3-06-1824/6

3-06-1824 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1824 Haldusasi Clear Channel Estonia OÜ kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 31.05.2006 välja kuulutatud Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna reklaamialaseks tegevuseks kasutusse andmise läbirääkimistega pakkumise tingimuste osaliselt õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. detsember
4. a Menetlusosalised Kaebuse esitaja Clear Channel Estonia OÜ Esindajad tegevdirektor Indrek Tappo ja vandeadvokaat Kaido Uduste Vastustaja Tallinna Kesklinna Valitsus Esindaja Kaialiisa Koolberg RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Jätta Clear Channel Estonia OÜ kaebus täielikult rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda (HKMS § 26 lg 1 p 6 ja § 92 lg 1). Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 14.12.2006, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4). ASJAOLUD
5. Tallinna Kesklinna vanem (edaspidi – TKL vanem) moodustas 22.05.2006 korraldusega nr 665 Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna reklaamialaseks tegevuseks kasutusse andmise ettevalmistamiseks ja vahetuks teostamiseks komisjoni /tl 85/ ning 30.05.2006 korraldusega nr 707 kuulutas välja vastava läbirääkimistega pakkumise ja kinnitas 1 selle tingimused /tl 86-89/. Pakkumise teade avaldati 31.05.2006 Tallinna linna veebilehel /tl 8-10/ ja ajalehes „Postimees“.
6. 29.06.2006 esitas Clear Channel Estonia OÜ vaide 31.05.2006 väljakuulutatud pakkumise tingimuste osaliseks tühistamiseks, st p 1.
7. osas, mille kohaselt reklaamikandja tuleb paigaldada postile nii, et sellel asuv reklaamipind on paralleelselt teega /tl 14-17/. Tallinna Linnavalitsuse 09.08.2006 korraldusega nr 1587-k jäeti Clear Channel Estonia OÜ vaie rahuldamata /tl 27-29/.
8. Vastavalt TKL vanema 19.07.2006 korraldusele nr 789 sõlmiti läbirääkimistega pakkumisel parimaks tunnistatud Clear Channel Estonia OÜ-ga samal päeval ka korralduses toodud tingimustel vastav üürileping /tl 90-92/.
9. 12.09.
10. a. esitas Clear Channel Estonia OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 31.05.2006 välja kuulutatud Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna reklaamialaseks tegevuseks kasutusse andmise läbirääkimistega pakkumise tingimuste osaliseks (p 1.
11. osas, mille kohaselt reklaamikandja tuleb paigaldada postile nii, et sellel asuv reklaamipind on paralleelselt teega) tühistamiseks /tl 1-7/. 03.10.2006 täiendas kaebaja kaebust alternatiivnõudega, paludes teha kindlaks nimetatud tingimuse õigusvastasus /tl 36-40/. 04.12.2006 kohtuistungil kaebaja loobus tühistamisnõudest ja jäi üksnes tuvastamisnõude juurde /tl 95/.
12. 14.09.2006 määrusega jättis kohus rahuldamata Clear Channel Estonia OÜ esialgse õiguskaitse taotluse ja 04.10.2006 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse /tl 41/. 03.11.2006 esitas vastustaja Tallinna Kesklinna Valitsus kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 46-49/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja Clear Channel Estonia OÜ leiab, et kaevatud pakkumise teate p-s 1.
13. sätestatud tingimus, mille kohaselt tuleb reklaamkandja paigaldada postile nii, et sellel asuv reklaampind on teega paralleelselt, on põhjendamatu ja ebaõige. Kaebaja on välireklaamiettevõte, mille põhitegevuseks on välireklaami eksponeerimine, sh ka prügiurnidel. Sõlmitud lepingu täitmisel kasutab kaebaja temale kuuluvaid prügiurne, mis paiknevad hetkel postidel risti teega. Kaevatud tingimus piirab põhjendamatult kaebajale kuuluvate prügiurnide kasutamist reklaamikandjatena ja põhjustab kaebajale olemasolevate prügiurnide asendi muutmise (tuleb keerata postil 90˚) tõttu täiendavaid kulutusi. Nimetatud tingimus ei ole kohane, vajalik ega proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes, selle kehtestamisel ei ole kaalutud eri isikute põhjendatud huve. Tingimuse kehtestamise vajalikkust ei ole motiveeritult põhjendatud. Tingimuse kehtestamine rikub muu hulgas põhiseaduse §-st 32 tulenevat omandi puutumatuse ja kaitstuse põhimõtet. Kaebaja poolt praegu kasutatavad prügiurnid vastavad oma vormilt pakkumise teates toodud tingimustele. Tallinna Kesklinna Valitsus ei ole esitanud nende osas ühtegi pretensiooni ega nõuet. Tallinna Transpordiameti seisukoht, et reklaam hajutab juhtide tähelepanu liikluses toimuvast ja raskendab liiklusvahendite märkamist, ei põhine ühelgi tõendil ning selle tulemusena liiklusohtlikkus hoopis suureneks: prügiurnid muudavad jalakäijatele kitsamaks nii kõnnitee läbikäidava osa kui ka valgustusposti ja sõidutee vahelise osa, jalakäijatel pole võimalik prügiurne kergesti eristada, kuna jalakäijate poole jäävad nende kitsamad ja neutraalsemat värvi küljed, üks prügiurnidest asuks oluliselt lähemal sõiduteele, reklaamid on on varasemaga võrreldes oluliselt vähem ja lühiajaliselt nähtavad, mis tingib nende vähese populaarsuse reklaami avalikustamisel. Tagajärjeks on see, et prügi visatakse maha, võimalikud on õnnetused jalgteel liikujatega, suureneb oht jalakäijatel ja prügiurni tühjendajatel sattuda liikluõnnetusse, reklaamid hakkavad oluliselt rohkem hajutama sõiduteel liiklejate tähelepanu, kuna reklaame tuleb jälgida kauem ja/või pilku sõiduteelt pöörates, 2 samuti jalakäijate tähelepanu ja häirida kõnnitee läbilaskevõimet. Seega pole vaidlusaluse tingimuse kehtestamine kaebuse esitaja ega linnaelanike huvides. Vastuolu teeseaduse § 34 lg 2 p-dega 1-4 jääb arusaamatuks, kuna liiklusmärgid asuvad tegelikult oluliselt kõrgemal võrreldes prügiurnidega. Peale pakkumise teate avaldamist peetud läbirääkimiste käigus ei antud kaebaja poolt paigaldamise tingimuse kohaldamise põhjuste kohta esitatud küsimustele mingeid selgitusi. Lepingu sõlmimist ei saa pidada vabatahtlikuks tegevuseks. Juhul, kui kaebaja oleks keeldunud lepingu sõlmimisest, oleks see tähendanud tema jaoks selles valdkonnas äritegevuse lõpetamist Tallinna kesklinnas. Nimetatud põhjusel osales kaebaja konkursil. Lepingu sõlmimine tagas võimaluse vähemalt mingis ulatuses oma vastavat majandustegevust jätkata. Kaebajal võib põhjendatud huviks olla rehabiliteeriv või preventiivne eesmärk. Kui kohus teeb kindlaks kaevatud tingimuse õigusvastasuse, siis on kaebajal õigus keelduda selle nõude täitmisest ja taotleda lepingu muutmist. Vastustaja Tallinna Kesklinna Valitsus palub jätta kaebus rahuldamata, leides, et 31.05.2006 välja kuulutatud Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna reklaamialaseks tegevuseks kasutusse andmise läbirääkimistega pakkumise punktis 1.
14. nimetatud tingimuse õigusvastaseks tunnistamiseks puudub alus. Tallinna Linnavolikogu 27.05.2004 määrusega nr 16 kinnitatud Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna reklaamialaseks tegevuseks kasutusse andmise korra (edaspidi - Kord) p 14 kohaselt on läbirääkimistega pakkumise puhul teatud lisatingimuste täitmine kohustuslik. Lisatingimusena sätestatakse muuhulgas pinna kasutusse võtja kohustus paigutada pinnale vaid selline välireklaamkandja, mis vastab linnavalitsuse poolt kehtestatud välireklaamkandjate paigutuse ja kujunduse põhimõtetele (Tallinna Linnavalitsuse 23.12.2002 määrus nr 137). Välireklaamkandjate paigutuse ja kujunduse põhimõtete p 2 kohaselt: „Välireklaamkandja peab paigutama nii, et see ei sega inimeste ja sõidukite liiklemist. Välireklaamkandja paigutusel tuleb arvestada Teeseaduse § 34 nõudeid”. Liiklusmärkidega ühele joonele paigaldatud reklaamid rikuvad praktiliselt kõiki Teeseaduse § 34 nõudeid. Vastavalt Eesti standardile EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine” (punkt 3.4), tagamaks liiklusohutust, ei saa lubada ka mistahes muu paikse rajatise paigaldamist sõiduteele lähemale kui 0,5 m. Kuivõrd senine tee ääres olevate postiprügikastide paigutus samal taustal liiklusmärkidega on oluliselt õõnestanud liiklusohtust Tallinna linnas, on konkursitingimuste määramisel lähtutud vastava valdkonna spetsialistide arvamusest ning eelpool viidatud õigusaktidele tuginedes määratud prügiurnide paigutuse tingimused. Vaidlusalune piirang ei kohusta prügiurne eemaldama, vaid paigutama neid selliselt, et prügiurnil olev reklaam ei ohustaks liiklust. Prügiurnidel olev reklaam jääb nähtavaks kõnniteel liikuvatele jalakäijatele ning sõidukites olevatele kaassõitjatele. Reklaam ei jää nähtavaks sõidusuunas vaatavatele juhtidele ega hajuta nende tähelepanu. Sellist olukorda saab vaevalt nimetada puhtalt heategevuseks, millega ei kaasne mingit majanduslikku kasu. Siinkohal tekib küsimus, mis põhjusel kaebaja enampakkumisel osales, kui ta seda tulutoovaks ei pea. Vastav paigaldamise tingimus on kehtestatud hoopis kaebaja väidetust vastupidise eesmärgi saavutamiseks – sõidukite juhtide tähelepanu enam liiklusele ja liikluskorraldusvahenditele suunamiseks, tagamaks seeläbi liiklusohutust. Kuna kaebaja rõhutab, et paigaldamise tingimuse suurimaks negatiivseks tagajärjeks on reklaampindade muutumine mõnevõrra vähem nähtavaks ning kuna vähenemine toimub eelkõige just sõidukite juhtide arvelt, siis tunnistab ka kaebuse esitaja ise, et sõidukite juhid pööravad hetkel reklaamidele palju tähelepanu. Abinõu on proportsionaalne, kui selle kasutamise põhjused kaaluvad üles riivatud õiguse. Paigaldamise tingimuse kehtestamisel on võetud arvesse nii üksikisiku kui ka ettevõtja ning avaliku võimu huvid. Avaliku võimu huvid on siinkohal prügikastide postidele kinnitamine linnakeskkonna 3 puhtuse ning heakorra eesmärgil samas tagades liiklusohutuse, üksikisik saab nautida puhta elukeskkonna võimalusi ning ettevõtjale on antud võimalus paigaldada reklaami ning teostada seeläbi oma majanduslikke huvisid. Kaebaja väide, et peale pakkumise teate avaldamist peetud läbirääkimiste käigus ei antud kaebaja poolt paigaldamise tingimuse kohta esitatud küsimuste kohta mingeid selgitusi, on eksitav, kuna 29.06.2006 edastati kaebajale Tallinna Transpordiameti selgitused paigaldamise tingimuse esitamise kohta. Kaebajal oli piisavalt aega vastava kohustuse täitmisega kaasnevate kulude arvestamiseks ning oma edaspidise majandustegevuse hindamiseks, kuna leping temaga sõlmiti alles 19.07.
15. Läbirääkimistel rõhutati mõlemale kvalifitseeritud pakkujale eriliselt pakkumise punktis 1.1 kehtestatud tingimust. Kuna järgnevalt nõustus kaebaja lepingu sõlmimisega, hoolimata oma väidetavast vastuseisust, võis mõistlikult eeldada, et isegi kui vastava nõude täitmine ei ole kaebajale meelepärane, ei saa see takistuseks lepingu täitmisel. Samuti ei kasutanud kaebaja võimalust taotleda vaidlustatud haldusakti täitmise peatamist. Viitega Korra p-le 32 märgib vastustaja, et parimaks pakkujaks tunnistamise korralduse kehtetuks tunnistamine on linnaosa vanema diskretsiooniline otsus, mida vastavalt asjaoludele kaalutakse. Kaebaja väide tema sundimisest on selgelt ülepingutatud. Tallinna Kesklinna Valitsus järgis läbirääkimistega pakkumise kohta kehtivaid õigusakte ning lähtus lepingu sõlmimisel tavapärasest praktikast. Tegemist oli täielikult vabatahtliku konkursiga ning kaebajal oli igal ajal võimalik lepingu sõlmimisest keelduda. Kuna paigaldamise nõude puhul on tegemist lepingu kohustusliku tingimusega, milleta Tallinna Kesklinna Valitsus poleks pakkumist korraldanud ega lepingut sõlminud, siis jääb arusaamatuks, kuidas saaks leping tervikuna jääda kehtima ilma kaebuse esitajalt vastava tingimuse täitmist nõudmata. KOHTU PÕHJENDUSED
16. Kohus on seisukohal, et Clear Channel Estonia OÜ kaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta täielikult rahuldamata. Kohus nõustub sealjuures põhimõtteliselt vastustaja argumentatsiooniga. TKL vanema 22.05.2006 korraldusega nr 665 kinnitatud läbirääkimistega pakkumise vaidlustatud tingimus (p 1.1) on õiguspärane, mille õigusvastaseks tunnistamiseks puudub alus. Õiguspärane haldusakt ei riku ega saagi rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kohus motiveerib oma eelmärgitud seisukohta alljärgnevaga.
17. Kõigepealt peab kohus vajalikuks märkida, et antud juhtumil Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna reklaamialaseks tegevuseks kasutusse andmise läbirääkimistega pakkumise väljakuulutamise ja selleks tingimuste kehtestamise näol on tegemist soodustava (õigusi andva) haldusakti andmisega. Vastav menetlus on algatatud haldusorgani enda initsiatiivil. Tallinna Linnavolikogu 12.12.2002 määrusega nr 73 kinnitatud Korra (antud juhul kohaldatav 01.07.2005 jõustunud redaktsioonis) p 5 järgi pinna kasutusse andmine kuulub ehitise asukoha järgse linnaosa valitsuse pädevusse. Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 34 kinnitatud „Linnavara kasutusse andmise korra“ p 14 kohaselt vara kasutusse andmise tingimused, mis ei tulene käesolevast korrast või muudest Tallinna õigusaktidest määrab vara kasutusse andmise haldusaktis kindlaks vara kasutusse andmise otsustaja. Korra p-st 3 tulenevalt juhtudel, mil kuulub kohaldamisele käesolev regulatsioon, lähtutakse käesoleva korraga reguleerimata küsimustes Tallinna Linnavolikogu poolt kehtestatud linnavara kasutusse andmise korrast. Seega on haldusorgani enda otsustada, kas menetlus algatada või mitte ning kui algatada, siis millistel tingimustel. Samas on aga otsus anda linnavara kasutusse läbirääkimistega pakkumise teel ka segamõjuga haldusakt, kus üheaegselt õiguse andmisega pannakse selle õiguse taotlejale/saajale ka kohustusi või 4 seatakse lisatingimusi (haldusaktist tulenevat õigust ei saa kasutada ilma lisatingimuse täitmiseta). HMS § 53 lg 1 p 3 järgi haldusakti kõrvaltingimus on lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks. Sama paragrahvi lg 2 järgi haldusaktile võib kehtestada kõrvaltingimuse, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata või kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt HMS § 56 lg-le 1 kirjalik põhjendus peab olema antud siis, kui tegemist on soodustava haldusakti andmisest keeldumisega. HMS § 56 lg 4 kohaselt haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Kohus leiab, et ka kõnesoleval juhtumil saab kohaldada analoogiat eelviidatud sättega, ja arvestades pakkumise kutse eripära ei pidanud Tallinna Kesklinna Valitsus kirjalikult põhjendama, miks ta ühe või teise tingimuse on kehtestanud. Pakkumise kutse aluseks oleva TKL vanema 30.05.2006 korralduse nr 707 preambulas on loetletud kõik õigusaktid, millest lähtudes on pakkumise tingimused kinnitatud, ja kohus peab seda piisavaks. Seega Clear Channel Estonia OÜ motiveerimatusest on alusetud. Samas ei tähenda kirjalike motiivide puudumine, et Tallinna Kesklinna Valitsus ei oleks õiguspäraselt teostanud kaalutlusõigust vaidlusaluse lisatingimuse kehtestamisel või et see ei oleks kohtulikult kontrollitav. Ka on kaebajale olnud arusaadav, miks niisugune tingimus kehtestati, mida tõendab üksikasjaline kaebus ja selles esitatud argumentatsioon. Kaebaja väide, et pärast pakkumise teate avaldamist peetud läbirääkimiste käigus ei antud kaebajale prügikastide paigaldamise tingimuse kohaldamise põhjuste kohta mingeid selgitusi, on ümber lükatud nii kirjaliku tõendi /tl 11-13/ kui ka tunnistaja S. L. ütlustega /tl 96-97/. Samas ei omaks võimalik selgituste andmata jätmine konkreetse pakkumistingimuse õigusvastasuse kindlakstegemisel ka mitte mingit tähendust: käesoleval juhul ei ole vaidlustatud pakkumismenetluse läbiviimist, st menetluskorra rikkumist.
18. Tulenevalt Korra p-st 6 pind antakse kasutusse juhul, kui välireklaamkandja paigutamine sellele pinnale vastab Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt kehtestatud välireklaamkandjate paigutuse ja kujunduse põhimõtetele (p 6.1), välireklaamkandja või välireklaami eksponeerimiseks vajaliku kinnise paigutamine (samuti välireklaami paigaldamine või kandmine) sellele pinnale ei takista pinna kasutamist avalikuks otstarbeks (p 6.3) ning pinna kasutusse andmisel ei muudeta võimatuks või oluliselt raskendatuks ehitise valitseja õiguste teostamine või muu linnavara otstarbekohane kasutamine (p 6.5). Korra p 7 kohaselt linnaosa valitsus peab enne pinna kasutusse andmise otsustamist hindama põhjalikult, igakülgselt ja objektiivselt pinna kasutusse andmise võimalikkust tulenevalt punktis 6 sätestatust ning vajadusel võib ta teha päringuid linna teistele ametiasutustele. Ka Korra p-st 14 tulenevalt läbirääkimistega pakkumise puhul sama oluline kui tasu suurus, on teatud lisatingimuste täitmine, sh alap 14.1 kohaselt lisatingimuseks on pinna kasutusse võtja kohustus paigutada pinnale vaid selline välireklaamkandja, mis vastab linnavalitsuse poolt kehtestatud välireklaamkandjate paigutuse ja kujunduse põhimõtetele. Tallinna Linnavalitsuse 23.12.2002 määrusega nr 137 kehtestatud „Välireklaamkandjate paigutuse ja kujunduse põhimõtete“ (kuulub kohaldamisele 01.01.2004 jõustunud redaktsioonis) p 2 järgi välireklaamkandja peab paigutama nii, et see ei sega inimeste ja sõidukite liiklemist. Välireklaamkandja paigutusel tuleb arvestada Teeseaduse § 34 nõudeid. Antud juhtumil on vaidlusalune tingimus - reklaamikandja tuleb paigaldada postile nii, et sellel asuv reklaamipind on paralleelselt teega – kehtestatud Tallinna Transpordiameti (üks tema põhiülesannetest on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus) ettepanekul. Kaebajale teatavaks tehtud põhjendused sellise tingimuse kehtestamiseks on järgmised: Vahetult sõidutee ääres eksponeeritav reklaam on juhtidele hästi nähtav. Reklaami kõrval asetsevad liikluskorraldusvahendid. Tulenevalt 5 eeltoodust on kujunenud olukord, kus reklaam postidel hajutab juhtide tähelepanu liikluses toimuvast ja raskendab liiklusvahendite märkamist. Teeseaduse § 34 lg-s 2 on sätestatud: Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa teemaale annab tee omanik. Tee kaitsevööndi alale annab liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa tee omanik tee kaitsevööndi maa omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. Teele ja tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis: 1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit; 2) ei raskenda liikluskorraldusvahendi eristamist; 3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega; 4) ei piira nähtavust ristmikul. Vastavalt Eesti standardile EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine” (p 3.4) liiklusmärki ei ole lubatud paigaldada sõiduteele lähemale kui 0,5 m. Kui reklaam asetseb teega rööpselt (paralleelselt), siis ei ole prügikastidel olev reklaam juhile hästi nähtav ning juhi tähelepanu liiklusohutuse tagamiseks ei ole hajutatud /tl 12/.
19. Kohus möönab, et Clear Channel Estonia OÜ-l võiks iseenesest olla põhjendatud huvi kõnealuse läbirääkimistega pakkumise tingimuste p 1.
20. osaliselt (reklaamikandja tuleb paigaldada postile nii, et sellel asuv reklaamipind on paralleelselt teega) õigusvastaseks tunnistamiseks. Samas kohus leiab, et kaebaja lootus, et kui kohus teeb kindlaks kaevatud tingimuse õigusvastasuse, siis on kaebajal õigus keelduda selle nõude täitmisest ja taotleda lepingu muutmist, on tegelikult põhjendamatu. Korra p 44 kohaselt, kui pinna kasutusse võtnud isik rikub lepingu tingimusi oluliselt või korduvalt, annab linnaosa vanem korralduse või ettevõtlusameti juhataja käskkirja lepingu ühepooleks ennetähtaegseks lõpetamiseks. Pidades silmas asjaolu, et vaidlusalune lisatingimus oli pakkumise väljakuulutajale oluline (milleta Tallinna Kesklinna Valitsus poleks pakkumist korraldanud ega lepingut sõlminud), ei ole Clear Channel Estonia OÜ-l alust loota/nõuda lepingu muutmist. Ka ei oleks konkursitingimuse tagantjärele kaebajale meelepäraseks muutmine õiglane teiste pakkumisel osalenute suhtes. Seega, arvestades vastustaja väljendatud seisukohti, võib eeldada, et linnaosa valitsus lihtsalt lõpetab üürilepingu kaebajaga ja asub ettevalmistama/korraldama uut pakkumismenetlust, mille positiivne lõpptulemuse kaebaja jaoks ei ole sugugi kindel. Seonduvalt eeltooduga peab kohus vajalikuks viidata Riigikohtu erikogu
21. detsembri 2001 otsuses asjas nr 3-3-1-15-01 toodud seisukohtadele, mille põhimõtted on kohaldatavad ka käesoleva vaidluse lahendamisel: Linn peab vara rendile andmisel arvestama avalike huvidega, mis ei pruugi alati seisneda varalise tulu saamises; Isik ei saa vara kasutusse andmist vaidlustada motiivil, et linn saab kasutusse andes kahju või et see ei võimalda parandada kolmandate isikute liiklemisvõimalusi linnaosas; Rendile andmise kord peab avalike huvide kõrval kaitsma ka linna elaniku ja ettevõtja huvi saada võrdsetel alustel enda kasutusse linna poolt eraisikutele pakutavaid kinnistuid ning huvi, et linn ei looks teistele isikutele vara üleandmisega põhjendamatuid konkurentsieeliseid; Ettevõtjale linna vara kasutusse andmisega konkurentsieeliste loomine riivab ka Põhiseaduse § 31 lg-s 1 sätestatud ettevõtlusvabadust ja võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet; avaliku enampakkumise teel sõlmitud rendilepingu hilisem muutmine ei või muuta kogu avaliku enampakkumise protseduuri mõttetuks. See võib kahjustada isikuid, kes muudetud tingimustel oleksid teinud teistsugused pakkumised.
22. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud tingimus oli nii vajalik, kohane kui ka proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes, milleks on tagada üheltpoolt liiklusohutus ja teisalt linnatänavate puhtus, heakord. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas teega paralleelselt paigutatud prügiurnid muudavad jalakäijatele kitsamaks ja ohtlikumaks nii kõnnitee läbikäidava osa kui ka valgustusposti ja sõidutee vahelise osa. Esiteks tagab nõue, et 6 prügikastid tuleb paigaldada nii, et prügikasti ja sõiduteele vahele jääb vähemalt 50 cm, juba selle, et jalakäijad prügi ära visates ei satu sõiduteele liiga lähedale. Teiseks muudab prügi äraviskamise ohutumaks asjaolu, et prügikastide avad avanevad jalakäijate liikumissuunas. See on eriti oluline võrreldes praeguse olukorraga, kus prügikastid asetsevad risti teega, kui prügikasti kõnniteepoolne osa on täitunud ja seaduskuulekas kodanik peab prügi äraviskamiseks astuma kasti teise otsa juurde, st praktiliselt sõiduteele. Vähem seaduskuulekas aga väldib ebamugavust ja ohtu ning poetab prügi tänavale. Praeguse asetuse juures on praktiliselt kasutatavad kahe prügikasti neljast avast 2, teega paralleelse asetuse korral aga võrdselt hästi kõik 4 ava, sh mugavalt kasutatavad 2 kasti ava kastidele mõlemalt poolt lähenejatele. Järelikult aitab vaidlusalune tingimus hoida nii tänavad puhtamad kui ka muuta prügikastide kasutamise jalakäijatele mugavamaks ja ohutumaks. Kaebaja väide, et prügikastide teistsuguse asetuse korral võrreldes praegu kasutatavaga, on reklaam sõidukijuhtidele vähem nähtav, tegelikult kinnitab asjaolu, et hästi nähtav reklaam hajutab /võib hajutada sõidukijuhtide tähelepanu ning võib olla sellega ohuks liiklusele. Iseenesest on õige kaebaja väide, et liikluskorraldusvahendid paiknevad oluliselt kõrgemal kui prügikastid. Samas võivad need siiski jääda märkamata, kui juhi tähelepanu on keskendunud reklaami vaatamisele/lugemisele. Asjaolu, et vaidlusalune tingimus ei tugine vastavale liiklusohtlikkuse (liiklusõnnetuste) uuringule, ei tähenda, et Tallinna Transpordiameti poolt esitatud nõue, millega ülejäänud pakkumise läbiviimiseks moodustatud komisjoni liikmed ja TKL vanem nõustusid, oleks põhjendamatu. Liiklus on Tallinnas pidevalt intensiivistunud, mistõttu on vajalik ja mõistlik kasutada iga abinõu, mis aitab tagada sujuva ja ohutu liikluse. Sealjuures on oluline eelkõige preventsioon, mitte vaid tagajärgede likvideerimine. Kohus märgib, et ka kaebaja väited, nagu ei võimaldaks vaidlustatud tingimus parandada liiklusohutust, vaid seda isegi suurendab, samuti et inimesed hakkavad nüüd rohkem prügi maha viskama jms, on paljasõnalised, oletuslikud. „Välireklaamkandjate paigutuse ja kujunduse põhimõtete“ p 12 kohaselt linna ühiskondlikuks objektiks oleva välireklaamkandjana käsitatakse Tallinna linnale kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluva ehitise pinnale õiguspäraselt paigutatud välireklaamkandjat, mis samaaegselt selle kasutamisega reklaamialaseks tegevuseks teenib linna avalikke huve (linnateaberajatis, ootekoda, prügikast jm). Kohus leiab, et seega on avalik huvi linna vara üürile andmisel prioriteetne ning et antud juhul avalik huvi kaalub üle Clear Channel Estonia OÜ võimaliku erahuvi.
23. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas kaevatud tingimus piirab kaebajale kuuluvate prügiurnide kasutamist reklaamikandjatena. Oletuslikud on ka Clear Channel Estonia OÜ väited, et reklaamikandjate paigutus paralleeleselt teega muudab need tellijatele väheatraktiivseks ja põhjustab sellega tulude vähenemist. Kui konkursil osalemine ja lepingu sõlmimine tagas kaebajale tema väitel võimaluse teatavas ulatuses oma vastavat majandustegevust kesklinnas jätkata, siis eeldatavasti saab ta sellest ka tulu. Asjaoluga, et vaidlusalune tingimus tingib kaebajale kuuluvate kastide postidel pööramise tõttu lisakulutusi, pidi kaebaja arvestama vastaval läbirääkimistega pakkumisel osalemisel. Samavõrd oleks tulnud kanda kulutusi prügikastide mahavõtmise tagajärjel juhul, kui Clear Channel Estonia OÜ pakkumine ei oleks osutunud parimaks. Nende majanduslike riskidega tuleb äriühingul arvestada ning oma tulusid/kulusid prognoosida, kui ta otsustab pakkumisel osaleda. Viimane saab toimuda ja toimus ka seekord vaid isiku enda vabal tahtel ja mingist nn sundseisust rääkimine on alusetu. Korra p 21 kohaselt pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii tasu kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ja kandma tehtud pakkumise täitmiseks üle tagatisraha. Pakkumise tingimuste p 1.
24. järgi pidi pakkumine sisaldama nõusolekut vara kasutusse võtmiseks enampakkumiseks kehtestatud tingimustel. Vastavalt Korra p-le 26 läbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Pärast 7 läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise nii tasu kui kõigi lisatingimuste kohta. Tulenevalt Korra p-st 28 pakkumise parimaks tunnistamisel arvestab komisjon nii kehtestatud lisatingimusi kui pakutud hinda, millest tulenevalt asub seisukohale, et teatud pakkumine on parim või et läbirääkimistega pakkumine on nurjunud. Antud juhul kutsuti Clear Channel Estonia OÜ läbirääkimistele ja tema lõplik pakkumine tunnistati parimaks. Järelikult esitas ta nõuetekohase ja linnale sobiva pakkumise, ja seda omal vabal tahtel. Vaideotsusest, Tallinna Linnavalitsuse 09.08.2006 korraldusest nr 1587-k nähtub, et Tallinna Kesklinna Valitsuse 18.07.2006 selgituses nr 9-10/1590 III oli märgitud, et läbirääkimistel toonitati mõlemale kvalifitseeritud pakkujale eriliselt pakkumise punktis 1.1 kehtestatud tingimust, et reklaamikandja tuleb paigaldada postile nii, et sellel asuv reklaampind oleks paralleelselt teega. Korra p-s 32 on sätestatud, et kui parima pakkumise teinud isik ei ole ühe kuu jooksul, arvates punktis 31 nimetatud haldusakti andmisest, sõlminud lepingut, võib linnaosa vanem tunnistada oma korralduse kehtetuks. Et kaebaja esitas alles 29.06.2006 (pakkumiste esitamise tähtaeg oli sealjuures 13.06.2006 kell 13.00) vaide 31.05.2006 väljakuulutatud pakkumise tingimuste osaliseks tühistamiseks ning ta ei taotlenud vaidemenetluses vaidlustatud haldusakti täitmise peatamist, 19.07.2006, st ettenähtud tähtajal, sõlmis kaebaja aga Tallinna Kesklinna Valitsusega ka üürilepingu, mitte ei loobunud sellest (vt ka TsÜS § 112), siis on täiesti kohatu rääkida mingist kaebaja survestamisest või muust tema õiguste rikkumisest. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on kaebaja enda käitumine olnud pahatahtlik ja eksitav, ta ei ole lähtunud hea usu, heade tavade ega mõistlikkuse põhimõtetest.
25. Et HKMS § 92 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, siis tuleb Clear Channel Estonia OÜ kohtukulud jätta tema enda kanda ning kohtul puudub vajadus hinnata nende kandmise põhjendatust ja tõendatust. Hurma Kiviloo kohtunik 8