalt arutama läbiotsimise aluseks oleva määruse või kohtuvälise menetleja tegevuse seaduslikkust nimetatud asjaolude vaidlustamise kord sisaldub väärteomenetluse seadustiku §-des 76-
6. Maksuhaldur on AS-i Boschwechter käibemaksu arvestuse kontrollimisel lähtunud tõenditest nende kogumis ning võtnud sealjuures maksustamisel aluseks maksukohustuslase jaoks 3 soodsamad andmed. Käibe arvutamise aluseks on perioodi veebruar - aprill 2004.a puhul kassaprogrammi "buum" andmed ning perioodide detsember 2003.a - jaanuar 2004.a ning mai 2004.a puhul AS-i Boschwechter raamatupidamist teinud E. M. poolt esitatud käibeandmed (vt maksuotsuse lk 14-15). Nii kassaprogrammist "buum" kui E. M.lt saadud käibeandmete suurusjärgud kattuvad ning on kooskõlas ka AS-i Boschwechter töötajatelt saadud andmetega. T. V. 11.02.2005.a seletustest nähtub sealjuures, et AS-i Boschwechter käive kontrollitud perioodidel võib olla ka suurem, sest aruandest võivad väljas olla eriürituste käibed, milleks soetati spetsiaalne kaup. AS-i Boschwechter väited T. V. poolt raamatupidamisarvestuse moonutamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata ning muude andmetega ümber lükatud. AS Boschwechter ei ole esitanud ka vastupidist kinnitavaid tõendeid, st endapoolset maksuarvestust, milline on vaide esitaja arvates tegelikkusele vastav. AS Boschwechter möönab sealjuures Tallinnas asuva Sadama pubi Poseidon käibe deklareerimata jätmist. Asjaolu, et vaide esitaja on jätnud raamatupidamise ja järelevalve korraldamata ning ei omanud väidetavalt ülevaadet endale kuuluva pubi majandustegevusest, ei saa olla aluseks maksuhalduri poolt kogutud andmete kõrvalejätmiseks. Ebakõlade väljatoomine enda raamatupidamist puudutavate andmete osas (vaidlustatud maksuotsus tugineb AS-ist Boschwechter ja tema töötajatelt saadud andmetele) ei saa olla aluseks maksukohustusest vabanemiseks. Nii E. M. 29.11.2005.a seletustest kui ka AS-i Boschwechter pearaamatupidaja H. P. 22.12.2005.a seletustest nähtub sealjuures, et AS-i Boschwechter juhatuse liige P. R. omas väga selget ülevaadet nii Tallinna kui Võru pubi majandustegevusest.
7. Põhja maksu- ja tollikeskus leiab, et vaide esitaja seisukoht, nagu ei oleks maksuhaldur arvestanud AS-i Boschwechter sisendkäibemaksuga, on tegelikkusele mittevastav. Maksuotsuse lisast 2 nähtub, et maksuhaldur on arvestanud äriühingu poolt deklareeritud sisendkäibemaksuga ning reaalseks maksukohustuseks on tasumisele kuuluva käibemaksu ja sisendkäibemaksu vahe.
8. Kuna AS Boschwechter ei esitanud revisjoni käigus maksuhalduri poolt nõutud teavet ja dokumente, siis kogus maksuhaldur tõendeid muudest allikatest, sh kolmandatelt isikutelt. Selles ulatuses, kui palju oli kogutud teabe põhjal võimalik revisjoni vormis AS-i Boschwechter maksukohustuse osas seisukoht võtta, esitas Põhja maksukeskus 19.05.2005.a AS-ile Boschwechter revisjoni osaakti nr 12-3/295 ning koostas 06.09.2005.a maksuotsuse nr 12-5/
9. Maksustamine hõlmas AS-i Boschwechter 18% määraga maksustatava käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust pubi "Poseidon" puudutavas osas maksustamisperioodidel detsember 2003.a - mai 2004.a, töötajatele tehtud väljamaksete osas maksustamisperioodidel juuni 2003.a - november 2003.a ning samuti seletusi andnud töötajatele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse osas maksustamisperioodidel juuni 2003.a-mai 2004.a.
10. Väide omavoliliselt kassast raha võtmise kohta on paljasõnaline, kuid isegi kui see nii on, siis ei saa juhatuse töö puudujäägid töö korraldamisel ja järelevalve tagamisel olla aluseks AS-i Boschwechter maksukohustusest vabanemiseks. Äriühingu kassasse laekunud raha näol on tegemist kaupade ja teenuste müügist klientidelt äriühingule laekunud rahaga. Kui raha saamine klientidelt, samuti raha jõudmine kassast töötajatele, on tuvastatud, siis tuleb seda käsitleda töötasu maksmisena, millega kaasneb seadusest tulenev maksukohustus. AS-i Boschwechter poolt esitatud seisukoht, et T. V.ga oli sõlmitud tööleping oluliselt väiksemale summale, kui T. V. on oma selgituste kohaselt äriühingu kassast saanud, ei ole maksuhalduri arvates kuigi tõsiseltvõetav. Mitteametliku töötasu maksmine tähendabki, et seda tehakse varjatult ja ametlikke dokumente selle kohta vormistamata, pääsemaks töötasudega kaasnevast maksukoormusest. Asjaolu, et T. V.ga oli kokku lepitud suurem rahasumma, kui töölepingust nähtub, kinnitas sealjuures ka E. M.29.11.2005.a seletustes. 4 Asjaolu, et mitteametliku töötasu maksmise praktika oli AS-is Boschwechter tavapärane ja levinud, kinnitasid sealjuures 12 äriühingu töötajat. Sealjuures kinnitasid töötajad, et mitteametlikku töötasu said nad ka äriühingu juhatuse liikmelt. Eeltoodu seab täiendavalt kahtluse alla kaebuse esitaja väite, et AS-i Boschwechter juhatuse liige ei omanud ülevaadet äriühingu pubis toimuvast. KOHTU SEISUKOHT
11. Revisjoni läbiviimise ulatus Kaebuse esitaja väitel on revisjon õigusvastaselt läbi viidud vaid äriühingu Tallinna majandusüksuse osas.

§ 59

lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandusvõi kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Maksukohustuslaseks on

§ 6

lg 1 p 2 kohaselt ka maksu kinnipidaja, kelleks on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Kontroll jaguneb 1) üksikjuhtumite kontrolliks; 2) üldkontrolliks ehk revisjoniks.

§ 73

lg 1 kohaselt on revisjoni eesmärk välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud.

§ 73

lg 2 kohaselt võib revisjon hõlmata üht või mitut maksu või mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega.

§ 75

lg 1 kohaselt teatab maksuhaldur revisjonist ja määrab revisjoni ulatuse (

§ 73lõige 2) korraldusega.

Eeltoodud korraldusse märgitakse

§-s 46 sätestatule kontrollitav maks, maksustamisperiood, revisjoni tähtaeg ning revisjoni läbiviiva ametniku nimi. Revisjoni ulatust või revisjoni tähtaega muudetakse vajaduse korral hiljem korraldusega. Revisjoni tähtaja pikendamist või muu maksukohustuslast koormava muudatuse tegemist tuleb korralduses põhjendada. MTA 02.07.2004 revisjonikorraldusest nr. 60 (toimiku nr. 1 lk. 197) nähtub, et revisjoni alustati AS Boschwecter suhtes ning revisjon hõlmas käibemaksu, töötasult arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu ning töötasult arvestatud sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimist maksustamisperioodidel mai 2003 kuni mai 2004 (kaasa arvatud). Korraldus dokumentide esitamiseks esitati samuti AS-le Boschwechter (toimiku nr. 1 lk. 200). MTA Põhja maksukeskus väljastas 19.05.2005 revisjoni osaakti nr. 12-3/

1. Revisjoni osaaktist nähtuvalt ei olnud kaebuse esitaja kuni osaakti koostamiseni esitanud maksuhaldurile revisjoni läbiviimiseks vajalikke dokumente. Revisjoni osaaktis nenditakse: „Kuni maksuhalduri poolt nõutud teabe ja dokumentide esitamiseni ei ole Põhja maksukeskusel võimalik viia AS-i Boschwechter suhtes läbi revisjoni Maksu- ja Tolliameti 02.07.2004 korralduses nr. 60 ja Põhja maksukeskuse 13.08.2004 korralduses nr. 12-2.1/9434 märgitud ulatuses. Samas on maksuhaldur kogunud revisjoni käigus andmeid, mis võimaldavad osalise revisjoni läbiviimist ning selles osas maksumenetluse lõpetamist.“ Revisjoni osaaktist nähtuvalt oli Põhja maksukeskusel võimalik kontrollida AS Boschwechter 18% määraga maksustatava käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust pubi „Poseidon“ puudutavas osas maksustamisperioodidel detsember 2003 – mai 2004, töötajatele tehtud väljamaksete osas maksustamisperioodidel juuni 2003 – november 2003 ning samuti seletusi andnud töötajatele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse osas maksustamisperioodidel juuni 2003 – mai
2. Revisjoni 5 osaaktis selgitatakse: „Ülejäänud osas viib Põhja maksukeskus OÜ Boschwechter revisjoni läbi pärast nõutud dokumentide esitamist maksuhaldurile.“ Täiendavat revisjoniakti maksuhalduri poolt eeltoodud maksumenetluse käigus ei koostatud. MTA Põhja MTK poolt tehti 06.09.2005 AS-i Boschwechter suhtes maksuotsus, milles selgitatakse: „Käesolev maksuotsus hõlmab AS-i Boschwechter 18% määraga maksustatava käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust AS-ile Boschwechter kuuluva „Sadama pubi Poseidon“ puudutavas osas maksustamisperioodidel detsember 2003 – mai 2004, töötajatele tehtud väljamaksete osas maksustamisperioodidel juuni 2003 – november 2003 ning samuti seletusi andnud töötajatele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse osas maksustamisperioodidel juuni 2003 – mai 2004.“ Maksuotsusest nähtub, et kaebuse esitajal jäidki esitamata Põhja maksukeskuse 13.08.2004 korralduses nr. 12-2.1/9434 nõutud dokumendid, mistõttu kõik maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud toodi ära Põhja MTk 19.05.2005 revisjoni osaaktis nr. 12-3/
3. Kohus on seisukohal, et tulenevalt

§ 59

lõikest 2 ning § 6 lg 1 punktist 2 koostoimes sai maksuhaldur revisjoni läbi viia vaid AS-i Boschwechter kui juriidilise isiku suhtes. Lähtudes revisjoni eesmärgist, milleks on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud ning sellest, et maksuotsusega määrati AS-ile Boshwechter tasumiseks maks kõigis revideeritud maksu liikides, ei saa AS-i Boschwechter suhtes läbi viidud revisjoni tulemusel antud maksuotsust pidada AS-i Boschwechter ühe majandusüksuse suhtes koostatud osaotsuseks. Maksukohustust kannab juriidiline isik kui tervik, mitte selle iga iseseisev majandusüksus eraldi. Maksukorralduse seadusest ei tulene, et maksuhalduril oleks pärast vaidlustatud maksuotsuse tegemist võimalik jätkata sama ajavahemiku suhtes revisjoni AS-i Boschwechter teise majandusüksuse suhtes, vormistades selle kohta uue maksuotsuse. Maksuotsuse sõnastus on seetõttu veidi ebaõnnestunud, kuid sõnastatud ilmselt eesmärgiga, selgitada, et maksuotsus baseerub revisjoni osaaktile ning tugineb suures osas vaid ühest AS Boschwechter majandusüksusest kogutud tõenditele. Asjaolu, et AS Boschwechter ei esitanud maksuhaldurile revisjoni käigus nõutud dokumente ning maksuhaldur sai revisjoni osaakti koostamisel ning maksuotsuse tegemisel seetõttu tugineda põhiliselt vaid AS-i Boschwechter „Sadama pubi Poseidon“ puudutavatele maksuhalduri poolt kogutud andmetele, ei saa kaasa tuua korraldusega alustatud revisjoni seiskumist ega ka maksuotsuse õigusvastasust. Revisjoni osaaktis toodud maksustamise seisukohast tähendust omavad andmed ning maksumäärad kattuvad maksuotsuses tooduga. Seega ei saa ka väita, et AS Boschwechter suhtes oleks pärast revisjoni osaakti koostamist kogutud uusi maksustamise seisukohast tähendust omavaid tõendeid, millega AS-ile Boschwechter tutvumist ei võimaldatud. Seega on kohus seisukohal, et maksuhaldur on kogunud maksumenetluses tõendeid oma võimaluste piirides. 28.09.2006 toimunud kohtuistungil kinnitas vastustaja esindaja, et maksuotsuse tegemisel võeti arvesse kõiki äriühingut puudutavaid dokumente ning väide, et ei kontrollitud Võrus asuvat majandusüksust on väär (toimiku nr. 2 lk. 226). Kohus on seisukohal, et asjaolu, et AS Boschwechter ei ole täitnud maksumenetluse käigus kaasaaitamiskohustust, ei too automaatselt kaasa maksuhalduri uurimispõhimõtte rikkumist. Kaebuse esitaja ei ole teinud ka konkreetset viidet vastavatele andmetele, mida vastustaja arvesse ei võtnud, vaid on järeldanud seda pelgalt revisjoni osaakti ja maksuotsuse sõnastusest. Kohus ei saa seetõttu nõustuda kaebuse esitajaga selles, nagu oleks maksuhaldur AS Boschwechter Võru majandusüksust puudutavad andmed jätnud maksuotsuse tegemisel tahtlikult arvesse võtmata. 6 14. Maksuotsusega tasumisele kuuluva käibemaksu juurdemääramine Kohtumenetluse käigus esitas AS Boschwechter kohtule täiendavalt äriühingu Võrus asuva majandusüksuse käivet ja sisendkäivet tõendavad dokumendid, mida maksumenetluse käigus maksuhaldurile ei esitatud. Maksuotsusest nähtub, et maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla kaebuse esitaja poolt deklareeritud käibe toimumist ning on maksuotsuse lisast nr. 2 nähtuvalt arvestanud ka kaebuse esitaja poolt deklareeritud sisendkäibe andmetega. Küll aga tuvastas maksuhaldur, et AS Boschwechter jättis perioodil juuni – november 2003 osa kauba müügist deklareerimata, kuna ASil Boschwechter pidi olema füüsilistele isikutele väljamaksete tegemiseks tulu, mis oli raamatupidamises arvesse võtmata. Sellest tulenevalt leidis maksuhaldur, et tekkinud käive, summas 32 682 krooni kuulus täiendavalt deklareerimisele. Samuti tuvastas maksuhaldur, et perioodil detsember 2003 – mai 2004 deklareeris AS Boschwechter 18% määraga maksustatavat käivet vaid osaliselt, jättes deklareerimata käivet kokku 2 773 585 krooni eest. MTA 02.07.2004 revisjonikorraldusest nr. 60 nähtuvalt tulenes vaidlustatud maksuotsus revisjonist, mille eesmärgiks oli kontrollida AS Boschwechter käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust.

§ 92

lg 4 kohaselt ei ole maksuhaldur maksusumma määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta. Kohus on seisukohal, et kui maksukohustuslane ei ole maksuhaldurilt taotlenud maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonide muutmist (vt.

§ 89

), saab maksuhaldur maksudeklaratsioonide kontrollimisel ja revisjoni läbiviimisel võtta lähteandmeteks maksudeklaratsioonides kajastuvad andmed. Käesoleval juhul ei taotlenud kaebuse esitaja maksumenetluse esemeks olevate käibedeklaratsioonide muutmist. Seega pidi maksuhaldur maksuotsuses maksusumma koostamisel lähtuma kehtivatest, maksukohustuslase poolt esitatud deklaratsioonidest. Eeltoodust tulenevalt on kohus ka seisukohal, et läbiviidud revisjoni eesmärgiks ei olnud tuvastada kaebuse esitaja poolt võimaliku deklareerimata jäetud sisendkäibemaksu suurust. Seega ei saa kohtu arvates kaebuse esitaja poolt käibemaksu ja sisendkäibemaksu kohta täiendavate tõendite esitamisega kohtumenetluse faasis tagantjärgi muuta kaebuse esitaja poolt käibedeklaratsioonides esitatud käibemaksu ja sisendkäibemaksu andmeid ega tuvastada sel alusel maksuotsuse õigusvastasust. Kohus on ühtlasi seisukohal, et maksuhaldur on õigustatult võtnud Tallinna pubi Poseidon käibe arvestamise aluseks perioodil veebruar – aprill 2004 kassaprogrammi „Buum“ andmed ning perioodidel detsember 2003 – jaanuar 2004 ning mai 2004 raamatupidaja E.M. poolt esitatud käibeandmed, kuivõrd kaebuse esitaja maksuhaldurile äriühingu käibe kohta teistsuguseid dokumente esitanud ei ole. Kaebuse esitaja ei ole esitanud vastuväiteid raamatupidaja E.M. poolt maksuhaldurile antud suulistele selgitustele, millest võib järeldada, et kaebuse esitaja nõustub käibe kohta esitatud andmetega perioodidel detsember 2003 – jaanuar 2004 ning mai 2004, mille kohta käibeandmed esitas E.M.. Samas jäävad kohtule arusaamatuks kaebuse esitaja vastuväited kassaprogrammi „Buum“ käibeandmete arvestamise kohta perioodil veebruar – aprill 2004, kuivõrd kassaprogrammi „Buum“ sisestatud andmed näitavad maksumaksja käivet väiksemana kui raamatupidaja E.M. poolt sama perioodi kohta esitatud andmed. 7 Raamatupidaja E.M. poolt maksuhaldurile antud suuliste selgituste kohaselt võeti programm Buum kasutusele T. V. algatusel. Selgituste kohaselt: „Sellega soovis ta tagada kontrollitavuse, sisseostmine ja see, mis väljamüük oli. Programm ei täitnud enda eesmärki, sest ei viitsitud sinna andmeid sisestada ja alkoholi ei saanud ju sealt läbi lasta, sest seda osteti alati sularahas. /…/ Buumi kasutasid nii T., M. ja kokad (R.). Buumi kasutasid ka tüdrukud, et andmeid sisestada. Kasutusõigus oli kõigil.“ (toimiku nr. 1 lk. 181-182). Seega saab järeldada, et eeltoodud kassaprogrammi ei kasutanud T. V. ainuisikuliselt, vaid sellele oli juurdepääs ka teistel AS Boschwechter töötajatel. Eeltoodut arvestades ei pea kohus tõenäoliseks ega usutavaks kaebuse esitaja väidet, nagu tahtnuks T. V. sisestada programmi andmeid kauba müügi kohta, mida tegelikult müüdud ei olnud ning suurendada nii näiliselt ja tegelikkusele mittevastavalt müügi käivet. Nagu nähtub raamatupidaja E.M. selgitustest, ei täitnud programm Buum oma eesmärki just seetõttu, et sinna ei viitsitud andmeid sisestada ning programmi ei sisestatud ka alkoholiga seonduvat käivet. Samuti nähtub kohtule, et programmist „Buum“ tulenevad käibeandmed ei erine oluliselt raamatupidaja T. M. poolt esitatud käibeandmetest. Seega peab kohus kaebuse esitaja väiteid T. V. poolt programmi „Buum“ andmete pahatahtlikust sisestamisest paljasõnalisteks. T. V. pahatahtlikkust ei tõenda kohtu arvates ka Eesti Haigekassa 12.08.2004 korraldus, millega keelduti T. V.le viimase poolt 16.07.2004 esitatud töövõimetuslehe alusel ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisest perioodi eest 02.07.2004 kuni 18.07.2004 seoses AS Boschwechter ja T. V. vahel töölepingu lõpetamisega 06.05.2004 (toimiku nr. 2 lk. 185). Nagu eeltoodud korraldusest nähtub, tugines Eesti Haigekassa Boschwechter AS-i poolt edastatud informatsioonile töölepingu lõpetamise kohta. T. V. 02.08.2004 avalduses Harjumaa ja Tallinna Töövaidluskomisjonile väidab T. V., et ta esitas AS-i Boschwechter juhatusele lahkumisavalduse alates

1. juunist 2004 a, peale haiguslehe lõppemist ning taotles Töövaidluskomisjonilt töölepingu lõpetamist AS-iga Boschwechter, samuti tööraamatusse kannete vormistamist ning saamata jäänud töötasu, lõpparve ja puhkusekompensatsiooni koos viivistega väljamõistmist (toimiku nr. 2 lk. 71). Eeltoodud taotlusest saab järeldada, et veel 02.08.2004 ei pidanud T. V. töölepingut Boschwechter AS-ga ametlikult lõppenuks, mistõttu 16.07.2004 töövõimetuslehe esitamine Eesti Haigekassale ei tõenda T. V. pahatahtlikkust Boschwechter AS-i suhtes.
2. Maksu määramine füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt Kaebuse esitaja on seisukohal, et tulumaks, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt on määratud ebaõigesti, kuna maksu määramisel on tuginetud kaebuse esitaja endise töötaja T. V. ebausaldusväärsetele ütlustele. Kõigepealt märgib kohus, et hoolimata eeltoodud seisukohast ei ole kaebuse esitaja esitanud käesolevas kohtumenetluses kohtule töötajatele tehtud väljamakseid kajastavaid dokumente. Vastavaid dokumente ei ole esitatud maksumenetluse käigus ka maksuhaldurile. Samuti keeldus kaebuse esitaja seaduslik esindaja Pait Reiman kohtuistungil kohtule selgitusi andmast põhjendusega, et selgitusi võidakse kasutada pooleliolevas väärteomenetluses tema vastu (toimiku nr. 2 lk. 224). Maksuhaldur on maksumenetluse käigus võtnud seletused AS Boschwechter endistelt ja praegustelt töötajatelt T. V.’lt, P. P.’ilt, L.-L. S.’lt, S. K.’lt, S. L.’ult, Õ. M.’lt, S. A.’lt, A. M.’lt, E. L.’lt, M. M.’ilt, K. P.’ilt ja K.-L. S.’ilt ning on asunud seisukohale, et eelnimetatud isikutele on AS-i Boschwechter poolt tehtud väljamakseid summades, millelt ei ole arvestatud ega kinnipeetud tulumaksu. Kaebuse esitaja on käesolevas haldusasjas vaidlustanud vaid T. V. poolt maksuhaldurile antud seletuste õigsuse. Kaebuse esitaja väitel vabastati T. V. töölt seoses katseaja ebarahuldava läbimisega. Samuti on T. V. kui kassat kasutama pädev isik omastanud äriühingu raha märkimisväärses ulatuses. Kaebuse esitaja on seisukohal, et T. V. töötasuks tuleb lugeda Töövaidluskomisjoni otsusega tuvastatud töötasu. 8 Maksuhaldur on T. V. töötasu kindlakstegemisel lähtunud T. V. poolt 31.05.2004 MTA-le esitatud AS Boschwechter kassa väljamineku orderitest (toimiku nr. 1 lk. 187-196) ning on arvestanud T. V. töötasu järgnevalt: veebruar – 5000 krooni, märts – 10 500 krooni, aprill – 14 000 krooni, mai – 7311 krooni. Kohus, kontrollinud kassa väljamineku orderitel toodud summasid maksuotsuse lisas nr. 1 (toimiku nr. 1 lk. 46-47) tuvastatuga on seisukohal, et maksuhaldur on kassa väljamineku orderite alusel õigesti tuvastanud AS Boschwechter poolt T. V.’le tehtud väljamaksed. Kaebuse esitaja ei vaidlusta asjaolu, et T. V. on eeltoodud summad kassa väljamineku orderite alusel saanud, samuti ei vaidlusta ta T.V. töötamist AS-is Boschwechter, küll aga leiab, et T.V. on eeltoodud summad saanud ebaseaduslikult – st. võtnud kassast omavoliliselt. Kohus on seisukohal, et maksustamise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas AS Boschwechter juhatuse liikme ning töötajate vahel oli kokkulepe kassast raha töötasuna väljamaksmise osas või mitte. Olukorras, kus maksuhaldur tuvastab raha väljamaksmise kassast töötajatele, tuleb nimetatud väljamakset käsitleda töötaja palga või muu tasuna, mis kuulub seaduste järgi maksustamisele. Sel põhjusel ei saa kohus T.V. töötasu kindlakstegemisel tugineda Töövaidluskomisjoni 08.12.2004 otsusele (toimiku nr. 2 lk. 74-75). Nimetatud otsuses on loetud T.V. töötasu tuvastatuks poolte kokkuleppega määratud suuruses. Maksustamisel omab tähtsust töötajale tegelikult väljamakstud summa, olenemata asjaolust, kas summa saamise aluseks oli poolte kokkulepe või mitte. Kahju, mis nimetatust võib AS-le Boschwechter tekkida, on tal õigus välja nõuda T.V.’lt. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, nagu oleksid T.V. poolt maksuhaldurile antud suulised selgitused ebausaldusväärsed. T.V. poolt antud selgitustele ja dokumentidele tuginemise kasuks räägib kohtu arvates asjaolu, et kuigi kaebuse esitaja ei vaidlustanud kohtumenetluse käigus T.V. töötamist AS-is Boschwechter, puuduvad AS Boschwechter deklaratsioonides andmed T.V. poolt AS-ist Boschwechter palga saamise kohta üldse. Seega on kaebuse esitaja ise maksuhaldurile teadlikult väärinformatsiooni esitanud. T.V. suuliste selgituste kohaselt saavad kõik AS-i Boschwechter töötajad rohkem palka, kui deklareeritud ja isikud lähevad neid tingimusi teades ka tööle. T.V. selgituste kohaselt maksti töötasu kaootiliselt sularahas ning kassaväljamineku orderitega, ning orderitele andis raha saanud isik ka allkirja (toimiku nr. 1 lk. 149). T.V. selgitustega haakuvad ka teiste AS Boschwechter töötajate selgitused. AS-is Boschwechter töötanud isikutest on selgesõnaliselt tunnistanud nn ümbrikupalkade maksmist ka raamatupidaja E.M.: „Kuna peeti topeltarvestust palkade osas, siis võib öelda, et palgad olid kaks korda suuremad, kui on deklareeritud märtsi 2004.a. TSD deklaratsioonil.“ (toimiku nr. 1 lk. 119). S. A. tunnistab, et palka maksti sularahas (toimiku nr. 1 lk. 123). S. L. kinnitab, et palga saamiseks kirjutas ta alla kassa väljamineku orderitele (toimiku nr. 1 lk. 128). Kassast väljamineku orderite alusel raha saamist kinnitab ka M. M. (toimiku nr. 1 lk. 135). Uurides AS-i Boschwechter tööajate suuliste selgituste protokolle (toimiku nr. 1 lk. 67-185) saab järeldada, et AS-is Boschwechter olid töölepingud sõlmitud vaid osade töötajatega (näiteks töölepinguid ei olnud sõlmitud S. L.ga, samuti Õ. M.ga) ning kuni T.V. äriühingusse
3. aasta jaanuarist juhatajana tööle asumise ajani maksti palka kaootiliselt sularahas. Peale T.V. tööleasumist hakati maksma töötajatele palka kassast kassa väljamineku orderite alusel. Seega haakuvad AS-i Boschwechter töötajate suulised selgitused T.V. poole maksuhaldurile antud selgitustega. Töötajate suulistest selgitustest nähtub, et lisaks T.V.’le ei deklareerinud AS Boschwechter mitmetele töötajatele üldse väljamakseid (S. K., S. L., Õ. M., E. L., M. M., K. P., K.-L. S.). Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et kaebuse esitajal polnud maksuhaldurile esitada palkade väljamaksmist tõendavaid dokumente, võis maksuhaldur AS Boschwechter poolt 9 deklaratsioonides esitatut korrigeerida maksuhaldurile esitatud andmetest. lähtuvalt töötajate suulistest selgitustest ning Kohus ei nõustu ka kaebuse esitaja poolt kohtuistungil avaldatud arvamusega, nagu oleks maksuhaldur P. P.’i puhul töötasuga eksinud. P. P.’i suuliste selgituste (toimiku nr. 1 lk. 113-116) kohaselt asus ta AS-i Boschwechter tööle raamatupidajana. Kokkuleppe järgi pidi ta saama 5000.krooni kätte. P. P.’i selgituste kohaselt tasuti maksud vaid miinimumtasult ja ülejäänud summa tuli mustalt. P. P.’i selgituste kohaselt sai ta esimese töötasu poole kuu eest korraga kätte, pärast seda tuli aga telefonikõne Pait Reimanilt, kes heitis talle ette seda, et ta sai palka ametlikult. P. P.’i juunikuu palgaks oli 6500 krooni brutos, juulipalgaks 4600 krooni brutos. Maksuhaldurile selgituste andmise ajaks oli P. P.’il veel juulikuu palk saamata. AS Boschwechter deklareeris P. P.’i töötasuks juunis 2003 3405 krooni. Maksuhaldur on P. P.’i seletuse alusel õigesti arvestanud P. P.’i töötasuks juunis 2003 6500 krooni. P. P.’i poolt suulise selgituse andmise ajal veel väidetavalt saamata palka vastustaja maksuotsuse lisas nr. 1 ei kajasta.
4. AS Boschwechter tegevuskohtades läbiviidud läbiotsimine Kaebuse esitaja on käesolevas haldusasjas vaidlustanud maksuotsuse ka seoses 03.07.2004 väärteoasjas Maksu- ja Tolliameti poolt AS Boschwechter tegevuskohtades Tallinnas, Lootsi tn. 14 asuvas Poseidoni pubis ja Võrus, Paju tn. 21 asuvas baaris Bochwechter toimunud läbiotsimistega, leides, et läbiotsimine oli seda võimaldava aluse puudumise tõttu vastuolus Põhiseaduse §-ga 33 ja seetõttu õigusvastane. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 35 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maa- või linnakohtuniku luba. Nagu nähtub MTA Põhja maksukeskuse 02.07.2004 läbiotsimise määrusest nr. 12-6/351-2 (toimiku nr. 2 lk. 1-2) ning 17.11.2004 läbiotsimise määrusest nr. 12-6/351-12 (toimiku nr. 2 lk. 5-6) on mõlemal läbiotsimise määrusel kohtunike resolutsioonid läbiotsimiseks. AS-i Boschwechter kaebust MTA Põhja maksukeskuse 09.08.2004 määrusele, millega jäeti rahuldamata AS-i Boschwechter kaebus kohtuvälise menetleja 02.07.2004 koostatud läbiotsimise määruse ja läbiotsimise toimingu peale lahendas 25.11.2004 määrusega väärteoasjas nr. 4-1638/04 Tallinna Linnakohus. Tallinna Linnakohus asus seisukohale, et menetlusaluse isiku kaebust läbi vaadates ei saa Tallinna Linnakohus kontrollida teise sama kohtu kohtuniku menetlusliku otsustuse – loa andmise õiguspärasust ja põhjendatust ning läbiotsimismääruse põhistused on läbinud isiku põhiõigusesse sekkumise seaduslikkuse kohtuliku kontrolli, tagades seeläbi adekvaatse ja tõhusa kaitse võimalike kuritarvituste vastu (toimiku nr. 1 lk. 12-17). Tallinna Halduskohus (kohtunik Tiina Pappel) tagastas 17.02.2005 määrusega haldusasjas nr. 3-189/2005 AS Boschwechter kaebuse MTA 03.07.2004 ja 17.11.2004 läbiotsimistoimingute õigusvastaseks tunnistamise peale. Kohus asus eeltoodud määruses seisukohale, et „seadusandja on väärteoasjades menetlustoimingute (sh läbiotsimise) vaidlustamiseks ette näinud menetluskorra, mille kohaselt saab kaebuse esitaja esmalt vaidlustada menetlustoiminguna läbiotsimised Maksu- ja Tolliametis, kelle määrusega mittenõustumise korral võib kaebuse esitaja pöörduda kaebusega Tallinna Linnakohtusse. Kaebusest ning sellele lisatud materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja ongi juba tema suhtes 03.07.2004 teostatud läbiotsimistoimingud eeltoodud menetluskorda järgides vaidlustanud ning Tallinna Linnakohus on teinud nimetatud asjas ka otsuse.“ Kohus jääb oma eelnevas kohtumääruses esitatud seisukoha juurde ega pea vajalikuks seda muuta. Kuna läbiotsimise seaduslikkus on läbinud kohtuliku kontrolli ning läbiotsimisele loa andnud kohtunikud, samuti Tallinna Linnakohus ei ole tuvastanud väärteomenetluse raames teostatud läbiotsimise õigusvastasust, tuleb järeldada, et läbiotsimine ei olnud vastuolus Põhiseaduse §-s 33 sätestatuga ning maksuhaldur sai maksumenetluses tugineda läbiotsimise käigus saadud teabele ja tõenditele. Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. 10
5. Kohtukulud HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka kaebuse esitaja taotlus õigusabikulude ja riigilõivu väljamõistmiseks vastustajalt. Kohtute Raamatupidamiskeskus on käesolevas haldusasjas kohtu 21.09.2006 määruse alusel tasunud kohtutäitur Priit Petter’ile seoses kohtukutse edastamisega tunnistajale kohtutäituri tasu, summas 295 krooni. HKMS § 93 lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Seega tuleb kaebuse esitajalt mõista Eesti Vabariigi kasuks välja 295 krooni. Tiina Pappel kohtunik 11