lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tulenevalt
lg 1 saab lugeda seaduses sätestatud viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär 24.99 %. 3 Puudub vaidlus, et kostja on põhivõlgnevuse tagasimaksmisega viivituses kuni käesoleva ajani. Seega on hageja nõue viivise väljamõistmiseks summas 6 955.07 põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 15 763.82 krooni. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi kakskümmend protsenti ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt.
sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostjaks on tarbija, tuleb arvestada võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega.
lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Puudub vaidlus, et üldtingimuste p 6.3 näol on tegemist tüüptingimusega. Tüüptingimuse sisukontrolli peab kohus tegema sõltumata poolte taotlustest.
lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtuistungil jäi hageja esindaja seisukoha juurde, et leppetrahvimäär 20 % tagastamata krediidisummalt on proportsionaalne rikkumise raskusega. Kohus leiab, et hageja poolt üldtingimustes märgitud leppetrahvimäär on ebamõistlikult suur, võttes arvesse leppetrahvi eesmärki ning asjaolu, et pärast lepingu ülesütlemist kasutab hageja kostja suhtes lisaks kohustuse täitmisele ka teisi õiguskaitsevahendeid ning on esitanud viivise (24.99 % aastas) ja kahju hüvitamise nõude. Seega on üldtingimus p 6.3 tühine ning ei kuulu kohaldamisele. Kohus jätab leppetrahvi nõude 15 763.82 krooni osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid 900 krooni. Üldtingimuste p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 4 kirja (tl 37-40). Kirjade saatmise hinnakiri on poolte vahelise lepingu osa tulenevalt üldtingimuste p 9.3 ning nende kulude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega kuulub hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulu 900 krooni oas rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt kahju saamata jäänud tulu näol osaliselt summas 43 845.37 krooni. Hageja esindaja selgituste kohaselt on moodustab kahju pärast hagi esitamist 02.03.2007 kuni 2008.a oktoobrini saamata jäänud intressid.
lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on
kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostja on kahju tekkimises süüdi. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata maksegraafiku järgsed tagasimaksed. Lepingu ülesütlemine on põhjustatud maksete tasumata jätmisest. Lepingu ülesütlemise tõttu jäid hagejal saamata lepingujärgsed intressid. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kohus leiab, et hagejale on kahju tekkinud saamata jäänud intresside näol hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Nimetatud perioodi osas pole hageja viivise nõuet esitanud. Hageja on arvestanud viivist kuni 02.03.2007 ning edasi on arvestanud hageja kahju saamata jäänud intressi 4 näol. Kohus leiab, et tõendatud on kahju saamata jäänud tuluna alates 03.03.2007 kuni kohtulahendi kuulutamiseni summas 17 348.83 krooni. Nimetatud summas on hageja kahju tõendatud. Ülejäänud perioodi osas on hageja kahju hüvitamise nõue tõendamata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 17 349.86 krooni. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja nõuab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 78 819.11 krooni, sissenõutavaks muutunud intressi 10 716.63 krooni, viivise 6 955.07 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ja kahju 17 349.86 krooni, kogusummas 114 740.67 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hageja nõude suuremas osas, tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.